Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
asunik asuni|k g -ku R(aso- Vai) eP(asonek Emm Mar, asonik Kul) Hls Krk Nõo Kam Har Se, -gu T V, -ka, -ga Har; n asuni|kku g -gu VNg
1. uus uusasukas; endiste mõisamaade jagamisel krundi saanu asunikku `juuri `metsa ja tege enesele maad VNg;
`Reidepold oli `este üks suur mets ja asunikkude koht Vai;
asunikkude majad `tehti laani `järge Vll;
asuniku elu oo `eśtiks `raske Mär;
saeme `siia asuniku koha `peale Vän;
asunikud põld oma eenaga veel `vaĺmis Juu;
`seia tuli paelu väelast asunikka JMd;
`raske akada, nagu asunik lü̬ü̬ teeväs `püśsi Kod;
asunigul ka mõne vili Trv;
asunigu˽teivä kõvaste tü̬ü̬d Ran;
Asunigel om `u̬u̬ne kõik üten unikun Rõn;
ennembi oĺl tel asuniku krońt, muud `põldu is olõki tett Har;
tah `mõisah om paĺlo asonikka Se Vrd asuja 2. nalj 0,25-liitrine viinapudel Küll sel õli juba asunik `inge all, ega sie nägu `muidu nii ei kõkketand Jõh; Võta siis üks asunik ää ja lähme minema Pöi; ma jõin asuniku viina ära Amb; tõi `mulle kaheksandiku, nisuke pool soru, soruko·vkad, veked kuĺkud. asunik oli ka veel tema nimi JJn; ühe asuniku täie `ańdis vedelad `rohto VMr; `Kortin õli pu̬u̬l asunikku Kod; ma˽teene `täämbä henele asuniku viina Har; tu̬u̬ ośt asuniḱi Se