Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
lood2 lood Emm,
loot Rei,
loet Ris,
lu̬u̬t Ran Har/-
t́/, g loodi;
lood g loe Kse Han/-
d́/;
luod g `luodi IisR,
lue Kuu Lüg; n, g `luodi VNg;
lu̬u̬d́ Lei, g loe Hää;
luot́ g luodi Koe;
luõt g luõdi Khn; g loodi Trm, p `lu̬u̬ti Krk 1. loodimisvahend a. rõht- või püstasendi määramiseks ehituse `miestel on luod,
`pannasse `asjad `luodi Lüg;
Siu üks `piśke `raske asi nööri `otsa ja lase `alla kukku. Lood́ `oogi `valmis Han;
majad peab loe järel `saama `tehtud Ris;
saena teo `aigu `olli lu̬u̬t,
tu̬u̬ näedäss `alla pidi ja üless pidi Ran;
lasõʔ nööriga lu̬u̬t́ `alla,
panõʔ kivi `otsa Har;
lu̬u̬d́ om taa `kinkaga õgvast pida Lei Vrd loe|laud,
loodi|laud,
lood|laud b. vee sügavuse mõõtmiseks Luod `täüdüs olla neh igäs `laevas ja `paadiss Kuu;
`uuemad `luodid olivatta juo raud `kuulid,
`saŋŋad taga VNg;
Kui meri aa madalam,
siis saab loodimesega korda üks mees,
seisab püsti pεεldtuule külgis laeva pordi pεεl ja söidu aegus eidab loodi ette poole Emm;
Vett küll,
luõt ei ulatu viel `põhja Khn2. rõht- või püstasend Kui juhtub,
et kudagi on [veski]kivi loodist ära,
keera alt natuke kruuvist Trm;
tuuletse ilmage ei `saagi `õigest `lu̬u̬ti kätte,
tuul `puhkab nööri ärä Krk; [hoone] välläpoolõ küĺg saa täüs lu̬u̬t́ Har