[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

lood2 lood Emm, loot Rei, loet Ris, lu̬u̬t Ran Har/-/, g loodi; lood g loe Kse Han/-/; luod g `luodi IisR, lue Kuu Lüg; n, g `luodi VNg; lu̬u̬d́ Lei, g loe Hää; luot́ g luodi Koe; luõt g luõdi Khn; g loodi Trm, p `lu̬u̬ti Krk
1. loodimisvahend a. rõht- või püstasendi määramiseks ehituse `miestel on luod, `pannasse `asjad `luodi Lüg; Siu üks `piśke `raske asi nööri `otsa ja lase `alla kukku. Lood́ `oogi `valmis Han; majad peab loe järel `saama `tehtud Ris; saena teo `aigu `olli lu̬u̬t, tu̬u̬ näedäss `alla pidi ja üless pidi Ran; lasõʔ nööriga lu̬u̬t́ `alla, panõʔ kivi `otsa Har; lu̬u̬d́ om taa `kinkaga õgvast pida Lei Vrd loe|laud, loodi|laud, lood|laud b. vee sügavuse mõõtmiseks Luod `täüdüs olla neh igäs `laevas ja `paadiss Kuu; `uuemad `luodid olivatta juo raud `kuulid, `saŋŋad taga VNg; Kui meri aa madalam, siis saab loodimesega korda üks mees, seisab püsti pεεldtuule külgis laeva pordi pεεl ja söidu aegus eidab loodi ette poole Emm; Vett küll, luõt ei ulatu viel `põhja Khn
2. rõht- või püstasend Kui juhtub, et kudagi on [veski]kivi loodist ära, keera alt natuke kruuvist Trm; tuuletse ilmage ei `saagi `õigest `lu̬u̬ti kätte, tuul `puhkab nööri ärä Krk; [hoone] välläpoolõ küĺg saa täüs lu̬u̬t́ Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur