[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

määndama `määnd|ama VNg Lüg IisR Jäm Khk Vll Pöi Emm Rei Kul Mär LäLõ Tõs Aud Vän Saa Ris JõeK JJn hajusalt Jä, Äks Trv Rõu/-mma/, -ämä Kuu Lüg Mar Tõs Khn Juu KJn Kõp Vil Ran Puh, -em(e) Krk(`määnte-) Hel, -õmõ Krl; `mäendama Pöi Kse Tor Kad, `mea- Muh Plt mädandama kui pali `vihma tuleb, siis `määndab `eina `välla; ega vie sies puu usina ei mädäne, `liiva maa, sie `määndäb `kõige `rohkemb Lüg; Vihm `määndab `eina nii ära, et polegi, mis `korjata IisR; suur vihm `määndab `tuhlid ää; sönnik oo lauda seina ää `määndand Khk; vesi `määndab rugi juure ää, nii et pole `viĺja mette Vll; Lepa oksi pandi umalate peale, väetis, mäendas rohu ka ää Pöi; mis ma sõnna (hauda) siilikust `meanda võta Muh; Mis sa kotist `määndad Rei; kui katus vilets oo, `määndab seenad ää ja lae Mär; mis sa `määndäd `riidest sii mulla piäl Tõs; Egä aasta `määndäb räämed ää, täü‿mte `suõla `panna Khn; `vihma saeab iga päe, `määndab kardulad vao `sisse ära Vän; ära `mäenda vangert `väĺlas Tor; va sammal ka `kasvan juba nii paĺlu peal, et ta se katos ää `määndan Ris; maad `määndati ka, kõvera maa`kervega `löödi mättad `lahti - - `viidi `loomadele `alla ja siis `jälle `väĺja tagasi JõeK; laps kuseb `alla ja `määndab kot́i ära JMd; vesi `määndab eenamoal küinid ää Koe; ilusad `kartulid, mullu vesi `määndäs ää tesed KJn; mis sa `määndet oma asjast vällän like kähen Krk; taĺv om rüä ärä `riknu, kas ärä `määndänu vai, rüä juured Ran; vihm `määndõss aina ärʔ Krl Vrd määtama