[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

käärpukki, käärpukkis käär- R/-äe- IisR/ Mär Vig VJg Plv, kear- Koe Trm, kiar- JMd VJg kägaras(se), uperkuuti Sättisid `lehmä nä samate `huonust ketti, et [ta] o ajand `hendäs käärpukki kohe `aia`nurka Kuu; `Autu õli `sõidetud peris käärpukki Jõh; `Vanker `kraavis, rattad `püsti, obune käerpukkis; Täma pärast võid `eina`kuorma `alle käerpukki `jäeda, ei sie `liiguta `oimugi IisR; [jääral] suured sarbed peäs, kui tä soole `andis, lõi tä so käärpukki Vig; obune on kearpukkis (köie ümber jalgade mässinud ja pikali) Koe; lehm oli kiarpukki vianand, pia külle `alla kierand VJg; obune aab enese kearpukki (köiega kägarasse) Trm || `käännü `hindä tahaʔ käärpukki (lamandunud viljast) Plv

mässama `mässama, da-inf mässata S Rid Mär Kse Var hajusalt Pä, Ris HJn KuuK JMd Tür Koe VMr Kad VJg Iis Trm Pal Plt Pil, `mässada Jõe Hlj Lüg(-maie) Jõh; `mässäma, da-inf mässäta Rid Mar Tõs; `mässämä Rõu/-mmä/ Räp, da-inf mässä|tä Mar Tõs Juu Kod KJn Kõp Trv TLä Kam Ote, -täʔ Plv, -däʔ Har/-mmä/ Vas Se/-śs-/, `mässädä Kuu Vai; `mässäme Hls Hel San, da-inf mässäde Hls Krk Krl/-mõ, -dõ/

1. marutsema, möllama (enamasti ilmast) maru `mässäb Kuu; meri `mässa kovast VNg; Meri `mässab - - äi `sõuksega saa täna `välja `öhti `minna Pöi; meri `mässäb, kui oo üks väga kõva maru Rid; meri `mässab `kangesti tormiga Var; ilm `mässab, toŕm on PJg; obune lõhub ja `mässab Tor; maru on juba kolm `päeva mässanud Saa; ilm `mässäb nõnna et Juu; küll tuisk `mässab VMr; mõnes kohas sie suetõbi `mässab kaua Kad; talve `tuiskab, `mässab ja `märrab Pst; ilm om seande pööräne, `mässäp Trv; tuuĺ `mässäb väĺlän nõnda, et ei saa `siĺmi `valla aada Hel; `irmus toŕm, jäŕv `mässäb ja `mülläb Ran; ilm `mässäss armõtudõ, ei olõ `otsa ei arru Har

2. mürgeldama, hullama, mürama Midä‿s ne `lapsed nüd `mässäväd kogu `onsa `päivä Kuu; las nad ullata sis `peale ja mässätä Mar; mis te `mässate peal, [ei] möista raho `olla Ris; õled `toodi [jõuluks] tuppa, mürasid ja `mässasid sial `õlge sees Tür; mis te lasete last mässata Plt; suured inimest `mässäväd ka vahel pühäde aal KJn; mis sa `mässäd tooli otsan, paigal ei kurda (ei püsi) Hls; latse nakava sääl `mässämä ja `mürrämä, jooseva ri̮i̮‿ale, `aava üits`tõisi taka Ran; sääl ollu `ulka `latsi ku̬u̬n, müllänuva ja mässänuva nigu karva tolmanuva Nõo; pulman jah siss `pildsõva toda raha ja mässässivä Ote; latsõ˽`mässäseʔ nigu hulluʔ Plv; kev́väi käeh, sis latsõki `päśsi ar `väĺlä `mäśsämä. õga‿s mäśsädä saa ai näil viländ Se || vigurdama `lapsed nied ikke `matsutavad ja `mässavad `süömise `juures Lüg

3. jändama, vaeva nägema, rassima kaladega sai `mässada Jõe; Mes sa `mässäd sen `tühjä `tüögä; `Päiväl saand kovasti `einägä `mässätüd Kuu; Ma pole sellega mässand mette Jäm; ma `mässasi tükk `aega obusega Khk; `Mässa ja `mässa, täna juba akkab `selgas `torkima Krj; möni inimene `mässab `pεεle, äi soa `εεse töödega akkama Vll; küll `mässäb aga tööd tehä, mis tä piäs naa paelu `mässäma ommeti Tõs; ulga `aega ma `mässasi nändega, ku ma neist (vaenuköie moodustanud vakladest) jagu sai Aud; praegu [kuivaga] põle ia mässata karduliga HJn; `võeti üks tühi põllutükk käsile - - akati sial `mässama (härgi kündma õpetama) KuuK; muku `mässäb, ei õle tü̬ü̬ss `õtsa ei perä Kod; pagana töö ikke, `mässamine küll, aga no muidu õlut ei saa Pil; muudku `mässäss `puĺlege Krk; küll enne `pulmi olli `mässämist ja tegemist paĺlu Puh; kos [maapinnal] kõva kivi põhi all, ei massa mässätä tollega Kam; ma olõ üt́sindä mässänü külh ta `tüügaʔ Har

4. mässu tõstma, mässamises osalema siis ku taheti seda `riigi `püöret siin teha, siis akkasid `mässama; nied õlid `rohkemb nied `maata mehed, ke `mässasid, talumehi õli vähe Lüg; kui kedagit pole `riikis rahul mette, siis tekib `mässamine Vll; rahvas akkavad `mässäma Rid; inimesed `mässäväd, rahutu aeg Tõs; `rahva `ulkas `tõusis `mässamine JMd; sõjad panevad `rahva `mässama VJg; `mässäjäd väĺjän, tahavad `palka `juure Kod; rahvass nakanuva `mässämä - - kui `mõisnigu ülekohut tennuva Ran; `tü̬ü̬liseʔ `mässäse liinah Plv

5. jõudu katsuma; kaklema, tülitsema on `kaua `aiga jo `mässaned, ei õle `andand `tõine `tõisele `võitu; `enne `kõrtsi `kõhtades ikke sai näha, kui `mendi `mässamaie; ku `tõine taub tõist, siis `mässavad `vassakute Lüg; sõdib üht`inge, kui kaua ta (Jaapan) Iinaga oo mässänud juba Mar; `mässämä `naksivaʔ - - üt́süt́e `vasta Räp

6. mässima; puntrasse minema Lapsed oo löŋŋavihi nii kaŋŋest ää mässand, et seda‿p aruta ükskid Kaa; [lõng oli] süi`kaupa keritud - - need tulid nagu pialt ära ja siis läks `mässama Mär; `mässäs minu `sinna `sisse Kod; kerad on ära `mässanuvad, `mässu lähnuvad Pal