Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
masa masa Lüg Jõh IisR Rei Tor Koe Iis, maśa Hää Saa Hel; maassa VJg; masa- Kuu hajusalt Sa, Muh Mär Ris VJg, maśsa- Rõu lühike (ja jäme), töntsakas Masa obune, olivad nisikesed madala jalaga obused Jõh; Mina küll masa miest ei taha IisR; masa kanad on madalad, karuste `jalgadega, paremad munemas kui `körgejala kanad Rei; Mul on maśa kana, madalate jaladega kana Hää; tüdrikud oĺlid seaksed maśad Saa; laia `mauga ja maassa jalaga lehm VJg; on masa inimene Iis; mis tüdruk siantse maśage tege Hel Vrd mäsä
mõsa mõsa mõlk, lohk nabral‿o mõsa sehes; labu oo mõsas Muh
mäda1 n, g mäda Jõe Lüg S(g mäja Khk Rei, mäea, mäa Rei) Kul Mär LäEd hajusalt Pä(g mää Mih) K, IPõ Pal; mädä g mädä hajusalt R, Rid Mar Tõs Juu Kod KJn Kõp Vil Trv Hls TLä, mää Tõs Khn eL
1. mädapõletikust tekkiv eritis siis vajotasin, kui nie `paised juo mädäl õlivad, sene rahaga, mädägä `võisin raha üle ja vein panin tie `pääle Lüg; `paise akkas mädä `juoksema Vai; möni köhib mäda, möni köhib rüga, see on ullem, kui mäda köhib Ans; lapse silmad mäda täis Khk; koera nailad on vahede `pεεdega, pisine mäda nupp on tal pεεl Kär; verist mäda `tulli villist `välja Muh; `lastele `pantaks `röuged, öhe pεεld `vöedags mäda Käi; Varsigu `lehti `panta mäja ja palaviku `pääle Rei; nendel `rõugedel, kis ülesse `aavad, nendel oo küll mädä sees Mar; muhul mäda pea peal, kül‿ta `lahti lööb Mär; aav lööb mädäle, mädä täis Tõs; Uab läks ukka, üsa lökötäb `määgä Khn; kui mäda `väĺla tuleb, sis pole enam viga kedagi Vän; aavale pannas soolast sia liha, `valged liha - - see kisub aava mädast `puhtas Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; mädä tuli `väĺlä `selge sorinal Juu; `lammal maks jusku mäda ploodu kohe Kad; mädä one ärä `kuivnud, `niske aĺl vesi Kod; küll lõigutab, akkab mäda tegema, ei anna `sulle öörahu Lai; mõnel aav mädaneb kaua, aab mäda `väĺla Plt; siĺm om `määge Hls; `kuiva mädä ei oleki, mädä om kikk `pehme ja like Krk; üits igävene tihnuss inimene - - ta‿i anna küüdse alt mädä ka `sulle Puh; paese läits `ju̬u̬skma, ai mädä `väĺlä ku jäĺe, `amme tei mul `määga kokku Nõo; ku mädä `vällä ju̬u̬śk, siss läit́s valu är kah San; kõo lipõnd pandass haava - - `pääle, kui ei nakaʔ mätä `ju̬u̬skma Urv; ega˽ta pind enne `ussõ ei tulõ˽ku `määle lüü; saʔ olõt haavilõ mua `sisse `laskõnu minnäʔ, ta nakass jo mätä tegemä Har; rääǵ um sääne paks, mää `karva Rõu; siĺmäkeseʔ `ju̬u̬skva mätä Plv || mädapõletiku tekkeks soodne nüid ei sua lõegata, et mädäkuu õlema, uav minemä mädänemä Kod; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole - - ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; ku˽no˽liha jääss mädä ao pääle - - siss lätt hukka - - tu̬u̬ õks noorõ kuu seehn om, tu̬u̬ mädä aig Har
2. pehme, tüma (koht, maapind) sie kõht on `nõnda - - mäda, et ära mitte `päälegi mene Lüg; mädä suo - - `enne on `õlnud järv, ta `kiigub IisR; sedine mäda maa, paĺlas mäda, karet pole pεεl mitte; Lehm oli `jalgupidi mädase `kinni jäänd Jäm; tarn `aitas obuste `alla panna, mädad järved kasvavad sellega `kinni Mus; Obu tuli koodist `saati ropates mädast läbi Kaa; oh sa irm, kui mäda `sisse läks, aga `tömmasime köidega sodist läbi nii kaua kui köva `pääle Krj; mäda eenamua Kse; läksi rabast läbi, mädä maa, `ühte `jalga tõstad, teine vaeub Var; mäda maa, `seuke mes õiete ei kanna Aud; kus kige mädam ja `pehmem, sääl porsud kasvavad Saa; mädä soo ees, egä sa seält läbi sua Juu; põllud on koa tänavu mädad JMd; eenäm nõnna mädä ja vesine, aga nüid näed `üste `piiska ei õle; kuusk kasvab mädemä mua piäl Kod; [kuhjalava] kõva maa pääl seesab, mäda maa pääl kõduneb ära Äks; poisiksed käisid `kompadega läbi kõik mädad maad SJn; ei tää, ka puśs tulep, ti̬i̬ om mädä Krk; sääl olna jõe `kääre, jäle sügäväd, mädä põhjaga Ran; ennembide olli su̬u̬ `kange mädä, obest es kanna, siss kärruga kõ̭ik käsitside tulli `aada Puh; karjuss `tulli kodu, et tulge appi, avitage lehm mää seest `väĺlä `kisku; vanast Nabarsu̬u̬ `olli mädä su̬u̬, es kanna inimest ei eläjät pääl Nõo; mädä pääl olli su̬u̬ ain korrõ, nigu tarna `mu̬u̬du Kam; lehm angib ennäst `vällä mää maa seest Ote; `Sääntse mää su̬u̬‿päl jääse eläjä˽`sisse, sõ̭ss olt elu hädän Urv; [põllu] ala vi̬i̬ŕ oĺl ni mädä ja pehmekene, et hopõń vaoss põĺvini `sisse Har; ku jäŕv koolõss, nu̬u̬˽veereʔ omma˽jo `väega määʔ Vas; soe tõlvaʔ `kaussõ mäti kotussede pääl Räp; hainamaaʔ määʔ, piät `hindä `perrä rukka vidämä Se || märg ma sai [töötades] igavese mäda naha Khk; kui kaš́š `salvas `aina, saava mää aja Lei
3. a. riknenud; mädanikust haaratud sie on `nõnda mäda `kartul - - vajutad `nõnda kui `keidetu `kartuli purust Lüg; abu piim, nönda abu, et mädaks minemas; `värske kala lεheb mädaks, kui ep `panda `soola `pεεle mette Khk; olime `möisa moonakad, saime mädad `vilja `möisast, levad lagusid `ahju ära Kär; ane munad olid mädad, paljas löga oli sehes Vll; Õundel on mäda maik sihes Pöi; Ää lask liha määks `minnä Khn; munad läksid mädase Aud; `pillusid mädu mune Tor; mia neid rääbakid sibulid küll ei taha, mädad ja vigased Saa; Ikka mäda, kui täitsa rikkis oli - - ikka läheb mõni asi mädaks Jür; tämäl ait mädu `õunu täis Kod; kolm tõistkümme `poiga aus `väĺlä, kaits muna jäi määss Nõo; ma `ütlesi Juulilõ, et sukkõ käü ku mää munagõ `ümbre San; vesi om mädä, ais Lei || Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda Han b. pehkinud; pude, rabe kus on mädä puu, `sinne tehä `auku ja `panna puust lappi `pääle Vai; [sõidad] üle sülla, rummi puu lihab katti, on mäda Jäm; see oo ää `audund, see pole kuigid viss änam, see üsna mäda, olga keis, vörk Khk; vana mäda ukse lääv Pha; Parand nii mäda, kerstu jalg läind läbi; Mäda puu änam `sooja äi anna Pöi; lõŋŋad‿o mädad Muh; Äi see käiakrenk `kölba änam - - jälad mäead ja longub Rei; `aknaraamid kõik olid määd Tõs; Uava südämed enämiste määd; Läbi vanadõ mädäde sende puhub `külmä tuult läbi Khn; see riie oli na mäda ja apar, et ei kannatan midagistki Aud; puu on päris mäda Koe; paĺgid nii mädäd kui pori; mädä raud ei kannata, ku `tulle paad, tükid kukuvad küĺjess ärä Kod; ku on - - mädad puud, si̬i̬ ti̬i̬b ka nõrga ahju, mädal puul ei ole `võimu Äks; si [pakuhunnik] oĺli ni mädä, et `ki̬i̬gi tedä kätte‿i saand KJn; [kuhja] lavad seesävad ikka alles, kui ein ärä `veetässe, kui - - varrass mädäss lähäb, `pantse uus Kõp; mis te selle va mädä kobaskik teede Hls; igävese mädä puu ku sandi Krk; mia ole nigu mädä puu - - nii nõrk Nõo; taa vana mädä käüdse rõibõʔ, ei˽saa ma˽`taaga `ku̬u̬rmat `käütä Har; pessoʔ omaʔ mää kõõv́o küleh Räp; määʔ langa, kakkõsõ Se c. piltl (haigustest jm ebatervest olekust) lammastele sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes; kis pailu köhib, selle `kohta `eetasse: jo selle kopsud mädad on Khk; Vana inimene on nii mäda, kui pulk jala ede jääb, kaĺts `pitkali maha Pöi; pea oo nii mäda, see pea `kinni midagid Muh; si̬i̬ onegi `niskese mädä kehägä, ei kannata kedägi `toito Kod; š́üä om mädä (iiveldab) Lei || halb, paha d́os ta las (kui ta oleks) üte mää sõ̭na talõ ülnuʔ; mädä mi̬i̬ĺ Lei
4. habras; pehme mäda jää, mis sa teed, `pääle ei saa Krj; Sügisene jää on `sitke, kevadine jää on mäda, ports ja ports läbi; `Purjus inimene on ikka mäda küll, mitte änam `püsti äi seisa Pöi; särjel mäda leha Kse; Tämä oli `raskõ mies, iä mädä, nda kui `kõrva astub, saab `sisse Khn; nagu mädad ni̬i̬d käed, kui tüäle akad Kod; põllu kivid olid, kõvad, mäda ei `tohtind ollagi, vaid pidi kõva kivi olema Äks; juhtsarja põhi tetti toomõ pinnudest, pajo olliva mää Kam || viimast aega rase ta naane ka jo mädä, ńauss, kunass tä ar lagonõss Se
5. hõlbus, kerge, laabuv See asi aa meite kεε mäda Emm; Perenaine Taali on igavene tragi eit - - töö on kõik mäda tema käes Trm; tämä ei mõessa rehkendätä, tõesel‿o rehkendus mädä Kod; Selle inimese käes on töö mäda Lai
6. (kirumissõna) äga näd (
mustlased)
ka, mädad, naĺla rahaga - - räägi `suule (
sulle);
mis sa mäda sii `aeled Aud Vrd mädand mära1 mära Lüg IisR Muh Hi Kul Mär Kse Aud Tor Hää Saa hajusalt KPõ, TaPõ Plt, märä Kuu VNg Lüg Jõh Vai Rid Mar Vig Tõs Khn Kod KJn Vil M hajusalt T V(-ŕ- Rõu Se), määra Sa; p märrä hajusalt T, V emane hobune mära on täkkul käind, sie tuob `varsti `varsa Lüg; `tarvis `viiä märä tägöle Vai; Söitas oma valge määraga kirgule Jäm; määra oo paes `tiine, sellega ep vöi `rasked tööd tehja Khk; kui määra täkku tahab, siis ta ingub Jaa; See Lauri määra tuleb ühtelugu üle aa meite otra Pöi; mine too vana mära karjasmaalt ää; mis sa irnud kui mõni vana mära Mär; `ostis uie märä Tõs; märal [on] ilus vars Hää; märade eest maksetse vähem, täkud oĺlid `kaĺlemad Saa; mära taab täkku `saada Ris; Meie märal oli kaks varssa korraga Jür; meil on aĺl mära JMd; mära ot́sib täkku Kad; meil on kaks märada, kaks `veiket märada Iis; minu mära on ramm - - täku juures käis ära Lai; `inkur mära, ei lase ligi Plt; varsaga märä - - sii ajas `uńti taga, tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; me oben täkkisi `varsu‿i tu̬u̬, temäl‿o `puhte märäse Krk; [tal] olli küll ilus kõŕb märä Hel; ennemb `rüipä märä kust, ku toda `lahja `viina Puh; küll `oĺli iluss märä, `õkva nigu kätega tettu; ta‿m jo suvikonnaline vars, vaja ärä võõrutada märä mant, muedu kisup märä `väega kõhnass; `tüt́rigu olliva suure nigu märäse, tugeva, pikä ja paksu Nõo; mitu märrä oĺl ja mitu `varsa kah Ote; Karaśs mustalõ märäle `säĺgä - - ja˽nakaśs nii`mu̬u̬du kodu poolõ˽kihutamma Rõu; ku suuŕ tuuĺ oĺl ja mõts `väega˽habisi, siss tu̬u̬ märä peläśs armõtohe; märä oĺl nurmõ veere all kooluʔ, jalakõsõ˽`pistü Vas || (võrdlustes halv naisterahvast) magab kui märä (laisast) Lüg; Tüdruk sihes kut suur määra, mingu `tööle Pöi; jusku va mära sõidad müeda `ilmad (kergemeelsest) VJg; lohakad naisterahvast `öeldi, kes kasimata, et nigu mära Lai
mära2 mära Iis, märä San kära õli suur mära Iis
*mäsar g mäsara lühike mäsara `jalgudega - - kõverad ka viel Lüg
mäss1 mäss Lüg Rõu Vas, g mässu Jäm Khk Vll Rei Mär Kse Mih Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod Trv Krk Ran Puh San Plv, mässü Krl, `mässü Kuu; n, g `mässu VNg, `mässü Vai
1. vastuhakk, ülestõus `mässu one `lahti VNg; tuhat `üeksasada `viiendel `aastal õli mäss siin Lüg; suur mäss oli söa aal Khk; mässu aal keik inimesed oo nenda ärevile Vll; lähvad - - `tõstvad `mässu Mär; vabriku sehes suured mässud, `tü̬ü̬lesed treegivad Hää; eks `ilmas ole pailu `mässusid old JMd; läksid `mässu (riidu) Iis; rahvas ti̮i̮b `mässu Trv; minu aea sehen om mitu `mässu ollu Ran; mässü `aigu inemise `mässäse Krl
2. torm, maru tuule mäss ja tuisk; ei õle enäm `mässu, on ilus ilm Kod
mäss2 mäśs g mässi hajusalt Sa, Mih Hel; mäss Vll Mär Sim Pil, g mäss|i Emm Rei, -a Khk, -u Vig Var; g mässi Kos
1. a. sasipundar päästa `mässast [lahti]; löŋŋavih́t paljas mäśs, nenda segamine Khk; `Mässi pole `kerge aruta Kaa; ui es jookse änam `ümber mette, pidid seda aruteme - - et see mäss ää kadus Vll; See on paljas lönga mäss, kis seda änam `lahti arudab Emm; lõnga viht - - üks mäss teine, sialt ei sua aru ega `otsa Sim b. kogum, pundar kuuse kollud, mede Mari tõi suure mässu neid Vig; sääsed sõdivad, `öötse naa et tuleb `vihma, nisuksed suured mässud Var; ta ei ole turvass, [vaid] üit́s mulla mäśs (rohujuurtega läbikasvanud mätas) Hel
2. mässamine, jant See on nii suur mäśs, kes seda (
vilja)
mütu kord `tõstma akkab Pöi; [
linnaste tegemisega]
on ilma mäss, aga no tuleb tiha, no kudass sa muidu õlut saad Pil 3. hoop, löök – Kos
mässa `mässa Sa sassi, puntrasse Vörgud olid `mässa läind Jäm; köis läks `mässa; Nöör keriti pööra pεεle, muidu nöör lεheb `mässa Khk; löŋŋa viht läks päris `mässa, sest ep saa εnam midagid Mus; Magadusi äi `tohtind kerida, siis lõng tuli `käärimise `aegu - - pahmakate viiti moha ja läks `mässa Pöi Vrd mässi, mässu
mäsu1 mäsu LNg Hää Sim Kod(-o) Lai Plt KJn Trv Krk Ran Räp Se, mäsü Ote
1. möll, mürgel Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah Hää; muud ei ole, üit́s laste mäsu Krk; iki lu̬u̬m ädäga rabeleb, oma mäsu ti̬i̬b (võrkusattunud kalast) Ran; kui poisi - - meid takan nakassiva `aama, no tu̬u̬ `olli vi̬i̬l mäsü Ote; sääl olõ·i rahu määnestegi, sääl kõõ üt́s mäsu lätt Se || (ilmast) ilm teeb mäsu Lai
2. mäss, vastuhakk meie rahvas akasid `vasta - - õma mäsoga Kod; `nõudmisi ei täidetud, niikaua kui läks mäsust `lahti Lai; rahvass nõśtiva mäsu Räp
mäsu2 mäsu sassis lõnga viht olid jäänd ma‿ilmama lõnga mäsud Jür
mäsä mäśä lühike, töntsakas (inimene) kül on `veike inime, üks mäśä KJn Vrd masa
näsa näsa hajusalt R, Jäm Khk Kaa Krj Vll Pöi Muh Käi Rei Phl Pär Vän Tor HaId Amb JMd ViK I Äks Plt SJn Vil/-ś-/ Hel/-ś-/, näsä Kuu Mar Saa/-ś-/ Kod MMg Kõp Vil(-ś-) M(-ś-) Ran Kan
1. a. räsa, kark vigastimme näsä Kuu;
mõla näsast oian `kinni Vän;
näśä on vikati otsas Saa;
sõnniku argil on näsa HJn;
labida näsa läks `kat́ki, tien uut Kad;
tulin auguga näsa ja liiv`jalga `laenama (
püssist ja koerast)
HljK;
paenutasid vikati lüe `külge niisukese näsa, kas kase puust ehk paeo, mis aga `trehvas Trm;
naene oiś angu näsäss `kińni Kod;
labidal on varre `otses näsa SJn;
`lapjul näsä ärä minnu varre otsast Trv;
argi näsä - - `väike `risti otsan, kust `peoge `kinni võtat;
näsä puu pia sikke oleme Krk Vrd nasa b. kolk `vartadel on näsad, millega `rehte peksetakse JMd;
näsad - - mõni on sile ja mõni on kaheksa kańdiline ja neil on augud sies - - kus sie rihm siis `kińni seisab Kad 2. a. konks, haak, kisk Kooguga sai kaevust vett vötta, puunäsa oli koogu küljes; ahingal on - - `rouda, nende `otsas on näsad Jäm; ooraaval on näsad küljes Khk; Vikati kanna näsa käib vikatilöö kannaaugu `sisse Kaa; `talve on obuse raud kolme näsaga, sui kahe näsaga Vll; Obustel olid jää rauad all, suurde `pitkade näsadega Pöi; hobuse raua näsad on, äi `saapa `alla neid `lööda Phl; nende kael`kookude `otses oo näsäd, nende `otsa pannasse `ämbrid Mar; `asplil on näsa pial, et lõng ära ei lähe VJg; `aspel on nigu suur riśt, õtsas kõverikud, kus lõng `piale jookseb, mõni `ütles neid et `aśpli näsad Trm || oga Kiduspe puu külges on ka näsad Rei b. kühm, tüügas; punn Lüö `kirvegä paar `oksa näsä külist ärä Kuu; puul oo näsad `küĺges, mis pole nenda sile puu mette Khk; sõuksed näsad `palges Pöi; pisike näsa aab ihu `peale, koera nael või; `okste `külges oo näsad nigu `erned ja suuremad Muh
3. jässakas, jändrik `veike mies ja lühikeste `jalgudega - - näsa mies; madal puu ja `õksiline - - näsa puu, suo pial `kasvavad Lüg; näsa niinep Iis
veebiliides
@ veebihaldur