[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

märkama `märkama Muh Var SJn, da-inf märgata hajusalt Sa, Kul Mär Kse Han hajusalt , Ris Kei JõeK hajusalt , Rak VJg I Ksi Plt, `märkada Hlj Lüg Jõh IisR; `märkämä Khn San Plv, da-inf märgä|tä Tõs Kod KJn Trv Nõo, -dä Lei, `märkädä Kuu Lüg Jõh; `märkämmä Rõu, da-inf märgädäʔ Har Vas; `mäŕkämä TLä, `mäŕkmä Lei, da-inf mäŕgätä; `märkäme Krk(-ŕ-), imperf (ta) märgäśs Hel; tgn `märkaja Hls; da-inf mäŕdädä Lei

1. tähele panema, täheldama a. (aistides, eriti nägemismeelega) mina mitte ei `märkantki `ühtä, `milla täma tuli Lüg; Ma ei `märkand, kas ta õli pue `juures Jõh; seda‿s ole märgatagid, mis ta siit ää vöttis Khk; ma `märkasi iĺjuti, et `meite `tuhlid mädanema läind oo Vll; Siis kui teised `märkasid, vana oli juba kadund Pöi; siis alles `märkas, et oli ää `eksind Mär; `Kiski ei märgan, et laps vee `sisse kukkus Han; `küindlapäe `aegas `pähkel `õitseb, pisikene roosakas vähä märgatab õis PJg; ma `märkasin oma eksitust JõeK; eks seda märgand kõik Koe; läksin `müeda, ei märgandki, et ta seal oli VJg; ei märgand mitte kedagi Iis; kas sa märgasid, kes `mööda läks Ksi; lehmäl `oĺli utar `kat́ski, veri läits piimä `sisse, `vaie `põhja, tedä es `mäŕkä, pääl `oĺli iki puhass piim Ran; kas sa märgässit, kohe ta raamatu pańd Puh; siss `naksi ma˽ka `märkämmä, et meil kaʔ ei olõ `leibä Har b. (tajudes, aru saades, mõistes) `muistus on juo vähemäst jäänd, enämb ei `märkä, midä `räägib Lüg; Laps nuor viel, ei sie `märka `miski Jõh; nüid mo meel ep `märka änam midagid Pha; see‿p `märka εnam mette midagid, see oo nii `joonud Muh; ta `märkas surma tuńnini Mär; kas sa akkad ükskord `märkama Var; laps `märkab natike, kui `vaatab, akab `naerma Tor; saab suuremaks, siis ta akkab juba `märkama Ris; pea oli oemane, ma‿i märgand kedagi Kei; elasid rehetuas, kui ma `märkasin, siis isa oli teind uue tua juba JJn; `saksalaine õli, kavva `aega ei märganud `iesti kielt Trm; laps kannab `kaala, issub ise ja `märkäb juba Kod; ma jo vähä sest aśjast märgäsin KJn; `väike laits ei `märkä toda, mes om kõlvulik vai mes ei ole Ran; ei `mäŕkä kõnõlda Lei; meelt märkama aru saama (hakkama) laps akkab ju mi̮i̮lt `märkämä KJn; mis iki mi̮i̮lt `märkäss ja aru saa (lapsest) Krk; lat́s `märkass joʔ mi̮i̮ld Plv
2. taipama, millegi peale tulema Ei `märka tõist terestatagi Jõh; Ei `märkand `õigel ajal `vilja kokku `panna, tia mis nüüd tieb IisR; ei `märka kojo `tulla Mär; kes `märkas sel aeal `kohta (talu) `osta, see sai veel Mih; Nämäd `märkä‿ss `ühti tagant `purju `suõti `lahti `laska Khn; ehmatasin, et ma‿i `märkan tal soĺgi `ämrega `anda Ris; ta `märkas veel `õigel aal `tulla JMd; võeh, `meske tuul, ei `märkä `jäädägi veiksemäss piltl Kod; kanad on nüid lakas, rumalad, ei `märka `väĺlä `minna Pal; oss ma märgänü oma kääri üten võtta Nõo
Vrd merkimä, märkima

märkane `märkane terane, tähelepanelik `ninda `märkane ja terane laps, kõik `asjad täma `püiab kätte `saada Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur