[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

atskoo atsgoo Emm; at́skoo· Ran Vas (kaardimäng) ”kakskümmend üks” Atsgooga on ennast mütmed mihed püksata mängind Emm; mängevä at́skoo·d Vas

kannel1 kannel eP eL(-ńn- Krk, `k- Puh, -ĺ Plv, -õĺ V), `kannel R, `kandel Jäm, g `kandle (-nl-), -a Khk Muh VJg, -i Jäm Kaa Rei Rid Mar Tõs Khn VMr Sim Kod Plv, -õ V keelpill, kannel `kandle mäng ja `laulu hääl Kuu; akkavad `kanneld `lüöma ehk ajama Lüg; miu pojal olid `kandled ja `lietso `pillid Vai; kannelt `mängma, kannelt `lööma Jäm; `mängas `kandlega. paes pole änam `kandle `mängijaid Khk; Kandlimäŋŋu sima kostas läbi `vaikuse Kaa; see `olli `arva kui kannel `olli Muh; üks mees olle Haava `körtsis oln ja `mängin kanneld Phl; vanaste mäŋŋiti `kandlid Rid; `Kandlitõ mängäjäsi üsä vähä Khn; `kandlega mängitasse Tor; müno vend, tema `mängis kannelt Ris; läks `kandlega `pulma Kos; ega kannelt tia siin olema `kuśkilgi JMd; mängib ilusast kannelt Iis; timmiväd `kanle `iäle, siädäväd iäled kokko Kod; kõik kevade täma käenud ja sõrmedega `mängind kanneld Pal; lüü kanneld Trv; kańnel om raad́piĺl Krk; kes pole `oìnu, sii ei mõesta kanneld `mängi Puh; topeld elidega kannel, tol `kandlel olliva topeld keele Nõo; `kandlel ei ole ää tiḿm, kannel taht `timmi Ote; kannõldõgaʔ mäńgiti Kan; poisiʔ `mängväʔ `kandliid Krl; ta mäńg `kandlõgaʔ Har; tä tiḿm `kandlõ `ju̬u̬ndõ Se

köster1 `köster g `köstri R(`ke- VNg Lüg Jõh[`ki-]; g `köstöri Vai, `kesteri VNg) spor S L, Ris Kei Juu Amb Kad Rak VJg I(g `kösri Kod) Puh, `köstre L Ris Jä KLõ(n -är Äks) M(-ś- Trv Hel) Ran Rõn; n, g `köstre Nõo Ote San Krl/-õ/ Rõu Plv Räp/-ś-/, `keistri Har(-e) Lut; `ḱesteŕ Lei kirikuõpetaja abi kui vanast `mindi `kihlama, siis `anneti - - `kesterille `kindad ja vüö ja kaks kobika `kinda `keskmise `sorme raha; `eile ei õld `köstri ka, kes oleks ereli `mängind VNg; Sie poiss luges juo `seitse `aastaselt `jusku `köster (soravalt) IisR; pabil tuli üvä miel, et `köster `oskas üväst `rääki Vai; kui öpetajad pole, siis `köster loeb, `köster matab `kooljud ka Khk; mis muedu kirk oo, kui põle `köstrid mette Muh; kerikärra, `köster, aidamees, need on `pörgus keige ees Emm; `köster õpetas `leeris `laulmist Mär; meitel ei ole omal `köstert Tõs; Köster lõikab kõrva piäst ää, paneb perse piäle paegaks (öeld lastele hirmutuseks) Khn; kui `köstre `jutlus oĺli, siss orel es mängi Saa; `siia `Anna tahetasse `köster võtta, nüid põlegi `köstred Ann; `õptaja ei piä `kösrigä läbi `suama Kod; `köster `tallab erelit - - si̬i̬ on tema amet Pal; ku ta akkas `köstress `pääle, olli nu̬u̬r mi̬i̬s, olli ää `köster Krk; `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; `köster mat́t `vaesembit inimesi Ran; `köstre nurisenu, et ei ole midägi süüvvä, `köstrel ei ollu maan muud ku `ainu Nõo; ma `jäie kerikudõ minegiga ni˽kaugõss, et `keistri `naksi jo hõrilõid `mäńgmä Har; `keistri miä śjondsalõ `küńdlit pand palama ni kistutass Lut || (mitmesugustes väljendites) kule poiss, sa magad `enda `köstreks (kaua) Noa; Toh́m nagu `köstri vaśsikas Khn; sina just ku `köstre lehm, lähed kolm `pääva enne `vihma `lauta (liiga ettevaatlik); Mis tääb siga oma surmast või `köstre lehm pühapäevast (rumalast inimesest) Hää; `köstre kapuste all (alles) söömäde ~ `köstre sia alle `sü̬ü̬tmede (leeris käimata) Krk; rummal ku `köśtre must lehm, tule enne `vihma kolm `päeva kodu ja jätt `siski `perse vihma kätte Hel

linn linn g linna eP(le- Kär Pöi spor Lä, Juu) M, `linna R/n `linna VNg Vai/; lõnn g lõnna Rid Khn/ljõ-/
1. suur asula [hülgeliha] `müödi `linnasse Kuu; `linna `leibä (sai) Vai; merijääd `koutu `käisime vahest viie tunniga `linnas Jäm; `suuga teeb suure linna, kätega εp tee mida˛id, kui inimene ennast kiidab, aga teha äi viitsi Khk; viisime sea `lenna müigile Kär; ma ole `linnu läbi kodin küllalt Muh; `lõnnas oo preilnad, maal jällä tüdrikud Rid; `lenne sees need kellassepäd oo ja `lenne seest nee kellad tuuasse Mar; oli `linnes `sakste `juures kokaks; `linnes oo nisuksed sulid Mär; teine õpib alevist läbi `minnes `rohkem kui teine suurest linnast Kse; nüid läksid näd inimest laiali kõik ja, `linne `sisse `rohkem noored Tõs; `Ljõnnõs `kõiki `kaupa `suaja Khn; Korra linna kajust vett joonud ja nüid ei näe enam oma nina pähe Hää; `linnes on änam äda kää kui maal Ris; `lennas ike `olla mõdu podelid Juu; `lamba `villu `laśti teha `eideks, `linnas `laśti eietada Jür; kirik on `meile lähemal kui linn JMd; `linnas on vist alati `suhkurt `müia, käivad ikke ja toovad Tür; üks `nuormes taht `linna näha, kart teine, et eksib linnas ära VMr; nüid `pantse ranna`jäärsed külädki linna nime `alla; ti̬i̬d tõesele tü̬ü̬d ja ei maksa, [siis öeldi:] ilma `linna ei õle `kośkil; Mussveen `põĺli paĺju majasid ärä, tämä õlesi paks linn õllud Kod; `suuga teeb suure linna, käed ei tee käo pesagi Pal; kes koolitud on, lähäb `linna, temale ot́sitse amet SJn; ma ole suurin linnun käenu. kige suuremb linn om Viĺländi, sõss Tõrva ja `Põltsama ja `Mustla. nõnda paelu ole mia `linne sehen käenu Trv; si̬i̬ ehits ennast ku `linna ja maad, ei saa mineme, ei saa; kaabaku oiav iki `linne lähepess Krk || (teat laste- või kaardimäng) `linna põletamist õlen `mängind küll Lüg; akkame `linna põletama, teine jääb põlenuks ja teine jääb `terveks Hää; väike, `iasti `okslene puu pannakse moa `sisse `püśti, oksad lõegatakse ää, `väiksed oksa otsad `jäätakse järele. lastel on oksa näägud kääs. igaüks tõstab `korda`mööda oma näägu `kõrgemale oksa `piale. kis kõege `piale jääb, on linna põletaja Nis Vrd liin3
2. maalinn, linnus see oo vana linna vall, Linnusse vana linna vall, - - Linnussel lõhuti siis linn ää, kui Vähikse väina `silda `tehti; linna süsikond `olli nii suur oln, et ühessa peret `olli sihes oln; linna kansi sehes olli iga ühel üks arb einamad Muh; kui suuruke linn siäl Linnamäel võis `õlla. aga sedä linna `ruumi siäl ei õle, mädäd muad kõik `ümmer Kod; sääl om vesi ümmer ollu linnal Krk

miga miga Vai Ote, migä Kuu Lüg Vai Ote mis ei tea, migä lind se on; migä inimene sinä omite oled; vahedid [kalad] `vilja `vasta siel, said rugi ehk `ohri ehk migä siis oli; `Täüdüb merele `mennä, `olgu ilm migä taht Kuu; mikä sene `Mihkli `Antoniga [lahti] on Lüg; migaga voŕstele aeti `su̬u̬rmid `sisse; koodi olli, migaga `lü̬ü̬di Ote || kes mul `vennäd - - `mängisid `palli `oues. ja‿s `kaige `nuoremb, migä viel ei `mängind, sie `istus `toiste `juuress Kuu Vrd migäs(s)

mängima `mängima Krj Pha Emm Phl Mar Vig Tõs PJg Vän Tür, (ta) mängib Rid Tor Hää Ris JMd Kad VJg Iis Trm, mäŋŋib Käi Rei, `mängib (-ŋŋ-) R(ma-inf -maie Lüg, -mä Kuu Vai), mäŋŋab Vll Rei; `mäńgima Aud Nis Kei HaId Amb JJn Sim Pal Äks, (ta) mäńgib Mär Juu Koe Lai Plt; `mängama, (ta) mängab Kse PJg, mäŋŋab Khk Kär Mus Kaa Emm; `mängma Vän, (ta) mängib Mar, mängab Han, mäŋŋab Jäm Khk(-ib) Vll(-ib) Pöi Muh; `mäńgma Tõs, (ta) mäńgib Saa; `mängmä Var, (ta) mängib Mar, mängäb Khn Kod; `mäńgmä Kõp Vil, (ta) mängib Tõs KJn M/ma-inf -me Hls Krk/ T(-p TLä), (ma) mängi (-ń-) V; (nad) mängivad Kos SJn, `mängivad Jaa Mär Lih/-ń-/, mängavad Aud, `mäńgväd Mar; tud-kesks män|gitud Rap, mεn- Noa

1. mänguga tegelema, mängu harrastama `lapsed `mängivatta `oues VNg; minu ajal `pallu ei `mäŋŋitu - - nüüd `mäŋŋitasse, nüüd on `kuoli`lastelgi `pallud käes Lüg; viis kivi, akkama `nipsu `mängima Jõh; siis kui neil oli `aiga, siis `mängisivad `kaarti - - üks oli `kange `kaardi `mängijä Vai; lapsed `mängvad pimet sokku Jäm; kui obu `lusti aeab, siis ta mäŋŋib, änd ülal ning pεε ülal Khk; `pulmas mäŋŋeti `panti Mus; jöulute `aegu `mängasime, kevade `lambas sai ka mäŋŋatud Kaa; tegime ring`mängisi, `mänkti käsipidi koos Vll; lapsed `tahtvad tikudega mäŋŋa Muh; meie mäŋŋime `palli Käi; küläs ma ole näind kui `mängväd pillardid Mar; urunui‿o lastel `mängida paranda peal Mär; kudumene ja eegeldamine, põln seokst `asjagi, et sul `aega oli `mängida Tõs; Kaśsi pojad `tahtvad `mängä; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; lapsed mängavad pimesiga Aud; talleksed tahvad `kangesti `mäńgi. metsloomad mäńgivad teinekord ka Saa; vanemad inimesed ikka `mäńgisid kaśsikäppa Nis; panime kuera kut́sika temaga `mäńgima HJn; Ema õpetas veel `mullegi, aga või mul nendega `aega on old `mäńgida Amb; `mängisime `iidlast, kividega mängiti Kad; `mänkä õma `mänkmiss, mes te `tõmmata (öeld lastele); veiksed siad tulevad ukse ette, mängäväd soja päävägä; koer ei saĺli `mängä, tõene tast `mängmä akada Kod; lapsed mängivad `petmest (peitust) SJn; pruudi krańts mängiti `enne ärä, perän `panti tanu pähä Trv; see mäńgs talu omale (kaardimängus võidetud raha eest ostis talu) Hls; temäl ei ole lustikest `mängi, ta om `aigek Krk; peni tükib `mäńgmä Ran; üle-eelätse võt́t kaśs toki suhu, mäńg tolle tokiga nigu peni Nõo; jõolu`lauba `tu̬u̬di - - pikäd õled `tarre maha, siss latsed `mäńgsevä sääl TMr; mehe `piava `plaani `kaardit `mäńgmä minnä Kam; kaśs `mäńge nika hiirega, ku˽hiiŕ lät́s `urgu Har; siss mi mäńge pinikesegaʔ, vahel oĺlimi˽käṕikullaʔ, vahel uṕikullaʔ Rõu; `õkva silmäh om, kuis tu hõhvakõnõ laudast tullõh `mäńge Vas; `mäńgeh saa ai kaia, õt `haigõt saa; om lipõ pini, tulõ `mäńgih `vasta Se; hopõn lätt `mäńgih mäkke Lut; maha ~ ära mängima mängu pandut kaotama vana `kindrali poeg `mängis `mõisa ää `kaertega Tõs; üte `ü̬ü̬ge olli seidse tuhat är `mängin Hls; ta poiśs om hukka lännüʔ, ta‿om umast esäst peritü varandusõ kõ̭gõ maha `mäńginü Har; Nätä˽saa, kas tä mäńg - - varandusõ maha˽vai Rõu || (tühja kõhu korisemisest) Soolikad mäŋŋivad `marjaa·si Mus; Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei; sooled mängivad `marjoa·si Kos

2. a. millessegi kerglaselt suhtuma, millegagi naljatama; kedagi sedamoodi kohtlema `Mängib `toisega `nindagu kass `iiregä Kuu; Kui - - `tüölistega seda`viisi `mängitasse, ei siis jää `seie kedagi suvest `tüöle IisR; See Leeni mäŋŋab [poisiga]- - kut kass rotiga, poiss teeb keik, mis tüdruk vähe tahab; Terisega äi vei mäŋŋata Kaa; Mis siis mõisnikkudel seda`viiti oli inimestega viga mänga; Kaua sa siis seda `moodi teisega mäŋŋad, maksa [raha] ää ja `kordas Pöi; ärge `mäńgke nigu minu emäga mängiti, pange`pääle ja viige `Tartude (haigest) Nõo; tõõsõ˽tsüt́sütäse˽takast, et sa last naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas || timä ańd kaubmihele linaʔ `võlgu, noʔ om kaubmiis henne `pankrot́ti `mängünü, no˽sai ta `pükse `mü̬ü̬dä Har b. jantima, vallatlema söö kenasti `pääle, mis sa sεεl mäŋŋad Khk; Ära mäŋŋa mo kallal, ma saa kurjaks ka Rei; sa mängäd `sü̬ü̬mise juuren Kod; elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal; vanast üteldi, et mäŕt mängib, no siss tuisass ja vahel [oli] sula, nigu ta trehväss Ran c. kellelegi vempu, ninanipsu jne tegema Lähme `mängime `talle mõne nina`nipsu, `tieme `akna taga `kolli ja; Sie teritab `ammast, tia mis `ullu tükki `teisele `mängibki IisR; ma mängi neil ühe vingerpussi Hää; oh sa `sinder, missuguse tüki sa mul `mängsid Saa; küll ma tal üte pussi mängi Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõsõ is tiiä is Har

3. jändama, mässama `Estest on `õlpus küll rukkis vikkatiga maha `lüüa, a vahi, kui `paĺju pärast piab `mängima `vihkudega ja `viisikutega; `Piitsaga `maksa `mängida, `selle peru tigeda obuselle `anna `ruoska IisR; varem `pańdi ta lume ange peal - - ja sai `jälle virutud ja, ja sedamoodi sai sellega mεngitud (linasest kangast) Noa; Mis sa tühja mängad selle aea kallal, parem lähme põllale töösse PJg; mesterahvas ei oleks püsind `mäńgida [emata] tallega (talle lutist toita ja hoolitseda) JJn; tüdrukud tegid `pat́sisi, naised ei `mäńgind oma `juustega paĺlu Plt; välja mängima hakkama saama Kümne mehega ei mängi välja, vahetuses peaks kaksteist meest olema Tür; putked mängima panema kiiresti ära jooksma ega nüüd põle muud ku pane enese putked `mäńgima Mär; pani putked `mäńgima Lai

4. (loomadest) mänglema; paarimisajal eriliselt käituma kui nad (kalad)- - siel `mängima tulevad vie `pinnale, siis vesi kohe `mustab Kuu; `katso ku kalad `lüövad `ninda `kuuti ku päiv on vilus, siis `mäŋŋivad Lüg; `metsüksed `mängid keväde Vai; kui kalad `mängmas olid, siis ta läks `vörku `lasma; mihulased `mängivad vaa ilmaga Khk; kui räimid `mängavad, siis saab vörguga suure summa Mus; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles, siis oli kena ilm edasi, kui kala `mängis Pöi; kalad `mängvad, kui kange soe vesi Mar; sääsed `mängväd päävä käe, kihavad kõik Tõs; tedred kudrutavad ja mängivad mets Tor; ku nad (kalad) mängivad, siis `pillavad üles vi̬i̬ sihist, siis tuleb `tormi; räim ju kõige `rohkem mängib, nõnda ku vesi pladiseb Hää; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu; kebadi kala mängu aeg tulevad [haugid] maa vie `sisse `mängima Ris; kala mängib loimas nõnna‿t vesi `suitseb Iis; tedred ja mõtussed mängäväd keväde, näväd ei puari nagu kukk ja kanad Kod; konna mängiv `õhtu ja `piave oma pillerkaari Krk; Mõtus mängse su̬u̬ pääl Har; Vanast oĺl illus kaiaʔ, ku˽kala˽`naksi˽`mängmä, `säntse hüä, ilusa ja˽vaa ilmaga tuĺl neil tu̬u̬ luśti `lü̬ü̬mine Rõu; ku [latikas] piĺli`ru̬u̬gu `sisse tulõ, siss nakkas `mängmä, lööse vett nigu `kauhna Räp; latigõʔ mängeväʔ nigu tsiaʔ `tsuklivaʔ Se

5. muutlikult liikuma; helklema Päiv kohe `mängib pääl (priskest, läikiva karvaga loomast) Kuu; nüüd `oige meri `mängi (lainetab kõvasti) VNg; mõni `naiste `rahvas on `ühte `puhku `poisi `kaulas, kas tämäl veri `ninda `mängib või Lüg; Kui sai väär palk `seina, akkas `seinas `mängima IisR; `päike `mängide lihavötte esimese püha oomigu Khk; päe mäŋŋab, kui ta tõuseb Muh; Si̬i̬ inimene on nu̬u̬r ja elav - - tal veri mängib Hää; olime sial reialuse ots, `vahtisime kui päike mäńgib Koe; esimäsel lihavõte pühäl pääv `mängnud, vot nõnna `viisi rabeleb; küll pada mängäb, liha ki̬i̬b kõvass Kod; lihavõ̭ttõ edimätse pühi hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se

6. etendama Mis `rahvamajas `õhta mängetägä Khn; Ühest kivist said pool õlbsamast [veskikivi] teha kui teisest kivist, nii et see mängis jällegi inna juures oma rolli piltl Trm; ma sullõ mäńgi nii ilosahe `vällä, et naarat ni‿et kõtto piät kinni Se

7. end kellenagi paista laskma; kellenagi esinema või teatud olukorras käituma; teesklema mina olen - - `kauplend ja käind ja pekkulant̀i ka `mängind Kuu; `kaura lesemed `lüöväd `perses `marjaa·si, ise `mängib `saksa Lüg; siis käis viel `müöda `mõisate - - `mängis viel `luoma`arsti Jõh; Mis ta `seie `põllule tuleb `kupjast `mängima `ilma`aegu, ise kedagi teha‿i `viitsi; Sie on küll `viimane suli, `mängib sõbramiest - - ja pettab su `ninda läbi et IisR; üks kana mäŋŋab kuke osa, oli `pöösa all ja `tömmas `laulu Mus; Sa ää mäŋŋa sii lolli üht Kaa; ta mäŋŋib ka peremeest, `eesel taal pole mette midagid Vll; Ää akkag narra `mängmä Khn; [tüdruk] mängib kohe `lit́si igaga Kad; `tahtis koa `tislarid `mängi, tegi mõne laua VJg; Pool seljakile muas - - mängib laiska vai puhkab väsimust Trm; no mes mõrsukat sa mängäd (öeld kirvega käivale mehele) Kod; peremehed olid enam jägu `töökad mehed, mõni ärrad `mäńgis Plt; kes tü̬ü̬d ei ti̬i̬, ilusti `rõõvin, mäńg `saksa Krk; veli jõi ja `lakse ja `mäńgse pät́ti, siss `pańti `vańgi; Peremi̬i̬s mängnu purjun olekut Nõo; mis no härrä pojal `śaksa viga `mäńgi om, `taśkuraha `karmanin, peenü leib kõtun, ilusa `rõiva sällän Har; ta lät́s [kõrtsi] peremi̬i̬st `mäńgmä Räp

8. muusikat tegema, esitama `ommiku [karjane] `mängis pasuna, kui `luomad kokko `aeti Jõh; `mäŋŋi üks `tantsulugo; `käüväd `leier`kastiga `mängimäs Vai; sa‿p `oskagit `pilli mäŋŋata Jäm; noored kεivad `tantsimas, pilli mees mäŋŋab Khk; löötsa piĺl, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Poiss õppes ennast juba noorelt viiulit `mängma Pöi; ma `oskasi koa `simlid mänga Muh; vanaste mängiti `kandlid Rid; kerikus orilad `mängvad `jälle; mängi üks ea lugo `väĺla Mar; kis `oskas piĺli `mäńgi, see `mäńgis Mär; Anna pill `siia, ma mängä kua ühe luu `pilli Khn; pasunad mängiti pühapäe Hää; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; mul oli kitsesaŕv kua omal aal siin, puhusin teist ja - - `ańdis - - mitu lugu väĺla `mäńgida KuuK; timmin `kandle ää, siis akan `mängima VJg; minu peräss või `mänku lõõtsa `piĺli Kod; karja pasun oli pikk suur - - kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega ilusad lood `väĺja Lai; [pulmas] `tehti rińgi `mäńgusi ja tańtsiti ja - - suur ärmoonik oĺli `mäńgmäs ja KJn; sõss lätsive `kambrese jälle `tańtsma ja `pilli `mäńgmä Trv; mine mäńgi minu `kandle pääl Puh; ku laalab, siss nigu erilit mängib jälle, kõ̭ik jooseva kokku `kullema; ta (kirp) `õkva nigu `pilli mängip kõrvan Nõo; kabelipühäl na laaliva ja mäńgevä `audõ man, kes `laśke raha i̬i̬st `mäńgi ja laalda Võn; vanast üteldi, et siss tü̬ü̬ lätt ku piĺl ka mäńg Ote; vanast is mõistaki `kiäki muud `mäńgiʔ ku˽toru`piĺli; meil oĺl tubli piĺlimiis, ku tu̬u̬ `mänge, siss vanainemise `lät́si ka `tańdsma Har; timä `mäńge `kõ̭iki `pille Vas; sa‿i taha muudku kindsokannõld `mängeʔ (ehal käia) Se; kõriorelit mängima kõrist pigistama Kõre orelit mängib - - ku teine kõres `kińni akkab ja pit́sitab Hää; eks nad luband mõnele kõri orelid `mäńgida, kõrist `kińni võtta Sim || piltl Õli ikke ennemalt kõvad niitjad, kui pani vikati `mängima, siis mua kadus Trm

nauhti `nauhti Kuu Lüg IisR Vai Muh Juu Iis näuhti `tõinekõrd kukkus lihatükk maha, kuer võttas kõhe `nauhti `kinni Lüg; Kaśs - - pani `iire `nahka nagu `nauhti, `mängind ega kedagi IisR; lehm ei joon mitte, kallati üle kaela `nauhti Muh; aned `nälpsavad kaera pead ära `nauhti Iis Vrd nauhtik

orel ore|l g -li Hlj Jõh Vai hajusalt S, Pä/orõl Khn/ VMr VJg Sim Iis Trm Pal(-e|ĺ) VlPõ(-e|ĺ) M(-e|ĺ); oler g -i Lüg Vai; oril g -a Hlj hajusalt Lä(oril|as Mär) Ha, Jä Kad; erel VNg Lüg hajusalt TaPõ, Trv Hel, õrel Lüg Trm Ksi, g -i; örel Phl, g -i Lüg(öröl) Rei(-a), -e Käi; n, g öreli, öröli VNg; (h)örül g -i Kuu; eril g -a Lüg Äks TMr, -ä TLä; õril g -a Võn Kam, -õ San(-e) Krl; pl hõrilaʔ Urv Har VId (muusikariist) Hüüs viel `paari `kerra helejäst ku hörüli vilegä Kuu; `eile ei old `köstri ka, kes oleks ereli `mängind, `naised ise `laulasivad VNg; siin kerikus õlid üvad õrelid, mida põlesivad `seie `välla; Lügänuses ei õle öröli egä `kellasi; oleri ääl on `õtsas juo, `naised venitäväd viel ikke edesi Lüg; koor`meister [on]- - oreli pεεl, tal abi ka, kes orelid tambib Jäm; `meitel oli koa üks va orel Vll; See üüte örele tallamene, mis örele löötsale tuult andes Käi; Mängib öreld nägu kukk nokiks tatti Rei; orilad üleval koori peal, `köster mängib Mar; [koolitoas] üks väike oril oli kesk tuba Vig; orelid ole kuuln ikke, kui kirikus köisi Tõs; ma‿i tahtnd surma pärast oreli ealt kuulda Tor; orila mäńg Ris; orilaid pidädä tallatama Juu; meie kirikus on jo vana oril JMd; orilad akkasid `üidma Tür; kirikus mängib iga pühapääv orel VJg; kerikus laaletasse õreliga; Kõhuksed tühjad, soolikad mängivad sees orelid piltl Trm; kuali erel one veeke, aga ike erel Kod; akkas ette panema, et ostame siiä majasse orel Vil; ää kõri ku oreli vile Trv; luterusel (luterlastel) om oreĺ Krk; täl `oĺli üits `väike eril, tollega siss mäńg ette Ran; erilä `sõkmine om rasse tü̬ü̬, toda egäüits ei mõśta tetä Nõo; ku̬u̬l`meistre `mängse õrilit Kam; ku lauluku̬u̬ŕ laul, siss õrilõ omma˽vakka Krl; `keistri `naksi jo hõrilõid `mäńgmä Har; sõkk hõrilit Plv; `kińke tuhat `ruublit hõrildõ `osta Räp; hõrilidõga laulõti Se

raha raha üld(raa, ra˛a Lei); p rahha V

1. ametlik maksevahend müntide ja rahatähtedena eks neid rahu ole `mitmesugusi VNg; `Tõmmeti `ämme põll `lõhki ja akketi sene east raha `korjama, et uus põll `saada (teat pulmakombest); kalidori põrandalt leis vana `Saksa raha Lüg; rotta `juokses, raha suus Vai; tee on täna kena küll, kas veereda raha; mool es ole sedakord vallalist raha Khk; akkasid [pulmas] raha laua `peale `lööma, limbisupi raha Vll; `Meite raha oli enne mark, peńn, pärast roen, seńt; Sõidu `peale `minnes on suur raha sańt Pöi; Mis laps nii suure rahaga teeb Rei; `enni `viidi ikke raha `sõnna maa-alose kibi `peale, et siis pidid maa-alosed ää kadoma, rahaga õeroti sedä`kohta ja `viidi kibi `peale Mar; kann `pańdi täis, siis pidi selle tüh́aks `jooma ja raha `sisse panema, see `üiti siis lapse `amma raha Mär; `künti üks puukaśt rahadega `väĺla, seal olnd sees kandelesi rahasid ja ümmargusi Vig; [surivoodil] `tahtis padja rahaga `juure võtta, et on raha veel auas `juures Vän; raha `pantaks maśti kanna `alla, et laev paremini teeniks Hää; nuorik `viskas kiriko ukse ala raha Ris; ta `olla viind aĺlikasse rahasi, et `soada tervist Rap; peenike raha soand kokku `loetud rublasse Kos; siis olid jo teist‿modi rahad ja saksa kroonid Pee; Ennem esimist muailma sõda õli rahal ikke vähegi väärtust Trm; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod; rahad olid veerest ike põlenuvad Äks; kui tanu sai noorikulle pähä `pandud kodu, siis sai talle põll ette `pandud, siis kõik tõivad sinna raha `siśse Ksi; ańd titele ambarahass üte rubla Trv; miul vallalist raha ei oole, miul puha suure rahase; `rentski rahase olli, ku `rentski valitsuss olli (Kerenski rublast) Krk; vanad vene rahad, mes saari `aigu olliva, noist rahadest es saa mitte midägi Ran; kaupmehel om vaja paĺlu vallalist raha Puh; kõ̭iḱ olliva `vastse raha, mugu krabisiva kõ̭iḱ; si̬i̬ raha käib (on kasutusel), sellega saab `kõ̭iki `osta; sa pane raha puhu `karmani, sääld ei saa `keski kätte Nõo; võib olla et om kaevun si̬i̬ raha, kui ta om sinnä ää sõnaga `pantu, siss sa saad timä kätte Võn; makekahjaga korjati pulma`aigu pruudile raha Ote; mul ommaʔ `pi̬i̬nü rahaʔ, no või ma vahendaʔ Har; `koḿpveki puŕgi˽toṕiti noid vannu rahu täüś, niipaĺlo oĺl noid vannu rahhu Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ; viis-kuus rahha om külʔ mu iäh olnuʔ Vas; villakoŕvest oĺl `löütü rahho, sääl oĺl nii vanno rahho, mis `mitmit `vu̬u̬re oĺliva `maaha˽kuulutõduʔ Räp; raha oĺl pant `uiboaida Se

2. teat rahasumma; vara (rahasummana arvestatult) kui sai [kalad] `linna `viedud, siis sai rahaks `tehtud Kuu; Sel mehel on raha kui raba (palju) Hlj; minevä keväde `õstasin `uuve `sieme, `maksasin küll ka `kallist raha; õlen mina ka `mängind raha `pääle; Raha on ia sulane, aga paha peremies Lüg; `meie `tienisimma siis ikke iad rahad Jõh; tämä `mängis `toisilt kaik rahad `vällä Vai; ta `andas `moole oma ausöna, söna on änam kut raha; Ennem löpeb koera kusi kut joodigu raha Jäm; pole seda raha nenda pailu üht kut tarvis Khk; Raha kut ratsaobuse sitta (palju) Kaa; rahamees rahaga `kimpus Vll; `Kanged mehed olid, kohe raha `peale lõid käed, vädasid `kihla Pöi; kes nii palju raha `täidis raisata Muh; Raha tulgu ja mingu, aga ärgu vahet olgu; Äi nee muista rahaga ühes majas elada (raha kulub ruttu ärä) Emm; kellel suuremad kohad oo, need müivad iga sügise `villa ja siis näd kasvatavad sego ja müiväd `loomi, sedä `moodi näd raha saavad Mar; ta oo `moole raha `võlgo Kul; raha oo tuli tulema ja vesi minema vns Kir; täl oo raha `puudu Kse; lõi kõik raha läbi Tõs; mehed teevad omal rahal maja `vaĺmis Vän; paneme rahad `mängu Hää; raha on `raske `saada, aga `kerge on ära minema Saa; mine ärra `juure, maksa rahad ilusti ära HMd; Löödi mõni pütt võid kõrva, mõned munad ja pühapää tehti kiriku värava taga rahaks Kei; Kus raha loetakse, oia eemale, kus tööd tehakse, astu ligi Rap; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ega sie raha kuu pialt ei kukkund (on raske vaevaga saadud) VMr; kevadine [turba] `leikus makseti rahas ja sügisene `leikus makseti viĺjaga Rak; raha tämal millaski ei õld Iis; Poeg õli rahadega mees ja tõi Riiast jonstavi kivid Trm; minul viinatäis (viinaostuks vajalik) raha ike on; tämäl raha kisendäb taskun (kibeleb kulutama) Kod; kõik tuuvasse nüid raha pärast (eest) Äks; see ei olnd mitte valla ku̬u̬ĺ, see oĺli kihelkonna ku̬u̬ĺ, `sinna tuĺli raha `maksa KJn; lubamene oĺli suur, [aga] raha `andmene oĺli `veike; kui arjus sia `karvu sai, `andis sulle nõõla, riie `müiti iki raha i̬i̬st Vil; mis sa selle rämsust oiat, ti̬i̬ rahass; raha aap kikk ratta `ju̬u̬skme vns Krk; akass lihunikusse ja `varsti olli rahadege mi̬i̬s Hel; kui ää käe peopesä `süitnä, siss saana raha, a ku kora käe peopesä `süitnä, siss `anna `vällä raha; rahata `kõŕtsi ehk vihata `sanna, t‿om üits Ran; temä laseb kõ̭ik oma raha `tuulde, kõ̭ik lähäb lõõrist `alla ja tsoorist `väĺlä; pääasi ku maa kätte jääb, raha kaob raha `viisi; rahvass korjanuva raha kokku, et [ta] siss lähäb periss `õigede `kaema, kudass sääl Saratohvin tu̬u̬ elu om (ümberasumisest tsaariajal) Puh; temä angeldab kõ̭ige asjaga, kaeb kost raha `sisse tuleb; ku tare palama läits, siss said tulekassast raha; ega `aiga ei massa `viitä, aig massab raha Nõo; raha peräst taṕiva arjukese ärä Võn; ma raha pääl elä, mul ei ole kanna, ei `kaśsi nalj Kam; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote; sõ̭ss sai jo raha koŕatuss, sõ̭ss sai sedä tarrõ joba nakatuss `vaĺmiss teǵemä Urv; tu̬u̬ om `saisva raha, medä `vällä ei taheta andaʔ Har; mi oĺli kolmõgeśke sõ̭sarõʔ, miʔ jai ar˽tu̬u̬ raha; raha taht lugõmist, susi taht hagõmist Rõu; sõ̭ss teenevä rahha ja ośtiva liinast heeringit, siss sai ma˽ka `ku̬u̬li minnäʔ Plv; noʔ eläse˽kõ̭iḱ ilostõ, omma˽`sü̬ü̬nüʔ ja om raha kah Vas; linast `saadi rahha, muialt es olõ˽vanast rahha saiaʔ Räp; lainaʔ mullõ rahha; raha lätt ku vesi sõglah Se

3. a. kaelaraha suured jämed elmed `ollid kahede rahade vahel, ristiga `ruplad `ollid, kannad `külges Muh; need kannaga rahad olid `enni õberublad, `neile `lasti kohe kannad taha `panna, siis näd `pandi `kaela Mar; kodardega rahad olid `kaelas Vig; rahad `raksund kaelas, ku `kiikund VMr; kaalahn umma rahaʔ Rõu b. kaelas või rinnas kantav ametiraha kui kohot `mõisteti, siis õli [kohtunikul] ka raha `rinnas, `sellel rahal õli `riigi vapp pääl Lüg; `kohtumehel oli raha `ründas Rei; vallavanematel ja ammetmeestel oo rahad `rindes Mär; amõtimehil omma rahaʔ kaalah Plv

4. auraha neli `risti õli, raudrist ja vaskrist, õberist ja kuldrist, `tõisi rahasid ja `märkisid õli viel Lüg; nagu kroonust tulid, siis olid rahad `rõndus Mar; minu isa oli soldat, mul oo veel `paergu alles need rahad, mis tääle `ańti, ilosad lindid taga Mih; `soldanil om raha rinnan Trv