[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

mähkima `mähkima (-mä) Kuu RId Jäm Khk Kär Vll Pöi Muh Käi Rei Mar Mär Kse Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt, `mähk|ma Tõs Saa, -me M(-h́- Krk), -mä Tõs Kod KJn Trv/-h́-/ T(-h́- Võn) V(-h́-), (ma) mähi(n); tud-kesks mähetud PJg, impers mähiti Vil

1. midagi tihedasti ümber keerama, mässima ku ta (imik) on `märjast tehnd, siis tahab `mähkida Lüg; vanad inimesed `mähkisid lapse nenda `kinni, kut suur paĺl oleks olnd Khk; pajukoor oli ju üks tarviline asi, sellega sai ju ükskord `nahku mähitud Kär; Kaua sa seal mähid (riietud) piltl Pöi; siga oo nagu `koolja mähit suure lina `sisse Muh; mähi `ümber [sõrme] natune `kaltsu Käi; aava `mähkisin `eesel `kinni Mär; ma `mähksi jo lapse ää Tõs; vikatiga sai vili maha `niita, sai `kinni mähetud ja akki `lautud PJg; `mähkisin aiget `jalga Tor; mia olen `käśse ja `jalgu küll `kińni `mähknud, kui kat́ti on Saa; [laps] mähiti `kinne nagu puu alg Ris; obuse jalg on `aige ja tahab `mähkida JMd; ema mähib last VJg; vana käterätegä `mähknud rinna alt `kińni Kod; sukka es oole - - rät́ik mähiti `ümmer jala Vil; käsi `kinni mähit Trv; karjapoiśs räti `viltu `jalga pand - - kudass sa mähit neid `jalgu; poisslast mähiti kaitskümmend nädalt, tüdruklast katesa`tõisku; lumi om `pehme, mäh́k ratta `kinni Krk; vitsaga mähitäss vikat varrele `otsa; marlet es ole, ku midägi `mähki `oĺli, `võeti puhass linane `rõivalaṕp; nüid om lastel jalad `seesi `väntu - - vanast seräst `asja es ole, kui laits `oĺli mähitu, siss oĺli jalad nigu pirrud Ran; `kangede küĺm ilm `oĺli, latse olliva `nahku `sisse mähitu Puh; virnain om serände kare - - virnain mähip `kartulipäälisse `ümbre; varass viis mul kõ̭iḱ ärä, oless ta mulle `ümbre sõrme `mähki närdsu `annu, toda ka es anna; sa‿lat tõese `aabu `mähkmä, endä aava om sul koguni peräni (töötad teiste heaks, enda toimetused jäävad tegemata) Nõo; `peeńkene kabel `oĺle, tollega `oĺle arja and iluste kõ̭iḱ mähitu Võn; ku `naksit linnu `keträme, siss `mähksete näet lina `ku̬u̬t́sli lauva `ümbre, siss `keträsit San; tõi jalgrät́i, `tu̬u̬ga˽mähe jala kińniʔ Urv; mähi latsõl `rõivaksõ `ümbre, lat́s om henne `paĺlass `ku̬u̬tinu; napu käüdeʔ, tu̬u̬ tetäss - - uipuidõ `ümbre `mähki, et ei `küĺmä talvõl Har; ma latsudi uṕinhaina˽kuumalt pääle ja mähe jala kińniʔ Rõu; imä üteĺ, et mähe iks kasuga `sisse pää, et siss kuulõ õi˽tu̬u̬d inemiste `täńtämist, ku taĺli man `peśti; nü̬ü̬ŕ oĺl mitu `ki̬i̬rdu `ümbre lood́sigu mähit Vas; ku jalg om `haigõ, nisõldunu, siss `mäh́täss `väŕsket `haino `üḿbre jala Räp; võtat mähit latsõ `sisse, ei saaʔ ilm‿`mäh́kmäldäʔ Se; ümber sõrme mähkima kedagi oma mõju alla saama Tämal on nisukese `luomusega mies, et mähi vai `ümber `sõrme IisR; si̬i̬ om `seante, et mähi ümmer sõrme, ku tahat Krk; si̬i̬ naene om `kange naene, si̬i̬ mõśtap mehe `ümbre sõrme `mähki Puh; poig võt́t naese, kõrd om ta nii ää, et mähi `ümbre sõrme, tõenekõrd om nigu raka peni, `kargap pögsi`perse `küĺge Nõo || piltl kae kuiss ta nüid meid `sisse `mähkse Hel

2. a. kimpu, kahlu, rulli jne keerama niidse oĺl kerässe keritu, siss mähiti kiḱk `katsa ja `panti aia `teibas kujume Trv; siss `kisti ta (vanutatud kangas) sinna varva ümmer õige kõvasti `kinni, tõine inimene oiś `kinni ja tõine sikut́ või `mähkis Pst; keids kokku mähitu Ran; kui kangast `liina `pressi viiä es taheta, siss mähiti kotu `trulli Puh; `mähkse `tsütsi `tõisi (juukseid), siss tõmmass lokki Rõn; Ja sõ̭ss oĺl [lina] är˽vanutõt, sõss mähiti `truĺli ja sõ̭ss `pańti `vaośsillõ Urv; lahhe˽villa˽mähiti `ku̬u̬t́slehe, `pańti voki käsi`puuhtõ; Noid mähitüìsi `niid́si kutsuti niidse kadsass Rõu b. kangast telgedele ajama Siss `pańti sinnä˽`vaeligu vahelõ laṕi ku˽kangast `mäh́kmä nakati Kan; `Kanga `mäh́kmise man pidi olõma kolm inemist Rõu; [tal] oĺli˽peeleʔ üleväh, oĺl laudlina kangass är˽mähit Plv; kangast mähitäss `võlla˽pääle, kooni timä vil‿um kudamaldaʔ kangass Lut

3. ahnelt sööma, vohmima sie `mähkis aga ia kere`täie Lüg; eläjäd suure `suuga mähiväd süädä `kuivi `õĺgi Kod; si̬i̬ ärä küĺmänu ein, mida na (loomad) suvel es sü̬ü̬, sügise mähive `siśsi puha Krk; tõnõ `mäh́ke `nahka (sõi ära) Har; Nood́õ `räestikõ pääl `kaśvi - - hüä hain, sääl saiʔ eläjä˽`mähki Rõu