Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kerge `kerge üld;
`keŕge Mar Ksi spor eL/
`keŕde Lei/; komp kerem Kod,
keremb Nõo San V(
keŕemb Har),
`keŕgimp Kam1. a. (suhteliselt) väikesekaaluline `kerge regi;
midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama;
tüö `vankri mis ise `rautas sie õli `kerge kui vokk Lüg;
`kuivand `aaba on `kerge Vai;
`Kerge just kut kaera kot́t,
äi koalu midagi Pöi;
üks kergitos `kergid `õĺga Kul;
`kerged villa kotti ei jõua `tõsta Tõs;
sii on `oopis `kergemad linad,
pane sada kakskümmend viis peo,
siis soad leesika;
ma olen nüid paelu `kergemaks läind,
kui ma `enne olin Juu;
meie margapu ei `näita enamb `õigust,
nui on `kergest läind Kad;
`kerge kui udu suĺg Lai;
kuusk on kõige `kergem puu. kaśk on `raske Plt;
`kerge kaup (pudukaubad) KJn;
kuurm jäi õige `kergese Trv;
`vaika (puhvaika) om `keŕgemp ku kassuk,
kassuk om jo `kange Puh;
ku `maltspu toores om,
siss om rasse,
ku kuivab,
siss om `kerge Ote;
ku ladvaʔ ütele poolõ,
sõ̭ss saa tõnõots saa `keŕgep (~
`keŕgemb),
tõnõ rasõ˛õmb,
sõ̭ss ei˽saa˽kupu `nõstaʔ Urv;
Lää ti̬i̬ hindä kergembäss (lähen ekskrementeerima) Räp b. mitte tihke, kohev, sõre Tänä oli `kuogi ruog kohe `paksuseld just paras,
nää ku siis `jääväd `kuogid hüäd `kerged Kuu;
`Kerge ku `pärmiga `kerkind Lüg;
oh kui `kerge pöld on – nii εε künda. muld on nii `kerge,
mud́u kohiseb adra ees;
einad on nii `kerged – jo ni kuivad ka on;
ühekorra kut abu piima petti oli,
see tegi supi nii `kergeks Khk;
leva juur tõuseb siis `kergeks,
siis ta kergitab ta ää Muh;
lina tahab saada `rasked maad,
ega lina `kerge maa peäl ei kasva Vig;
kergitab `patja,
kohendab,
teeb `kerges Tõs;
`värske lumi on kohevil ja `kerge Vän;
vill on ilus puhas,
nüid on `easte `kerge Juu;
`kerge lumi,
kohe lükka jalaga laiali JJn;
leivad on `kerged,
`äśti `kerkind Ann;
kui sulab lumi ära,
siis on jo maa `kerge,
vedel VMr;
`kerged maad on liiva maad Plt;
lina oo `keŕge,
ku karva mütsäk,
ei lää `kuiki paĺlu punna `pääle Krk;
`tat́rik `kaśvi `keŕgimbä maie pääl Kam c. (väiksema tiheduse tõttu) liikuv, lainetav (veest) vesi on `kerge sügise `aegu,
kui vähe tuuld on,
nii on laine meres Rei;
meri on `kerge;
kevadi ja talve vesi `kerge. `veikse tuulega akkab `käärima Ris ||
vesi om `kerge `lämmägaʔ ,
talvõl om vesi rassõ Se d. fig psüühilise paineta, muretu moo südä ete `kerge tänä. naa ea `olla Mar; [halb] asi läks `mööda,
on paelu `kergem Kos;
kui sul midägi äste lähäb,
siss om sul süd́ä `keŕge Ran;
mi̬i̬ĺ om rassõ,
süä halutass,
siss lasõ silmäpisar `ussõ,
siss om `õkva keremb Har;
süä oĺl `väega rassõ,
jovva‿s `kuige ollaʔ,
no sai süä `kergep kõ̭iḱ Se2. a. (tugevuselt, jõult, mõjult, suuruselt, hulgalt) vähene; nõrk, põgus; tasane Uni `kerge `nindagu jäneksel Kuu;
tuli `kerge lume ärmetus maha Hlj;
tämä (metsis) nii tasa `laulab,
et sa piad `õige `targu `kuulama - - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga;
kui üvägä `kinni `annab,
siis on trahv `kergemb Lüg;
äi möista see `kergest jutust (heaga rääkimisest) midagid,
sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma;
`kerge tali,
vähe lund Khk;
ma‿p kuule niid enam `kerged (tasast) juttu mitte Krj;
Enne `pandi räime kohe kõvase `soola,
`paergus pannakse esiteks `kergese `soola;
mõni saab `kerge vaevaga Muh;
Taha sõnna `ospidali `kerge irmuga `minna `öhti Pöi;
odra õlut o natuke `kerge,
rukid tegavad tugevamaks Muh;
Sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde Emm;
põle mol suurt vega üht,
see üsna `kerge vega Mar;
sajab `kerged `tuhkjast lund Mär;
lina esteks pannasse liku,
esteks `kergema matuse alla Vig;
põllal inimesed `küntsid,
`viidi kaosiga jahu lient,
`jõutsid küll tehä,
aga nüüd ei jõua enäm inimesed `siokse `kerge `süömisegä tüöd tehä Khn;
et nüüd oo `aigus kergitan või naa `kergemaks läin;
Sügisi on uutsakas maas,
kui esimene `kerge külm Hää;
kõhmab pia - - et esimine pesemine on old väga `kerge Amb;
iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulid JJn;
`kerge tuul Lai;
`keŕge `aige;
`keŕge unege,
`juśtku linnuke makass oksa pääl Krk;
ta (loisukoht) `oĺli `keŕge madalik,
sai `viĺlä tetä;
kui vihma u̬u̬g,
siss võib `keŕgemb sadu `olla Ran;
kassuv om iks roosist `kergemb Kan;
tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge aʔ tõõsõl väega rassõ Rõu;
kerge hinnaga ~ kaubaga odavalt, soodsalt peremed ikke `vaatavad,
kust `saavad `kerge `innaga `tüölisi Lüg;
Selle (lehma) ta sai ösna `kerge kaubaga käde Pöi;
sain ea `kerge kaubaga kodo Ris;
peremi̬i̬s annab keremä innaga `põrsa Kod;
b. õhuke; napp, väike `talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge `riidega `välla Lüg;
`moandi oo lögäne,
piält `kerge sopaga Var;
Jõlm külm,
`kerge `riidegä üsä kõhe olla Khn;
`leikas ja `õmles `kergeid sui-eena`püksa Kos;
`kerged `pilved käivad,
taevas `sõõnas Jür;
kui [õlgkatus] na `kerge sai `tehtud,
õhukene,
sis tema kõdenes rutemalt ära Kad;
ärä mine nii `keŕge `rõõvage `väĺla Hel; [kleit] sai väega hää ta sai vähämb ja `keŕgemp Plv c. fig mittetäisväärtuslik; vilets, kehv, puudulik, pude, habras mool ju kõrva`kuulmine ka `kerge (puudulik) Jäm;
üheksas `kümnes piigistab inimese εε,
vana inimese rammu `kerge Khk;
see `aasta vilja kasu ka nii `kerge Jaa;
lena o `kerge,
ei kinnita kedrätä Mar;
riie on nii `kangeśti `kerge ja rabajas,
ää mädand;
leib oo `tahke ja `kerge,
kõik pudeneb Mär;
`kerge (mullavaene) maa põle ea maa `ühti Lih;
`kerge `kuulmene on sańt `kuulmene Juu;
eks vana küla sies eks sial ole paremad [maad], aga meil siin väĺlatagus eks nied ole `kergemad Rak;
liiva maad,
`kerge on arida,
aga eks saak ole ka `kerge Plt;
`kerge `jouga inime KJn;
`keŕge kõhvatse terä (külmavõetud viljal) Krk;
`keŕge iä vai rabe iä Kam;
Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kerge Räp c. puudulik, vähearenenud (mõistusest) `ninda `kerge `otsaga,
ei `oska midagi teha Hlj;
tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega,
tämäl on vähä `arvu Lüg;
Oli ikka küll natikse kergem (vähemarenenud) kut teised Kaa;
naa `kerge aruga tüdrik et Muh;
Oh ta üsna εεste kerge uiduga Käi;
tal `kerge oid `otsas Mar;
tämä oo naa `kerge `mõistusega et Var;
no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega,
ei pea enamb aru kedagi VJg;
si̬i̬ om üit́s `keŕge aruge,
aa laialist juttu,
mis `kohkil ei `kõlbu Krk;
no küll om mehel `keŕge aru,
tapab `tüt́rigulita peräst `endä ärä Nõo;
naeste`rahvid üteldas,
ta - - `kerge aruga Ote;
`kerge pää,
täl jää äi `päähä Se ||
tal üks rui natukse `kergem (puudulikust mõistusest) Jaa3. a. vähe vaeva ja pingutust nõudev, hõlpsasti teostatav või kasutatav vanast olivata `nuoda kived,
nüüd on kett all - - `kergemb `panna `alle VNg;
`kerge on `auku kukkuda,
ärä ronida `raske Lüg;
`Kergemb on omal teha kui teist `käskida IisR;
lestavõrk oli `kerge kududa Mus;
märjem aeg,
siis on ein `kergem ka [niita] Vll;
Sellel lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd,
`korda kaks kaŋŋutab ja on käe Pöi;
Kerge teha ja odav pruukida (kergesti purunevast asjast) Emm;
kis juba abielu läheb,
ega sialt `kergemad saa,
lapsed kasvatada ja nendega angeldada Rid;
ta `lennas ea `kerge elo peal,
nää ku paksuks ta läind;
`rätsepa töö üsna `kerge töö,
see üsna `kerge ammet Mar;
Laisk ku soolikas,
midagi ei ti̬i̬ `kergetki Hää;
`alkad alud,
`kerged `lõhkuda Koe;
nüid one `kerge madal ti̬i̬,
ku akab lume tulema,
ti̬i̬b sügäväss ti̬i̬d ja kohevass Kod;
Villa`keträmine om `kergemp ku lina`keträmine Hls;
karu olevet ninast õige `keŕge ärä lüvvä Krk;
liiva tsośs,
– vai ka tsöśs. tsośs om nigu `keŕgemp üteldä Ote;
lähä `kõŕtsi,
võta suutäüe `viina,
saat keremb kodu minnäʔ Har;
saa nu̬u̬t `kergep (kergemini veetav); `kerge elo – suurt tü̬ü̬d ei olõʔ Se b. (hrl komp) (suhteliselt) hea tama oli `aige,
nüid on jo `kergemb Vai;
`kergemad `arsti ei ole ussi aava vasta,
kui kuld raha Rei;
too seda `kergemad (magustoidust) koa laua `peale Vig;
mu naanõ oĺl kah `väega rassõ `haigõ,
põrhõ·lla om jo˽keŕemb Har;
tuul (müüjal) om `kerge käsi –
ostat,
lätt `kõrda Se 4. a. ladusalt funktsioneeriv, kiiresti ja pingutuseta toimiv või liikuv minä õlin vana poiss juo,
aga kui `lauba `õhta tuli,
siis `ninda `kerge ku kerä püü;
`tõine on `kerge mõttega,
igale `puole lähäb,
kuhu `mõtleb;
õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata,
aga kui `kerge õli,
siis ei `tahtund `lassa Lüg;
`Neie `aastade `kohta,
`mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisike Jõh;
sellel `kerged kopsud,
selle pärast iiritab [alati] Jäm;
küll mool ollid `kerged jalad Muh;
laalab nii `raske äälega,
ega tal nii ilus `kerge ääl ei ole Mär;
Tüdar oo `meitel `kerged `konti;
Oli `kerge jalaga ja `kerge `suuga. Ei tä vastust `võlgu jätn Han;
kibu teeb keele `kergemaks,
laulu ääle `lahkemaks Vän;
mol olid `kerged sõrmed ja `oskasin teha ka `kõike Nis;
vanaema oli ise `kerge `tańtsija Jür;
nuor lehm `kerge kehaga,
egas vana luom enam nii `kerge kehaga ole JõeK;
obusel jalad nii `kerged all et JMd;
Veski kerge käik tuli kua möldritest. teise möldri seadmise järel õli veski kerge,
käis kui vokk Trm;
ta (peremees) oli virk ja `kerge (liikuv) nagu kirp Pal;
aga om iluss `keŕge liigutusege,
ku `eńge pääl kõńd;
ku `eńgämine `keŕgess lää tagasi Krk;
mia `määrsi lambi õliga ja siss ma `tu̬u̬si et ihu läits nigu `keŕgembäss Ran;
temä om `keŕge egäde `paika minemä,
nii sõnaline ütte `viisi Nõo;
ku maʔ `kerge kihagõ olluʔ,
ma‿less tüüd tennü Krl;
sa olet keŕemb kumardamma,
võta mu piitsk säält üĺess maalt Har;
mant minemä olõ õi hädä `keŕge Vas;
täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle Räp;
`kerge hopõn `kergekeiste sõit ni `kergele Lut ||
kerge käsi ~ käega ~ kergest käest helde(lt); ennatlikult, mõtlematult tegutsev sie old `jälle `ninda `ihnus mies,
ei ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu;
`ansi `kerge `kääga kaik oma varanduse `vällä Vai;
Ermus kerge kεεga Emm;
`kerge `käega `andis raha `väĺla,
see põle seda väärt Mar;
`lüümene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed Hää;
ema oli `kerge `kääga,
`ańdis `mulle `vitsa Ann;
`kerge `kääga raha `raiskama tüö `peale VJg;
`kerge `kääga kallale jokseb Sim;
käsi on `kergem kui kohus Trm;
`väege `keŕge `käege,
äkilitse vihage,
muutku lü̬ü̬p tõisel Krk b. tundlik; ergas, vastuvõtlik; aldis ue `korvas oppisin lugema,
tämäl oli `raske pää,
mul oli `kerge VNg;
`kerge `pääga,
`kange õppima,
pää võttab `vastu Lüg;
lüline külg köva `kervega `raiuda,
kuid `kerge mädanemas Jäm;
Küll sa oled `kerge minema igase `kohta Khk;
obu on `kerge ära `ehtima;
meri on ermus `kerge `tunma (tuul paneb vee lainetama) Vll;
Ta oli `irmus `kerge ninastama,
kui kedagi midagi `juhtus `ütlema Pöi;
ne täid o `kerged pähe asuma Muh;
`ästi `kerge `kuulma,
aga vana ea sees läheb juhmiks ikke Mar;
ta (koer) oo `kerge `kanda akama Tõs;
`kerge `uskma,
mis riägitässe Khn;
Noored inimesed kui tulepisud,
`äśti ergud ja `kerged minema Hää;
kes `easte kuuleb,
sel on ea `kerge `kuulmene Juu;
nõgi on `kerge põlema minemä Kod;
sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma,
vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsu Lai;
`kerge `piägä inime,
tal akab ruttu pähä (õppimisest) KJn;
oben om õige `keŕge nägeme,
näep puha ärä mis kõrvan om,
mis taga `järgi tule;
mea ole õige `keŕge `alba `luhti ja `vingu `tunme,
miu nõna om `keŕge `tunme Krk;
ta‿m `keŕge lubama,
aga ega ta‿i täädä toda Nõo;
nii `kerge pää oĺl,
kõ̭iḱ sai ärʔ opituss Rõu;
`häste kuuld,
`kerge `kuuldmisõgaʔ Se Vrd kerk25. fig kerglane, edev; kergemeelne `Kerge nagu `rätsep. Mehe `kõhta nagu vähä `kerge Jõh;
ise on üks `kärme inimine,
aga `kerge `mielega Vai;
väga aĺp,
`kerge olemesega,
albib väga `paĺlo Mar;
tal on `kerge pea `otses,
küll tema on `kerglane. kapsib `siia ja `sõnna;
ise nii kaval ja `kerge `jäoga Juu;
minu lapsed küll nii `kerged ei ole,
jõuad sa muodi järele üpata JJn;
`kerglane on `kerge `puole inime Kad;
`justkui va eblakas teine - - `kerge inimene,
poiśs või tüdruk Sim;
`kerge `piaga tegin selle tüki läbi Trm;
`kerge piä – edevid `aśju ti̬i̬b Kod;
`kerge`meelne inimene on `mõtlemise poolest `kerge,
ta ei kaalu järele Lai;
keps inimene om siante väha `keŕge Pst;
köhkenpöḱs om `keŕge-kaalu poiss Ran;
tu̬u̬ - - aab serätsit `kergit jutte Nõo;
ta tege nüüd ka `sääntsid ebutuìsi ja `kergit tükke Kan;
Kerge meel kui tuulelipp Vas;
Taa om sääne `keŕge inemine,
heigotas uma ihoga Räp ||
pealiskaudne, lohakas Kergest kεεst tehet Emm;
`kerge kääst tehakse,
kui ruttu tuleb teha Kos;
ta om tuiuline vai `keŕge,
pirts parts ruttu ja ruttu Ran Vrd kerk2