[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

mädane mäda|ne g -se Jäm Khk Pöi Mär Kse Tor Saa Koe VJg Iis Äks Lai Plt, -tse Hää; mädä|ne San, g -se Kuu VNg Vai Mar Tõs KJn, -tse Puh, `määtse Hls, `määdse Rõu; mätän(e) g `määdse Har

1. mäda sisaldav või eritav; mädaga koos sorm on mädäne Kuu; kaik kohad `oldi mädäsed, `ninda `paljo mädä `juokses `paisest Vai; `riide mädaga εε `määrind Khk; See aav on irmus, `ömber`rinki kõik mädane Pöi; ega neid vanu mädasid närakid või änam aava peale tagasi `panna Mär; tikub `siuke muhk, pit́sitab mädast vett `väĺla Hää; mädast `aava ja `paisid ravitadi ikki sia lihaga, `valge lihaga Saa; silmä om `määtse Hls; aab om mädäne, `määge ku̬u̬n San; [rebane hundile:] ala˽süü˛ü minnu põrhõllaʔ, kas sa ei näe, ku mätäne ma olõ Har; kurgu`haiguss, tu̬u̬ um latsil, kuʔ kurgu lagi tulõ kõ̭ik `määdsit `ville täüs Rõu
2. tüma, pehme mädane maa Jäm; kos on niisuke mädane ja mudane kallass, sääl on mudane põhi kah Äks; [heinamaa] teisest servast sai ilusad `eina, teine serv oli siis mädasem Lai

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur