[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

malts2 malts Saa Amb Sim Äks Võn, g maltsa Vig Var Hää Kei KuuK Kad Trm Lai, `maltsa RId, maldsa Rõu, malsa Nis JJn; malts- R Sa Emm Rei Mär LäLõ hajusalt Ha, ViK I Äks Plt Pil hajusalt eL

1. pehme, harva süüga (puu) mänd ja kuusk on malts VNg; malts `kasvab `jõudsast, täl on se mähe; lehepuu `kasvab `kõrges kõhas kõvem, õkkapuu `püiab sääl malts `jääda Lüg; malts, nuor mets, mis ia maa pääl `kasvab, `liiga lihav IisR; va malts, sest ei saa `ühti, oone `sesse taheta neokest pehmet puud `ühti Vig; malts oo pehme `rohkem ja lüdi oo enäm `seoke tihi Var; need kased on kõik maltsad - - ruttu üless `kasvand - - sie iga`aastane mähekord on tal paks ja siis sie puu jääb nisukene `pehme KuuK; malsad, ias maas kasvavad, ia maa puud, ei ole nii tihedad, vähese `okstega JJn; must lepp on tugev puu, aĺl lepp on malts Kad; nuor mets, sial on kõik maltsad Trm; teene puu on `rohkem lüli, teene on `rohkem malts Äks
2. pehme osa puust ludi on `vastu `põhja, malts on `vastu `päävä Saa; Igal puul om päikese pool räni, kova, aga põha pool malts, pehme Võn

mats2 mats g matsu hajusalt eP, Trv Hls Krk Puh Nõo Kam San V, `matsu Kuu RId(n `matsu)

1. hoop, löök Sain `langejes üä `matsu Kuu; mida sa lüöd tõist `niiskese `matsuga, lüöd maha kõhe Lüg; Sie õli siis rabamine, `tõise vihu `küljä `päälä kolm `matsu, `tõise`puale kaks `matsu, siis `viedi vihk `riiala Jõh; Ega sie old karistus ega kedagi, paar `matsu `andas IisR; ju ta ka matsu sai, kui ta elu peelt kukkus Khk; Pani teisele äisa (suure) matsu Krj; ta `andis sigadele nõnna tüiakast, et matsud `kuulusid ühna Ellamale Muh; Küll lapsed oo `kõrge ukse lääve pärast `matsa saan Han; `anti `moole mats `külge Tõs; `antud sada `matsu, mees old pengi peäl ja siis teenep̀ool teene mees ja and Juu; Kui matsu pähe sai, vaus kohe sirakille Jür; lõin temale ühe matsu, aga ise sain mitu `matsu Koe; mõne matsu ańnid möda `pińki, tuli iga tera `väĺla, kui [oli] kuiv vili Trm; annab matsu ärä tõesele, `ongi tapeldud Kod; nüüd ta sai üte matsu, mis mats oli Krk; miul `ot́se lehm `puĺle ja `olli `valla tõmmanu, näi ku Juuli `tuĺli, suur malk säĺlän, pańd lehmäle matsu ja pańd pullile malgaga Nõo; [viljavihkudele] `ańti iks `matsõ, nigagu teŕri es tulõʔ, nigagu `peśti (peksti) iks `pińki `vasta Urv; anna˽telle üt́s mats rusiguga, siss ta pedä lõua˽kińniʔ Har; tu̬u̬ ragomine pidi õ̭nnõ `häste taktihn `käümä, siss ku üt́s `kirvõ üle ola hiit́, siss tõnõ matsu kagsaśs Rõu; tu̬u̬d `matsu tu̬u̬ mi̬i̬ss küll ärʔ es teeniʔ Plv || piltl meil `viidi (varastati) kaks noort obost ää, see pani küll matsu Plt; nüüd ta sai üte matsu, mis mats oli (jäi rasedaks) Krk
2. hoobi, matsutamise vms heli asi kukkus maha ja käis üks mats VNg; see `andis talle [hoope] nõnna mits ja mats Muh; teeb `suuga mats, mats, mats, mis sa matsutad, söö iluste PJg; vaaśt (vanasti) tapeti ku mats, mats ike [nuiaga kapsaid puruks] Hls; mits ja mats käivä oobi Puh; ta teḱk `suugõ mats-mats Krl
3. tükk, kamakas õõna suppi suur tad́rik täis ja `saia suur mats; sasiõled jääväd `matsu, mõness kõhass one matsun; anname sulle ühe matsu paberid Kod; aiass mulla mats päält ärä, lükäts kardule varre üless Krk; suur mats liha San; emä ańd mulle suure matsu `leibä Krl; ta võt́t matsu savvi Rõu; Sõsar tõie mullõ suurõ matsu lihha Se || varandus matsu `saievaʔ maa sisest Plv

mots2 mots g motsu suu Kui sul muud reäki ei õle, siis pea oma mots kinni ja ole parem vagane Trm

munts2 munts, p `muntsu Ris; n, g `muntsu VNg lastek musi, suudlus ken neid joud ei `vällä luge, neid `muntsusi VNg; anna `muntsu koa Ris Vrd munt2

muts2 muts Muh Kse Khn, g mutsu Han Var Tõs Tor Hää Trm; n, g mutsu Han Tor Trm rumal, loll Ta põlngi naa muts, kui täda peeti; Küll oo `mutsusi `nähtud, aga `neukest `mutsu põle veel näha oln, ta räägib ju ühna segast juttu Han; päris muts ta‿i oln Var; ma jäe jo päris mutsus Tõs; kes sind `mutsu kardab Tor; mi‿sa mutsuga teed Trm

mõnts2 mõnts g `mõntsu (teat heli) a. mats kui `tütrik sai `peksa, siis aga `mõntsud `kuuldusid Lüg b. kõmakas ku käis üks kõva pauk, siis `üeldi, et üks mõnts käis Lüg

mõrts2 mõrts mürts kui äkkiste kukkub põranda `piale, siis mõrts käis Lüg

mäts2 mäts Mär Kad, g mätsu Juu mats klopib `riidid, annab `pihta vitsaga ikke mäts ja mäts Mär; nii suured mätsud kohe kääväd, mis sa mätsutad, koe sa sööd Juu

münts2 münts (tuuliku osa) `Söömri münts Pöi

müts2 müts Vai Rei Krl, g mütsu Jäm Khk Muh Saa Juu Jür JMd Kad Trm Kod Plt KJn, mütsü Pst Hls

1. hoop, löök saab pähe igavese mütsu Muh; ta `ańdis `miule mütsu `seĺga, `jusku ma mütsu pärast rutem lähan Saa; Suurt `aiged müts ei tie, on `kerge oop Jür; Egä si mudu‿i kuule, ku anna müts Pst; `andsi ää mütsü tal Hls Vrd muts4
2. hoobi, löögi heli mütsatas maha, naa et suur müts `olli kuulda Muh; rukit mütsutse `vastu rabatsi`lauda, mütsud käivad Saa; aśs (astus) nõnna kõvass müts-müts-müts Kod; mütsud käisid `vasta ust Plt; ańd latsõlõ `säĺgä müts ja mats Krl

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur