[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 2 artiklit

mustlane1 `mustla|ne Kuu Lüg Jõh IisR eP/-le|ne Emm/ Trv Pst Hel T Krl/-lä|ne/, `mustlai|ne Hlj VNg Vai Rak Iis, `musla|ne Kse Aud Juu Kod, g -se; `mustla|nõ g -sõ Kan Urv Har VId; `muslan Lei; p `mustlõst San

1. mustlasrahvusest isik, romi `mustlaised - - `naiste käsi `katsusivad - - `laadal olivad `kanged pettama Hlj; `mustlased on `kanged `mangumaie - - eks neid `mustlaisi `uita ja käi `praigagi Lüg; On `teine äkkiline nigu `mustlase püss; `Niisuke segadus `jusku `mustlaste `laagris IisR; poiss musta `näuga kut `mustlane Khk; [heinaajal] elasime `justku `mustlased `metsas Kär; `mustlased tulad aga laua `ääre, äi küsi midad, muudkut akkavad `sööma Vll; `Mustlased olid sii ka, laste koorm oli peal, reinetasid öhest kohast `teise Pöi; `mustlest käivad `ringi, sii neid vahel mütuküment perekoǹda Emm; va `mustlased oo ned käetargad Mar; sii Uruste kiriku juures oo `muslasi iga sui Aud; ei tää, kas lähab `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes (ehetes) Saa; mu nöör läks nii pikaks nagu `mustlase eluaeg Ris; `muslased tulevad, tahvad pahuraid `lapsi, panevad kot́ti, eks ermutakse sedäsi Juu; nüid pole enam `mustlasi nähä, ennem olid `laagrid `tiede `ääres Kos; Juused nii elepunased nagu mustlase tulekahju Jür; ära mangu nagu `mustlane JMd; oli sidund ühe `riidetohlaka pähä nagu `mustlane Kad; `muslane käe piält kõneleb - - kõik tämä tiäb ärä, ma en näe kedägi Kod; nigu vana `mustlane aab `piale Ksi; `enne vanast, kui `mustlaisi `nähti, siis `ööldi, et ilm lähäb sulale, juba `mustlased väĺjas Lai; läks `järsku vihaseks nigu `mustlase püśs Plt; lapsele `üeldas [kui piimahammas on eest ära tulnud], et `mustlane sõniku `koormaga läbi läind, mulgu maha jätnd SJn; ta `nuiass kui `mustlane kunagi Hel; `mustlase obesel `olli andru̬u̬ds nõrk - - paĺt tühjä `vankri i̬i̬n käis; `mustlane `võtnu leti pääld `rõiva ja `pühknu lävest `väĺlä, es ti̬i̬ `masmisega tegugi Nõo; `mustlase talusit piti `kõńdseva, `tahtseva kätt `kaeda Ote; ma sääl `tsankli tu̬u̬ `mustlasõgaʔ, et tü̬ü̬ i̬i̬st tulõ õ̭ks ar˽tassoʔ Rõu; tuĺl `mustlaisi täüś tu̬u̬ tarõ Vas; Ku jo mustlasõga hobõst vaehtama läät, sõ̭s olõt hobõsõst ilma kah Räp; mõnõʔ `mustlasõʔ vega `laulvaʔ `häste Se || (mustlasmaadlusest) olid mustlast võideld jõulu`õhtal JJn; `mustlase `maeluss, kaits mi̬i̬st eidäve maha, pää `vastamisi, võtave käe `sanga ja aave jala `vastamisi `konksi ja `kaeve siss tõine tõist jala konksige üless lüvvä Pst Vrd mustlin(e)
2. menstruatsioon sellel on mitu nime, kuu`aigus, `riide`pialsed, `mustlased, mõni `ütleb jälle `sakslased JõeK; mul on täna `mustlased ehk kuu kord Amb; kuu`haiguss, `mustlasõʔ Plv
3. kurat `mustlasõl ummaʔ sarvõkõsõʔ kaʔ Lut
4. piltl vurrkann niidiruĺlist sai `mustlast `tehtud, pulk läbi ja `mustlane `vaĺmis Sim

*mustlane2 pl `mustlased Kuu Kad väike must sipelgas ühed on `mustad, nied on `mustlased ja `teised on `jälle siis `niuked punakad, nied `jälle `rusklased. `mustlased, nied ei `ammusta Kuu Vrd mustokõnõ

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur