[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

muru- muru- Hlj Jõh Koe VMr Sim täiesti, väga rukkis on juba muru`küpse Hlj; siis tulivad linad üless `ahtada rehetuppa `parsile, sääl siis `kuivatati nad muru `kuivast Jõh; ärjabäd on muru kuivad, lehed pudenevad kõik maha Koe; rukis on tükati muru küps, mutku akka `leikama VMr; muru kuiv on täitsa kuiv ein. siis võis `kuhja `panna ja `küini Sim

muru1 muru Kuu RId Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Mar Mär LäLõ Pä Ris Juu Kos Jür Amb JMd Koe VMr VJg Sim I Äks Plt KJn SJn M T(mo- Nõo Kam) Urv Krl Har Rõu Vas Lei, muro Ris Kan Rõu Vas Räp Lut, moro Nõo VId; p murru Hel hajusalt T(`m-), V(murro, morro) madal rohi; madala rohuga koht, taluõu `lapsed `juoksevad murul Lüg; pani ennast muru `pεεle `pitka Khk; ula all, kus on kare, on muru Vll; Seaste on muru `õues nii kena roheline Pöi; muru `kuivis korra ää Muh; vahel saab sigadele `niita muru õuest Mär; lähme murule `mängima Kse; eedä muru `piäle maha, ilus muru `õues Tõs; Täna `üese vesi murusõ tuln Khn; pańtabe, koone `otsas ja lõuade `ümmer, pisike abe nagu muru PJg; väĺlal üks ilus peenike ein `öeldass muru Hää; muru lööb `aĺjaks Juu; `viska ta muru `piale maha JMd; meie ukse eden ei õle `pitkä muru, luamad `tallavad muru ärä Kod; teelehed kasvavad kõvema maa pial muru ulgas Plt; las na (kanad) süvvä muru kõtt täis Hls; obese `lasti muru pääle `lahti `vähkreme Hel; jänesskapst om mõtsa all, kasvap nigu muru jälle Nõo; nu mätta, mis `viidi matusse `aida, `võeti ka morust, `kostegi vaba kotusse päält Kam; kae, tüdruku `pühkvä murru, ei tiä, kas kosja tulõva San; muro pääl om haina unik Kan; kammõr, ait, tsiapaht - - kõ̭iḱ olli üte peremehe `hu̬u̬neʔ üte muru pääl Har; mõ̭ni kana käü `kloḱsih murro piteh Vas; soeʔ kõńnõva siist üle, Ämälohvi morost kõńnõva üle; minä läd́si `mü̬ü̬dä - - ja `näie, et pühevä morro Räp; `laskõ t́sia moro pääle `śüümä Se; muro muhinõss, haańakõnõ nakass jo kasuma Lut

muru2 muru Hel Ran Võn Kam Ote San VLä Rõu Plv Räp, muro Plv Lut, moro Vas; p murru Hel V, `murru Kam, morro Vas (leiva)viilukas ma lõigassi üte muru `leibä Hel; anna iks muru `leiba sandile Ote; `sõie tolle topsi tävve [kohvi] ja muru `saia vi̬i̬l San; muru om lõigat poolõ leeväst saani Urv; `Tõmbat muru pääle `võidu vai väke, salvat muru küĺlest pala ja servätät `võisma`liime vai hapund `piimä pääle Har; ütekäe muru `ańti vähämbile mestele, suurembile `ańti katõkäe muru Rõu; üts hüä moro `leibä Vas

muru3 muru (sipelga)pesa `siplane teeb suure muru; vana pani ühe asta keik `siplase murud pölema Khk

muru4 muru (rüsa osa) lohe rüsä on üle sada `süldä pikk, `kaiki neid juppisi `üöllä muru˛iks. nie murud, mis `ranna puol, nie on madalammad Kuu

muru5 muru turvas sii `vöötasse muru - - see pannass `lauta lehma ala; Metsast kuuste ning mändide alt veeti muru lauta loomade ala, kui pahna äi es ole Khk