[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

murre1 murre g `murde Jäm Khk Rei Mar Mär Kse hajusalt Pä/-õ Khn/, HaLä JõeK JMd Kad I(n mure Lai) Plt Hls Krk San, murre Hää Krk; `murre g `murde Kuu VNg, `murre Lüg Vai; murrõʔ g `murdõʔ Krl Har Rõu Vas a. piirkondlik keelekasutus, keelemurre `suomlastel on `itse `murre, mei `ütleme jaa, aga `Suomes `ütleväd juu Kuu; `räägitasse `mitme `murre `pääle Lüg; nied (isurid) ku `rääkid omas `keskes, vat on `kuulla `kiele `murret Vai; egaüks tunneb oma keele murret Khk; kõneleb murret, va `laia keelt nagu vanad inimesed `rääkisid Mar; akkab nagu vanõm murrõ ää unuma Khn; `rääkis `Vändra `murdes Tor; igas `valdas ise murre Ris; siin on ühe `murdega inimesed, sin ei ole väĺlast tuld Kei; ega meil siin murret polegi, rannas, sial on küll, `niemedel just JõeK; küll sealt kuuleb sõnu, mis on `uopis teise `murde peal kui siin Kad; mõni lauluraamat või `piibel oli vanas `murdes; nüid - - [on] juba siit `murde pial (räägib kohalikku murret) Lai; [nii] ei ütelde me murre `järgi Krk; no ni̬i̬ʔ kõ̭nõli tõõsõh `murdõh küll, a õ̭ks eeśti ki̬i̬lt Vas; meil om õ̭ks tõistmuudu murrõʔ Se b. võõras hääldusviis soldat tuln `kange vene `murdega Kse; nüid jo rahvas õpivad piänemäd murret Kod

Vrd murrak1

murre2 murre g `murde Sa Muh Mar Mär Vig Han Tõs Tor Nis Kei Hag JJn VMr Kad Kod Plt KJn Krk; `murre IisR; mure Sim

1. a. murde- või paindekoht saab ikka `murdeks kutsutud, käsivarre murre (küünarnuki vastas olev õõnsus) Pha; taal `olle käsi `murdest üles paistetan Muh; tee lähäb just `kalda `murde pealt läbi Mär; käel oo kolm murret, sõrmel‿o `metmes ja `metmes `kohtes `murded Vig; regi läks kärsäst `murde pealt `katki Tõs; oled kõber na looga murre Nis b. piltl nied ühe `murde (kuriteo) pial Kad; murre one ku elu lähäb `lahku, üks padajagamine (lahkuminekust) Kod

2. a. nurk katuse ja lae vahel topi murre kövali täis, topi einad `murde Jäm; laudil pannasse `einu `murde Khk; Eintega pole änam kuigid pitka pidu, murrete all veel natuke oo Kaa; Murre on `lahti, tuul puhub öles kut obuse änd Pöi; ta `olli sõja `aegas ühes `kohtas `murdes oln, et ta põle tahtn sõtta `minna mitte Muh; topi `murde alt `kinni, sis tuul tule `sisse mette Mar; Kana oli pesa `murde `alla tein Han b. viil `katse murre one, kos nukk one alt kuńni ülesi Kod; katuse `murde `katmine olli kige `kaĺlep; `murde olliv ni̬i̬ nurga, mis neli tükki üless lätsiv Krk

Vrd murd

3. murdtoim niied saavad murelise `kanga jaos `pantud `murdele Tor; mitu murret sai teha, mitu `triipu JJn; mureline kangas on - - kui teine mure jookseb teisele `puole Sim; kui `niide `pańdi - - neli niit neĺja `murdega või `pańdi laiemad murret Plt; paaŕ `lõnga pannass `murde jaoss Krk Vrd murratus

murre3 → mure2