[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 1 artikkel

munn muńn Kul Vig JMd Räp, g muńni Mär Khn Tor Hää Saa Kei VJg Sim I Ksi Plt KJn Krk Plv, munni Sa Muh Mar Kse Tõs Hää Ris Kad Plt Trv Krk T Vas; munn g munni Emm Käi Rei, `munni Jõe Kuu Hlj Lüg Vai; pl muńniʔ Urv Rõu Lei

1. suguti, peenis kogu pere `katsub pereme `munni = `ukse kääpide Jõe; mina sedä en usu, kas `võetagu munn maha Lüg; muńn, see‿o isaste asi Khk; kuĺt jookseb, muńn `paisub = vokk Krj; Püksid olid nii lagund, muńn `paistis puhas ää Pöi; sellele kasvab muńn taha, kes soku`sarve puhub (öeld tütarlapsele) Muh; ärjä muńn, see `ööti ärjä kõra Mar; obosel muńn oo ja muud kedägi Vig; Kellel iä karunõ muńn, sellel `ollõ iä õńn Khn; mis sa jürgid oma küĺmä muńniga, `öelti, kui mõni mees möllas `kangesti Saa; lähed muńniga kusele Kei; pane muńn `püksi Sim; Laia muńni eli, see õli vist liikva nalj Trm; võt́tis `perse `paljass, `näitas minu isale `muńni Ksi; lapsel tiĺl ja mehel muńn, täkul türa ja ärjal kara Lai; muńn on `pehme nagu niisk, võta [või] lusikasse Plt; muńni ei ti̬i̬ mud́u midägi, ku‿i ole kot́te koputaman nalj Krk; ta om poole munniga tettu (saamatust inimesest) Ran; ega nali `kaala ei `lõika ja ega muńn `kintsu ei õõru Nõo; Mis kasu om sest suurõst munnist, ku väikene ti̬i̬b sama tü̬ü̬ Räp
2. pl munandid mõni ei saand `õiget `särki, ei kattand `munnisigi Lüg; tule sa meitel `ungruks, näpista meite `pörssa munnid ää Khk; vana mees `olli talle `muńna ää `lõikames Muh; Mool olid mullu munnid taga, `seaste pole üht, `seaste pole üht (härja möirgamise inimkeelne tõlgendus) Rei; poiśs, muńnid maha Sim; `lõikan `põrssal muńnid ära Iis; suured muńnid, nagu pada `jalge vahel Kod; Leena käis `muńne `lõikaman, `latsi `vasta `võtman Ran; me Mut́al (koeral) võeti munni maha, mud́u ta ulk Ote; Nii`saatõ˽tsoori˽ja˽muńniʔ, noid es sü̬ü̬˽ka˽`kiäki Urv; `muńne man um viga Plv
3. ümar asi a. käbi Muńn sadi männä otsast `tolksti pähä; Sooja päävägä vädäväd muńnid kõik arvõlõ Khn b. junn obose seta munnid, `lamba seta öba Emm; obuse seta munnid on meitel Käi; Mõni `ütleb ka obusemuńnid - - vahest ei taheta nõnda lausa `väĺla `rääkida, sis `öeldaks muńnid Hää Vrd munnusk c. kapsanuuter `kapstal munni all nigu ponni all Ote
Vrd muna

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur