[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 3 artiklit

munk1 munk g munga Jäm Vll Muh hajusalt L, Ris HMd Juu JMd VJg Iis Trm Kod Pal Plt KJn Trv Hls Krk Ran San Krl Har Rõu Räp, muŋŋa Rei, `munga Kuu; mung g munga Trm Kod, `muŋŋa Lüg; n, g `munga VNg Vai munk `munga on mies, sie elab `kluostris VNg; `mungad `käivad `kerjamas Vai; ühekorra vanasti olnd mungad suurte `pitkade `mustade `kuubedega Jäm; vanal ajal oli munk nöid, nüütse ajal on muŋŋad pühad mehed Rei; meno aea sees põle olnd `munkasi Mar; `Munkadel oo oma voŕm, must munga kuub Han; mungad - - paluvad ja `kloostris eläväd Tõs; kas‿si mõni munk vi̬i̬l, elab `luśtliku elu Hää; mungad `jälle isi inimesed, mis `kloostres sedäsi eläsid Juu; ma ei ole `munka näind JMd; sie näso mung (vaikne ja kinnine inimene) , soa tast `keski aru ega `õtsa Trm; munk one kua lugija; tõesega ei sua juttu kua ajada, ta vahib nagu mung sulle `õtsa (vaikijast) Kod; musta `rõõva seĺlän ku mungal Trv; mehe omma munga, `lu̬u̬stre munga Krk; munga `palssi jumalat, et jummal tasu toolõ inemisele uma `tahtmise `perrä Har; ku koton istuss, sõ̭ss üteldäss, nigu munk (seltsimatu) Räp Vrd muuk1

munk2 munk g munga Sa Muh sarvitu, nudi munga `pεεga suur jäme lehm Jäm; `sarvisitta veis, see on munk, mungaks `üitasse Khk; mina‿p taha `munka `lehma Pha; ää narri seda `munka oinast Vll; sellel (lehmal) `ollid vassikad koa mungad Muh Vrd muuk2

munk3 munk g muŋŋa koiliblikas kui munk `akna `peale `lendas, siis tuli kena ilm Jäm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur