[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

att1 att g atu Sa LNg/ato/ Kul Mär Kse(pl atad) Var Khn/ata Juu/; atu Mar/ato/ Juu Jür

1. sag pl üleshõõrdunud puu v riide osa; lömaks v katki taotud ots; kaba [langetatud puul] atul riie, suured atud ning villad ülal Jäm; ööra liiva `papriga kepi atud peelt ää Krj; suurd atod jääbäd `külgi [langetatud puule] Mar; pulgal att `otsas, ega ta nüid otst ää ei tule; `kirve varrel atud ees; atud ette tagun Var; atu on [mutrile] `otsa läind, ots on `nässu `taotud Juu || kiilu sisselõige Kui kiilulõ aa sisse `lõikad, siis mitte mõtõt ei põlõ, et `välla tulõb Khn Vrd atta, attu(s), hatul(e)

2. murdlaine, terava harjaga laine atud `peksavad `vastu kivisid Mus Vrd att|laine

3. pilverünk suurt attu akkab aeama. köva paks, üksigud pilve tükid Khk; Aas loode poolt atu üles Pöi

kaigas kaiga|s S Mar Mär Kse Han Hää spor KPõ, Iis Trm Plt Hls Ote Vas Se, -ss Trv Krk San Krl Plv, `kaigas R(n `kaika VNg), kaega|s Jäm/g `kaeka/ Pöi L, spor Ha Jä, Kad Kod KJn Vil, -ss Muh Trv TLä; `kaegas Muh Kad Trm; kaõgas Khn, g `kaika; kaiga|śs g -sõ Rõu
1. puukepp, teivas `Nindagu oles `kaikaga pähe saand, kadus kaik `mielest Kuu; tahus `kaikaid Lüg; kotti `taoti `kaikaga täis Vai; Ussi kaigast äi tohi `kiskuda, siis tulavad `söuksed punased laigud naha `pääle Krj; Moa ilma jäme roog kut `kaikad, sest kenad katust äi soa Pöi; `Kaika varal käib Rei; puu kaigas oo ühöskohes maas Mar; mõned lehmäd närivad `kaiku, kui neil tõbi oo kallal Tõs; karjane aga [pullide] `körves oln alati `kaikaga Ris; eks see koer ikka ammustab, kellesse kaegas puudub Hag; `murtsime sae [katki] pisikese `kaika `sisse JJn; mina `ańtsin `vemblaga, teśtel olid `kaikad Sim; ma pane sul `kaikage `jalgu `mü̬ü̬dä, et sa jalust maha läät Krk; anna penile `kaikaga Nõo; võta kaigasõ, siss sullõ `näüdä Rõu; taa inemine um ku kaigass Plv; kaigast andma, saama peksa andma, saama ouna varastele lubati ka kaigast anda Khk; anna `kaegast taale Muh; Sa tahad vist kaigast maide (maitsta) `saada Rei; ära tee `ühti, saad kaigast Mär; vana `Mihkel andis `kaikud ja kiba Vig; mede isa `andis teevast ja kaegast ukse pealt Mih; teistele annid kaigast, said ise ka VJg; piä sä meelen, ku sa `kurja ti̬i̬d, saat kaegast Nõo; kaigast loopima ~ lööma ~ viskama (mäng) lähme kaigast `veskama Mar; pulga `võt́sid kätte ja lõid `vasta teist `pulka, siis see läks `kaugele, siis see oli kaegast `lööma Juu; nuared `luapisid kaegast Kad; kaigast vedama jõukatsumismäng `jöulu siis vädasid kaigast Jäm; Õlgedel hakati ka vεεkaigast vidama Phl || fig kaikaid kodaratesse ~ kodarate ~ rataste vahele loopima ~ pilduma ~ pistma ~ viskama kellelegi halba tegema `viskas `kaika kodarate vahele Kos; temä om mulle külländ `kaikit `pilnu kõdaride vahele Nõo
2. töövahend; mingi eseme osa `vaalikurikas ja `kaikad on `jälle. `riide on sääl `kaika `ümber VNg; `treŋŋid on `nüörist `aisad. `atra `kaikade `külles `käisid; üks rabas `reie toas ja `tõised tagusivad `kaikadega `pengi peäl Lüg; saha kaigas Khk; rulli kaigas `üiti, `sõuke suur ümmargune puu oli; `koorma kaigas Pöi; [adral] kaigas all ja pial käis kurg Han; nuõda `kaika augud Khn; kel `ruĺli ei ole, on kaegas ja kurikas Kad
3. (pejoratiivsetes väljendites ja koloratiivsetes ühendites) `kurja`ilma`kaigas sõim Jõh; Igavene `kaigas (väänik, laisk) sie mies IisR; `kaitse`liitlased ka, et `kaika mehed, talusid `püssi kaigast seljas Khk; litsikaegas (lits) Rid; kaegass (peenis) Ran
Vrd kadikas, kaikapuu, kajakas2, kali2, kalikas1

muli1 muli nudi (loom) mulile ei `kasvagi `sarvi; `ilma `sarvita `lehmä, sedä `kutsuda muli Vai

mutt2 mut́t Jõe Võn, g mut́i Rid Var hajusalt Pä, Kos Pee I KJn Räp, muti Jäm Khk Pha Pöi Phl Var Tõs Khn Hää Trv Hls Ran Ote (kalapüügivahend) Panime mutid mere Jäm; väiksed aŋŋera mörrad saab kutsutud muttideks Pha; Mutti `lastakse vaikse ilmaga madalikkude peale, seal on kala madalas Pöi; mutid oo suurte `silmega, võrgu `moodi, aga suured silmäd Var; mut́t, `sirge püis, muud `ühti, põle kotti taga; muttega `püiti ahuni, `räimi `püiti `võrkega Tõs; mutiga püüdässe iä alt ahuni, `siigu, `kohasi, mis mutissõ `lähtväd; Lähäb vist tormaks, ei tohe mut́ta `sisse jättä Khn; üks sulane `olle `pandud mut́ti kuduma; mehed läksid mut́ale Aud; mut́idel õmmeldaks kivid kohe alumeste paelte `küĺgi Hää; lähme `mut́ti vedama Iis; sügise kui jää `pääle paneb, siis akkavad mut́is `käima Trm; nuadaga ei sua nõnna `mängä ku mut́iga (mutt on kerge) Kod; me lähme mutile, ole sa kodu Trv; muti ja riisi om `väikse kalade püügi jaos Hls; vene iki `olli egäl kala`püidjäl ja mut́t kah; mutil `käidi kate mehega Ran; tu̬u̬t́ oĺl kõigil nooda perädel, kes mut́i nimme `kandvaʔ Räp

mutt4 mut́t JJn, g mut́i Saa Kos Kod Pal Ksi Plt, muti M Puh Nõo Ote San; mutt g mutti Lüg; Mutt Kan (vanem) naine, eit; abikaasa; ema noh mutt, mida `keidad ka täna; `naabri muttidel õliväd kabatanu - - ja pitstanu, a minu emä neid ei `kandand Lüg; miu mut́t läks külapääle Saa; mut́t (sünnitamisel abiks olev vanem naine) oli üeld: kui jo kõrvad kätte saaks JJn; mut́t [on] kodo, küsi mut́i käess Kod; vanad mut́id mõlemad, nemad ei käi töös Plt; Jaagul olevet mut́t `aiges jäänu Krk; küll om mut́t, `varsti saab saa (saja) `aastane ja tahab vi̬i̬l ilusat laalu eli; otsi pähle, seräst mutti sa‿i `levvä; juudi mutile tõmmati koŕv `kraami täis, juudi mut́t ütel, et me avitame üits-ütte Nõo; maa mut́t opip, mis liina elu om Ote || lähän mut́ti (ehale) Ksi

paburits paburi|ts Käi LäLo Ris, paaburi|ts Kse(-t́s) Han Var, paberi|ts Jäm(-t́s) Khk Pöi Ann, paaberi|ts Jäm Vll/-t́s/ Pöi Muh, g -tsi; n, g paburit̀ski Kuu/-re-/ Kei Jür Amb; paburitsi|k PJg/-kas/, g -ku Pst; parabrits Emm, palberit́s KJn, g -i; pl palbariltsid Phl kukerpuu; kukerpuu mari Paburet̀skiest tehä jo `mahla, `marjust Kuu; paberitsi pöösas, kollakad `öitsmed Jäm; paberit̀si tarvitase `kurkide `sisse tegemise `juures Khk; paaberitsi puu, sellel on teravad pinnad `külges, `murtsime pinnad küĺjest ää Vll; Paaberitsid kasuvad sii jõe kaldal Pöi; saksama pihelgal‿o punased marjad peal, apud marjad nagu paaberitsid Muh; paaburitsid, pigista katti, võta kondid `väĺla, saab `kisseli `keeta Kse; `Keetsid paburit̀skid ää, siis selle `veega värviti Kei; paburit̀skid, nied süńnivad `süia, apud, pikergused pisikesed marjad - - `sahvti saksad tegid Amb; palberit́si puu kasvab aias KJn