[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

muda muda g muda R eP(g muja S L, muea Khk Tõs, moja Rid) Trv Puh, mua Vll Mih eL/p muta Ote San V/, moa Saa Se; n, g moda Emm Kse

1. pori; veekogu põhja pehme sete külavahel vottasima, mittu `tantsu`platsi oli `paljad, mida `tantsisimme mudale kohe VNg; kus `kruusi pääl ei õle, sääl on muda, `ilma tegemättä tie Lüg; `lapsed `mäŋŋivad muda sies Vai; ma `astusi mua `sisse Vll; Nendel äi ole kena maiguga vesi, muda maik või mis seal sihes on Pöi; siis üks suur kotkas rõhond tä `seĺgä ja vajotand tä muja `sesse Mar; olin põĺvini muda sees Kul; soppa ja muda ja pori kõik kohad täis Mär; jalad oo `kinni muja sehes Mih; [järves] `seoke muea põhe kõik Tõs; sut́t on muda sees Vän; moast läksime `paĺla jalu läbi, siss pańnime jalad `kińni Saa; vihmussid on vihmaga muda sees Hag; kinga põhi muda täis, vahest kruabi ja puhasta teda HJn; lapsed luobivad `eńdid mudaga JMd; sügisel on pailu muda, kõik tied on mudased, ei pease kiriku VJg; Särgjärve põhjan one paks kõrd muda, ei sua nuadaga tõmmata, kõik muda täis Kod; küll olet sa ennäst mudaga teind ukka KJn; nagu - - raav on kaevetud, juba `korjand muda `põhja SJn; är minnä sinna, sääl sügäv auk, muda täis, mua sehen om kaani Hls; jala om `muage üten; vaist olli äbärikit `põrsit, ää küll, ku na keväde mutta lääve, küll na siss kosuv Krk; pää tõsti üless, kai, küläline kadunu ku mutta, ei paesta ämp `arja ei `anda Nõo; ku kaal `aige olli, siss võeti seda muta Ote; ungõrdass tan mua seen Urv; tanh om suuŕ muda, taast ei˽saa˽`kuigi kińni jalaga läbi minnäʔ; nimäʔ omma mi˽kaŕjamaa `puhtass `mualõ `sü̬ü̬tänüʔ Har; ku likõ aig, sõ̭ss um muta külät; lat́s sattõ mutta, um `muaga ku̬u̬h nigu määrkaśs Plv; muta piteh sambõrdi, jala˽saiʔ `muagaʔ Vas; tšaa `vähklese muan Lei || rabamuld vääb siit muda - - kuiv, punane, `väätse karja`laute `juure, tuuatse `loomadele `alla Kse Vrd modi
2. adru, meretaimed Muda on εε külmakaitse `tuhlireigaste pεεl Jäm; siis jägati mere äär ära, iga talule `anti oma muja jägu; `talve läbi `seisas muda sääl rataskus (hunnikus) ja kevade siss kui `jälle pölluarimine akkas, siis `vääti säält `pöldude `peale Ans; muda `vεεtase mere `äärest pöllu `pεεle sönnigu eest Khk; mujaga saab ka `pöldu lihudud Mus; kui tasased ilmad, et pole `tormi, muda seisab vagusi, muda äi liigu meres. kui `kanged tuuled, siis peksab [võrgud] muda täis Pha; mõrrad tegime mujast `puhtaks Muh; linna`sakstel aluskotid muda täis Emm; Ma lähe too rannast paar `koormad muda `peendra `maale Rei; kui tuul toob merest muda, siis kakandid õeruvad võrgud puruks Rid; tormaga aab muda `võrku - - sellepäräst `uõtaksõ ilusad `ilma, kui mere minnäkse Khn
3. (intensiteedisõnana) täiesti, läbini Mi‿sa˽tu̬u̬d kõ̭nõlat, t‿om jo muda laisk Urv; Sul ka‿ta vanõmb poig um muda joodik; Olõ no˽vai muda laiśk, a uma tü̬ü̬ piät õ̭ks är˽tegemä Rõu; Juss om nii muda uĺl, et kas seletä vai ei, ega `arvu ei saa Vas

muda- Ega‿t sa voi üsige `pääle `mennä, ku tä‿o muda`kolgass, sis kohe vaju Kuu; `keŋŋal ole muda `ranti VNg; `metsäs on `niisuked - - muda `allikad, enesel on külm vesi sies, aga muda täis; kus on kaiv `kaua puhastamatta, siis kogub `prahti `põhja, vesi on siis muda`mauga; kel nenä must on, sene `kõhta `üella mudanenä; `juonud mehe `kõhta `üeldi, et sa õled üks mudaorikas Lüg; sügava `põhjaga muda suo IisR; muda`vatsa ka elä mei jues, niisamane kui karuss, muda`maitsene; joevesi tuob muda, Joesuu `juoma `ääres on muda`pohja Vai; mujaunnid (hunnikud) vähigesed, aŋŋuga kogu `aatud Jäm; `körked kasuvad mere `ääres muja `aukudes; muja parras - - pitk, mere `ääri `kautu (mudapeenrast); Et muda köikidele peredele jätkuks, siis jaotati mujarand vördsetes osades ära Khk; merivähiks kutsutasse, elab mudalintsi sees, neid on aŋŋerjas `kange `vötma Krj; Paljas muda auk, mõnes kohas nii `pehme, et äi kanna varest ka peal; Muda kiht on teab mütu `meetrit paks; Kevade ajas [põllule] muda korra `peale, see on naagu `väetise eest; Kaju veel on muda maik sihes, see on seal ega kevade; Seal on `sõuke `pehme muda põhaga maa; Muda ravi `olla `jooksja `vastu ea küll Pöi; mere `eares oo suur muja laḿm Muh; moda ouk, kos sa oled `sisse `vaibond Emm; lained pahisesid vastu muja `valli Rei; muda vannid oo `Aapsalu `lennas, muda pannasse `sesse. kis `aiged oo, need keivad muda `vannis; `aukode sees ja `tiikide sees oo muja vesi Mar; seäl mudavees peän `tihti `suplema Vig; uhemõegad oo pikad laiad, kasuvad `kraavide sees ja muda`aukude sees Kse; küll oo mujane tee, muja `auka täis Mih; kaanid imustavad mudavees ika `olla HJn; vesi oli suoaugust kõik ära kuivand, üks muda loik aga oli `keskel‿vel Kad; mudakaanid, mustad, muda `aukudes VJg; muda`loimades on vingerjad ikke sagedamast Trm; viiskümmet `süldä one sedä muda `ju̬u̬ma; muda sammas ajab järvess `kõlda üles, võrgud jääväd muda `samba `kińni. muda sammas ike `kaugemal, kos püietässe Kod; kogril on `kange muda mekk juures Pal; kaanid on nisuksed mustad, pikemad loomad, elavad muda vetes Lai; mudaein kasvab soos Plt; temä kikk ma‿i·lma är käinu, Saaremaal muda lohun (mudavannis) ollu Hls; Kuuma ilmage tsia `pü̬ü̬rvä ennast muaaugun Hel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur