[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

norskama `norskama Kuu RId(-maie Lüg) Mus Pha Pöi Muh Käi Phl Han Tõs Kei Amb VJg Ksi Krl(-mõ) Se/-mma/, da-inf norsata Mär Kse PJg Tor Hää Saa Ris Jür I KJn Kõp Trv TLä, norsadaʔ Vas(-mma); `norskame San, da-inf norsate Hls Hel

1. norinat kuuldavale tooma; norinal magama `Norskas `ninda, et `seinäd värisesid Kuu; magades moni `norska VNg; Küll võib ätt `norskada kõvasti Jõh; kellel nina käriseb, `norskab Mus; Kui pikali eites, akkas nina kohe vaĺlusti norskama Pha; Paergus läks oetile, juba `norskab Pöi; mees jään `norskama, nina norisen peas Muh; nena teeb valjoste εεld - - `norskab Käi; läks alles asemesse, juba `norskab Mär; küliti ei saa norsata, siss lähab suu `kińni Saa; Unes `norskad, ise ei `tiagi Jür; norsas kõvass, larissab magada Kod; kes `norskab, seda suvel `vankriga `maetasse, kes ei `norska, see lääb ree `teega maha Lai; mõni `norskab nigu läbi nõ̭na, nigu tasambide Ran; ma esi ka olli norsanu, ku ma nooremb olli Nõo; joba ta `norskass, mürrin ja torrin Krl; ma magasi ku `noŕssi Vas; `norskamma naaśs, ai jorro nõ̭nagaʔ Se
2. korskama Obused `kargasid karjamad kauda ja `norskasid Pöi; [hobune] Kaabib, norskab, tõstab saba üles Han; obu vahest `norskab tee peal Tor; obune `kardab ja `norskab Kei; lammas põlas tallekse ärä - - `norskab, nõnna vihane Kod; ma `kuulsi, et obene väĺlän norsaśs Hel; Obene, kui täga pimesi tuled, siss ta norskab, kui ta tunneb, et keski liigub Nõo
Vrd noorskama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur