[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kala|laev kalapüügilaev `läksima kala`laivaga VNg; kala laivad on kala sadamas Khk; Nüid on kohe suured kalalaevad, mis kala öhest kohast `teise vädavad Pöi; kala laevad `seisvad `väljas `kuude `viisi Phl; Riśtpuri oĺli vana aja puri - -, `öeldi `Peetruse kalalaeva puri Hää || sumplaev kala `laiva, ku˛u (kuhu) `sisse kalad `panna. sie on mogomane samane `laiva, kui kala `sumpu, vesi käüb tämäl alt läbi Vai

kohm1 kohm Lüg, g `kohmu VNg, g kohmu Muh Mar Mär Var; koh(o)m g kohmo Kod kühm, mügerik; komps kui laps `viŋŋerdab, siis ajab `lapse naba `irmus `suurest, on mogomane kohm juo Lüg; `moole aasid `sõuksed kohmud käe `peale; sõnniku kohmud tahaksid äe `laota Muh; mis kohm sel `kainlas oo Mär; lepäl ja kasel on `niskesed muhod ja kohmod Kod Vrd kohl, kuhm, köhm

kuidas kuida|s SaLä Muh Hi Mar Var Khn I, -ss TMr Võn Krl; `kuidas(s) Jõe Lüg Vai; kuida Rei San, `kuida Kuu RId; kudas Kuu Jõh IisR Sa Käi L Ha Amb Koe Äks VlPõ, kudass Trv Pst Krk T; kud́a|s Jäm LNg JMd Sim Hls, -ss Ran Kam; kuda R Mär Hag Plt KJn Krk Puh TMr, kud́a JMd Ksi
I. küsiv-siduv adverb
1. mismoodi, mis kombel a. otseses küsimuses Kudas elu läheb Jõh; `kuida siä `ütlid Vai; kudas see mo süi on Khk; Kudas ukse lahti saab Kaa; kuidas elab sünu pere Emm; kudas need kirikärräd oo Mar; kudas nüid `valda õige `määri Vig; kuda ned käed pidid `köima; kudas sa `rääksid Tor; kuda ma saaks `senna Hää; kuda see kangas nii radaline on HJn; kuda `kaĺla tehti Rak; Kuda teil läks Trm; kudass ma sõss alvast tei Krk; kudass te esi arvade Puh; no kudass tu käik läits teil Nõo; aga kuda söögid `oĺlid, kuidass söögid vaĺmistedi TMr; kud́ass `teŕvuss om Kam; kuda mi läämi ku obest ei ole San; kuidass om asi Krl Vrd kuas3 b. hüüatustes, retoorilistes küsimustes `kuida sa `räägid VNg; `kuida siä `ilgid `sinne `mennä; ja `kuida kovast `salgas Vai; kudas ma selle `katki tegi Khk; kudas tä sedäsi `julgub `olla Mar; kuidas nüüd laulda `ürgäväd Khn; kuda sedavisi soab töö `tehtud, oi kaĺlis laps Hag; kudas sa mud́u soad, ikke pead tegema Juu; kuda muidu, ma lähän kua `sinna Koe; kuda sa nii `totrast oled läind VJg; oh sa `taeva isä, kuda nüid on kadonud kõik tegemised ja jõõdud; kuda sa käid `lasse siden Kod; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedata; kudass sa‿ss tolle mõtte pääle tullit Nõo
2. alustab sihitis-, määra-, täiend- vm kõrvallauset: täh mismoodi, mis kombel Valataga `kuida `lähteb `päkrämüs edesi ka igä Kuu; no `räägi nüüd üless, `kuidass sa seda tükki tegid Lüg; `kuula, `kuida `kiurud `laulavad Vai; küsid teise `järge, kudas seda tehasse Khk; vaada kudas rahvas elas siis Pha; mette ei soa aru, kuidas ta kojotod oo Muh; tule rεεgi, kuidas naine `vardud kudus Phl; nää, kud́as ta tiide`velto lõigand (riiet) LNg; ma kül ei mõista, koedas‿se teha tuleb Mär; vuata kuidas nüid tuul läigutab kaste`einä `põlde siis (sees) Var; enä, kudas suõmõd puhas piäl Khn; kudas kala kudeneb, seda ma ei ole näinud Saa; nägi kudas peremes tegi uńdiks [enda], sulane teind kua Nis; mina pian `tiadma, kuda `arstida VMr; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; va löhmakas inime, vata kud́as tal körsik seĺlas on Sim; eeste arjotatse ike, kuidas obess õpetatse Kod; ei küsi `ki̬i̬gi kuda mina elan Äks; nemad nõuavad sis nüid, kudas rahvas siin kõnelevad SJn; `ot́sive kudas saive `valla Pst; suu `järgi kaet, kudass parass om Krk; ega‿i `tiiä kudass `kellegi elu om; mul om kõik meelen, kudass sa meid sannan `vihtset; mia kai, kudass sõdsõst `valla `saassi Nõo; siss ollu mure, kudass me `süvvä saame Võn; temä kaeb nõu `kaudu, kudass ta saab Ote
3. alustab viisi- või määralauset: täh (nii) nagu, niipalju kui `kuida `müede mend `laupa `ehtul `vuodesse `viskasin, `ninda mina `sinna jäin Kuu; tama ikke `kondi kuda `liikmed `andavad Vai; `jõudu `mööda tehasse, kuidas jõvab Muh; `tehke nii, kuida `arvate Rei; `Laśti neid `kuiveda nõnda kudas `tarvis `oĺli Hää; sedasi teeb, kudas ta teeb Juu; magusat `süödi kudas `juhtus Amb; no ennemalt tõmmati nii kuda obune `jõudis Pee; aheti kuda tuba suur oli Pal; ega ma‿i kitä, ma kõnele nii kudass om Ran; mia ei pulgenda, mia ei võldsi, mia kõnele nii kudass asi om Nõo
4. alustab võrdluslikku viisilauset Kuda `saapad, `ninda jäled Kuu; kuda puud põlevad `nõnda süed lõppevad; kudas tüö `ninda palk Lüg; Kuda lind, `ninda laul IisR; Kuda sa `metsa üiad, nõnda ta `vastu kostab Kaa; Kudas käed teevad nõnda perse kisub Pöi; kudas `loomi oli, naa makseti `palka Vig; kud́a sina, nõnna mina JMd; kud́a käsi tehnod, nõnna kaal kannab; kud́a tibo nõnna `tervis, kud́a `aŕsti nõnna abi Kod; kudass kand, nõnda võrrass Krk; kud́ass külä mulle, nii mina küläle; kuda esi, nõnda asja Ran; Kud́a tõukat nii lätt, kud́a tõmbat nii tulõ Võn
5. väljendab järgnevusseost: kuivõrd, niipea kui, mida `kuida sie ong `pohja sai, siis neh panid [kilgid] sen `süöte sield `nahka kohe; üttel et kuda ma neid muni söin, `ninda akkand tämäl nii `irmus valu Kuu; kuda ramu `juure tuli, vottasin omale `orjust `juure VNg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; ja kuda `püśtimine sarikad on, seda kauem käib siis katuss; kuda rammusam [loom] läks, seda temale (peremehele) tulusam oli jälle KuuK
II. 1. osutab ebamäärast viisi: (ükskõik) mis kombel, mis moodi moni `ütles `aasapääl, moni `ütles `laavitsal ja `kuida `kiegi `rääkis VNg; sie `poiga on mogomane kavala vai `kuidas sedä kavalust täüs Vai; see olga kuidas tahes siis Muh; `ühte `moodi ja kuda `keegi `ütleb Mär; paatkond oli kaks kolm miest - - kudas kellegi rahakot́t `kuulas HMd; olgu kuda tahes VJg; poiss võib kud́a tahes `easti ütelda Ksi; olgu kudass `tahte KJn; kud́as tat `kennig õigas Hls; ta taht sedä va mesterahva `asja ei tää kudass Krk
2. tundetooni rõhutav sõna, mis sisaldab vastupidist hinnangut `meie ikke `toima sääld [puid], varastasima salaja – `kuida `muidu sai VNg; Naine `mangus küll: anna nüid ommeti! – Kudas ma suan Amb; no kud́ass tu pääluu saap paĺlass `olla – iki karva pääl Ran; kudass ma ta `säĺgä aa, ta‿m jo illuss ja puhass Nõo
Vrd kuis