[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

minev minev Kuu IisR JJn Krk, g -a Saa, -ä Nõo(n -nn-) Vas/n -nn-/, -e Pöi; menev VNg Iis, g -a Phl, -ä Lüg(n menevä); mine|b Mär, g -va Mar; g mine|va SaLä Kaa Rei Phl(-ve) Var Tõs Aud Tor Ris HMd JõeK Ann Kad Trm Pal Äks Pil Vil, -vä Tõs Kod Ran Har Räp, -ba Vig; g mene|va Hlj Vai Lih Trm, -ba Mih, meeva Urv; mine- Khn möödunud, eelmine see `juhtus minev sügis vai `milla see oli Kuu; siit sie minu `naabur`naine suri menev sügise VNg; mineva `talve ma oli `aige Mus; mineve kessiku `niitis Pöi; mäledan minevad aastad Rei; mineb sügise lasin tä tuua Mar; oli teene meneba talbe `aige nägo rämps maas Mih; `meitel põle `pauku egä palukest mineväst `miklibäst soadik Tõs; Mine`üese läks külmäks Khn; mineva nädala akkasime `eina `niitma Tor; minanädal oĺli kah küĺm Saa; vend suri mineva kebade HMd; meil mineva sügise `kiski tõi kaks kilu tuum`suĺgi (udusulgi) JõeK; minev `talve ma magasin sial JJn; mineval oastal õli paĺju neid turusid (tõrusid) Kad; naene mineväl uassal asus nime `alla (abiellus) Kod; mineva teisiba tõin maasikid Äks; mińa sügisi oĺlid ääd kardulad Vil; kas meeva sügüselt vai talvõĺ, kuna tu̬u̬ oĺl Urv; no matõti minevä `suvvõ tiä ärʔ Vas Vrd mina2, minevane