[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

järel järel spor R, Khk Vll Muh Emm L K I Krk Puh Nõo
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes jne `kuera `kutsikas on `kange järel `käimä Lüg; rattad jugavad nõnna järel et Muh; otsi `peale järel, kus pool ta (mees) on Rei; ikke vahid oo tääl (vangil) järel Mar; ilp ees ja talokas järel Mär; igas `kohta vädas mind järel Mih; Mart jõngib emal järel Han; umikad järel [laeval] Ris; siis nägi nõelale järel `panna `niiti Amb; iga üks läks oma `eega edasi, `parma rida oli järel Ann; viab teist `puusa järel Koe; `vieti sõńnikut, siis `pańdi paar naist `jälle järel lahutama Rak; üksvahe käis riśtinimi ees ja perekonnanimi järel MMg; koer akkas järel `litsuma säiatsile Pil; suured puu lusikad oĺd ja pikad varred järel Kõp b. (välj järgnevust) kui on `kuivand viht, pane `kuuma vette‿s on kohe `kollane vesi järel VNg; siis ku lei, siis iga kõrd veri õli järel Jõh; Kui aga vεhegid midagid aa, kukkuvad [tüdrukud] üks ees teised järel kikitsema Emm; kui kivi märjaks lähäb siis on vihm järel ka PJg; niikui si kähväkäs käis, `oĺli ka müristämene järel KJn; `niitjad läksid üks i̬i̬s, tene järel kõik ühetese `poole Kõp
2. (ajaliselt) taga, mahajäänud kell on järel Kuu; aŕst `ütles, et tema on viis `aastad teistest järel VMr
3. alles, säilinud; elus kui luud on ära kulund, siis on paljas tüng viel järel Jõe; `järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama; `rõuge armid o järel Muh; tohi mette suppi järel jätta Käi; maja on ära põlend, ahjo vaŕss on järel Kul; loomi rasvad sulatakse ära, kõrnad või närud on need, mis järel jäävad Hää; tõnispää siis piab pool looma `toitu järel olema Ris; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad; seal põle muud järel jäänd – kivivared ja rusud Plt
4. (ühendverbide komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. küsüme sen `leske `naise kääst järel, kas tämä `andab `selle koha ärä Kuu; kes sind sial järel torgutab Phl; ma taha järel küsta Kse; `kulle järel Saa; järel `proomima Plt b. (välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) peaks ta ometi sadamese järel `jätma Käi; tuul on järel Rei; `Kärda minek jεεb kohe ~ järel Phl; jähi järel, ei tule `vihma Rid; pidi korra järel `jätma (jätma minemata) Lih c. (välj jäljendamist, järgimist, nõustumist jne) Poiss alpis teisi järel Emm; laps akkab järel tegema Kse; ma `kiitsin seda nõu järel Hää; ta kordab mu sönu järel Risd. (välj nõrgenemist, lõdvakslaskmist, möönduste tegemist jne) `anna sield [nööri, köit jne] järel Kuu; loomadel on `iirid, kui need saab pigistud, siis need `anvad järel; ta süda oli järel ann; ku lähäb `tööle, ega sialt (sõjaväkke minekust) järel saa Ris
II. postp (genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes jne va koer käib mo järel, saa mette `sammu `astuda Emm; tema järel piab alati koristama Rei; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel, kui vähegi vikat oli Rid; `Saada `väätse loha obuse järel Han; `oidja see nagu karjane käib nende [laste] järel Pee || fig Sa oled `jüsgü loll kohe sen `poissi järel `juoksemas Kuu; midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg Vrd järes b. (välj teat järjestust, järgnevust) jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; uńdi kari läks riidu, nagu lattorni tulega oleks `keegi läind üksteese järel Ann; tõene tõese järel lähväd, nagu kured Kod
2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) taal oli seitse last, kõik riborada üksteise järel LNg; pühad on üks teise järel Trm || (välj korduvust) Eitliku ilmaga pagi tuleb pagi järel Emm; `Aet́i `laaram `laarami järel seda va oma`koetut (viina); Üks raap teise `pääle, õnnetus õnnetuse järel Hää b. hiljem, pärast ilm pehmeneb pakase järel kohe Kuu; `tuhkapäiv oli kohe `vastla`pääva järel VNg; kirskala tuleb kõhe jäie (jääde) järel Lüg; see ja see naine on lapse järel `kaplis (pärast lapsesündi esimest korda kirikus) Rei; sõjade järel tulevad katkud, `aigused ja tõbed Kse; vihmakaśs karjob, siis selle järel tuleb `vihma Mih; sauna järel õlut põle `ültse ia Ris; sõja järel ei oln riiet võtta HMd; `äästamise järel ja küńni järel käisime ärjabete `põldude peal kiba `korjamas Rap; piĺl ikke pika ilu järel Tür
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `Mendi peräst `jälle `kumbasime järel `kursi pedäjes edesi Kuu; `rasva ja `suola ja `siebikivi, sie piab `kaalu järel panema VNg; tie oma nägemise järel Lüg; igä üks otta oma `märgi järel `merrad üles Vai; sene aro järel on nii ja nii `paljo töötegijaid taris Emm; need [talunimed] on mehe nime järel `saadud Noa; Ei `keegi saa immu järel elada Han; `Akna`laasi lõigataks otse seńti`meetre järel `väĺla Hää; `praegu ei saja küll minu silmade järel HMd; kalasi peal kujuti, korra järel kujuti Kei; kui ma oma vanuduse järel akkan `arvama Kos; nied kaks miest olid minu mälestuse järel alles viel HJn; mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oli KuuK; kuulu järel piab sie koha ää `müima JMd; kuude järel (kas noorel või vanal kuul) jah ikke piab leigatama [puid] Ann; vana [kalendri] järel neĺlateist`kümnemal mail Tür; vanal aal `üüt́i `lehma värvi järel VMr; loed `paasmid, siis on `asvli järel `tiada, mitu küinart tuleb [kangast käärida] Lai b. sobiv, kohane, vastav see tanu o pea järel `tehtud Muh; saabas on jala järel Rei; terne põle mo `tahtmese järel `ühti Vig; sii on siĺmakas [võrk], `sõuke paras räime nina järel Hää || käsi ei `paindund kirja järel sugugi, siis tegin varese `jäĺga Ann; ei minu kiel selle järel `paendu (ei saa välja öelda) Koe
4. ära tooma(s) sind on ka paras surma järele `saata (öeldi aeglasele inimesele), et kes kaua surma järel käis, siis oli `aega veel elada Lai
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Üĺgasi mõisa järel on sie nukk Jõe; egä siss need kõik ühö mõisa järel ei ole Mar; te ajate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; `Leetse küla järel olime HMd; kõrts on teeśe `mõisa järel KJn
6. järele a. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) ta oli justkui imeja laps mu järel Muh; mis immu sul senne järel on Emm; küll sa oled koa kommide järel maias Ris; ma ei ole nende (porgandite) järel, ei ma tänavu `teindgi Ann; lehm jäi `ammuma mu järel [kui ära tulin] Pee b. nemad on kodunt ära. nende järel ei `maksa `uatada Hlj; `valvab `toise järel VNg; `aidnik `oatab aa järel Muh; küll see (mees) aga naiste järel lipitseb Mar; ma ole iga päe õpetaja järel küsinu, tend põle aga viil tulnu; ma `vaata ju sii laste järel Hää c. (lõhnast) `aises viina järel Rei Vrd jären, järges, järgi1

järele järe|le R(-lle VNg, järä- Jõh) eP(järälä VJg; järäle Mär Vig)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg

järge1 `järge Sa Muh Emm Mar Mär Kse Var Khn PäLo Ris KJn Räp Se; `jäŕge Kos Krl järele
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; kannul(e) fig sa elbid nii ruttu `keia – ma‿b jöva `järge Khk; vää `terve eluaa seda `lontrust `järge Vll; Sest oli iä, et tuul oli `järge, saemõ `muulõ vahõlõ `sisse Khn; noorik `sõitis siis `peimega ees ja tesed pulmalist `järge Aud; ma sai sullõ `jäŕge Krl; tulõ `järge, är‿jäägu `maaha Räp
2. (ajaliselt) tagantjärele, hiljem nutab `surnud taga. kurvastab seda nii pailu `järge Jäm; kaua sa täda `järge ikka `leinad Khk
3. alles, üle suri ise εε ning jättas völad `järge puhas Khk; `Leiba jähi oomikuks `järge; Paljalt märg paik veel jääb järge Kaa; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; `tuhlid nõnda ää mädanend, paljas juuk `järge veel Pöi
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. küll ma kuula `järge Jäm; enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk; vaadate Saaremaa külad `järge Kaa; passitas `järge kas koer on ullus läind PJg; `kullõ `häste `järge, taa jutt ei olõ jo nii Se b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijäämist; loobumist jne) `linnaminik jähi `järge `jälle, jähi nöuks; `aigus akab `järge `jääma; sai `jälgede `pεεle. mette‿s jäta `jälgi `järge Khk; sadu om `jäŕge jäänüʔ Krl c. (välj jäljendamist, kordamist, heakskiitmist, nõustumist jne) laps teeb vanamale `järge Jäm; kui sa oma söna oled `itlend, siis mets `itleb selle `järge, siis kajab Khk; Peeter oo kange lindude ning loomade ääli järge tegema; See oo üks järgetehtud pilt Kaa d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) lae riivib `järge, kui `ankur `järge jooseb; obu annab `järge – äb vä˛a teise `körva; ilm akab külmale `järge `anma; süda on täis küll, aga jo see `järge ka annab Khk; Kuub on lühike, peab alt püsut `järge `andma; Küll Sander akab järge andma; Inimene peab teisele ikka järge andma ka Kaa; Jöńn jumalast `loodud, kes see tahab `järge anda Pöi; `luhva `sooti `järge Khn e. `saatavad raha, neljasse tuli kutse `järge Khk
II. postp ( genitiiviga)
1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul(e) tule niid nobemidi, sa‿p joua mo `järge Jäm; keib paigal mo `järge kut koer jooseb `järge; tule mo `järge, küll ma `näita Khk; köis jääb vahest lohisema rataste `järge Vll; Ma lähe täna ise adra `järge Pöi; ragi lohistatse puadi `järge Muh; meto tükki ühötse `järge Mar; üksteise `järge, kannul PJg
2. (ajaliselt) a. (millelegi järgnev) midu sidu püha ükstese `järge Khk b. pärast pika vahega [lehm], siis vassigu `järge lüpsab natuse; kevadine püi aeg see on jüribe `järge, `ristabe `aega Khk; kut ma kahe `järge (pärast kella kaht) tuli `siia Mus; vihma `järge `jälle `kange tuul Pöi; `niide panemise `järge saab kangas `soase `pandud Aud
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes uiema moe `järge `tahtvad `käia Jäm; äks rohi kasu ikka `rohkem maa `εεduse `järge; laev triivib tuule `järge; poiss on nii Anne `järge (sarnane) Khk; ma tee ise oma `tahtmise `järge, minu aru `järge piab ta olema; `Määruse `järge pidi kõigil lokulaud ölal olema; Tuulingud kutsuti sii pere nime `järge Pöi; `päeva `järge vaadati `aega Kse; mu lugõmise `järge pidi nii olõma Räp b. sobiv, kohane see jökk on nii mo ihu `järge; jala `järge kiŋŋad Khk; Jahupuder oo vanainimese amba järge asi Kaa; See ösna vana inimese `amba `järge (maitsev) Pöi
4. (midagi või kedagi) tooma või viima `oome minnasse massina `järge Khk; mene arsti `järge Kär; Seda paras surma järge saata, siis aigel aega patust pöörda (laisast) Kaa; ma tuli nüid või `järge Tõs
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) köŕts on selle küla `järge Jäm; Indu küla on Ansiküla kihelkonna `järge Ans; see Eeringsaar - - oli `Loona `möisa `järge Khk; `Vatla oli `Virtsu `järge Var
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. ta igatseb oma lapse `järge Jäm; menel tüdrugul perse kipitseb paigulist isaste `järge Khk; kanad on nii `kangest kanepi seemeste `järge Kaa; [veised] oo `maiad leva `järge Vll b. ta peab mo `järge `ootma Jäm; vaada lapse `järge Khk; Äi tee kes su titu järge peab vaatama, ise paneb aga kodunt laksutes minema Kaa
III. partikkel (tähenduslikke seoseid sõnaga järg1) a. korda, puhku ma söö omingust `järge alles Muh; olen ika veel umigust `järge `voodis Emm b. (millestki) peale, alates `öhtist `järge pεε `aige veel Khk c. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik see oli ühnä omingost `järge (hommiku poole) alles Mar; kevadest `järge (kevade poole) Mär; siis piab minema omikust `järge `poodi Ris; `paerga on ommikust `jäŕge aeg Kos; sii `juhtus nii sügisest `järge KJn
Vrd järgi1

järges `järges Sa Muh L HMd
I. adv
1. (ruumiliselt) a. järel, taga, tagapool vee juga oli `järges kut ta loigust läbi `joosis; paĺjas kabja lagin oli `järges Khk; kubjas oli sul `järges Kär; vidajad `olla küll, suured tulejuad `järges Mus; teod ehk nilvakad, nilv on neil `järges Vll; toond lehm lüpsab, taal o vassikas `järges Jaa; uśs läks `põesa, ät paljas kabin oli `järges Pöi b. (üksteise) kõrval, ligistikku näd eläväd sii ligi `järges jo Mar c. (välj teat järjestust) ma laśsin vahest kaks tükki `järges maha [jäneseid] Noa d. teat korra järgi, järjest [laulu sõnu] ei ole jo `järges enam midagi `mieles, mõned `üksikud sanad Jõe; kui `toimne kangas oo ja ei ole `järges tallatud, siiss oo `kartsad sees Mih; akkasid `järges [heinu kokku] `tõmmama. järk järgult VJg
2. (ajaliselt) a. järgemööda, järjest kaks `korda `järges käi küla üle [postivedamisel] Pha; kolm nädalid `järges pesin iga `lauba ühü surnu ää Mih; kui teene püha veel `järges oo, siis saab natike puhata Aud b. pidevalt, järjest tä köib `järges `linnas Tõs
3. alles; elus Kui sa ikka seikse laksu saad, siis sust pole ka muud kut paljas märg paik järges Kaa; nüüd põle meitist `rohkem `järges mitte, kolm on veel `järges, teesed on kõik surnd Pöi
4. (kedagi, midagi) toomas ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll
5. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) meite loomad keik merest vett joovad. `kangest `järges Pöi;
II. postp
1. (ruumiliselt) a. järel, taga, tagapool; kannul koer tuli mo `järges Jäm; vat kui sii pöllal `künta[kse], sis on nad (kajakad) `parves vao `järges Vll; obuse `järges olid adrad; Kui päeval (päikesel) oli sapp ees, tuli `kurja `ilma, kui sapp oli juba päeva `järges, siis oli `mööda läind Pöi b. (välj paiknemist, asukohta) [millegi] kõrval, läheduses, järel kaela `järges oo turja końt Mär; Valuste [küla] see [siitpoolt minnes] Sipa `järges kohe Lih; silma `ammad oo puri ammaste `järges, eespool PJg; kaasi pliida on selle `järges Ris; `enne oli seal üks pood, selle `järges HMd
2. (ajaliselt) hiljem, vahetult (millegi) järel `tuhkabä on ju - - `vastlabä `järges Jäm; [kangad] pi(di)d `enne suurt kevadest tööd ää kojutud keik olema. see oli laisk kes kangaspuud[e] `järges läks pöllal `künma Pha || ma oli kõege noorem ja vend oli siis mu `järges Aud
3. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) Ta on nõnda selle [asja] kui kass röösa piima järges Kaa; esiti olid nad nii `kangest usu `järges; möni [siga] on nii `kangest inimese `järges Vll
Vrd järgis

järgi1 `järgi Jõe hv Kuu, Jõh Mus Pha Emm Phl L spor Ha, Amb JMd JJn Tür VMr VJg spor TaPõ VlPõ, eL; `jäŕgi Tor Vil spor T V järel, järele, järge1
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka fig Mõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs; ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgi Hää; vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süia Tür; käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ld Trv; aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba; tuul `perrä van ~ tuul `järgi u; ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudiki Krk; niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran; niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai; latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saa Har; joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬h Se
2. (ajaliselt) a. taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgi Hls; kell om `järgi jäänu Hel b. tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgi Trv; saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäät Krk; nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli mihe Hel c. (välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgi Pha
3. alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasi Jõh; mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsega Tõs; jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidest Aud; nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeni Äks; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel; kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgi Ran; `järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peni Nõo; jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgi Se
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. arst `kuulas toroga `järgi Vig; Katsutaks `järgi, kudas leib on; siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu taga Hää; om vaja `järgi `ru̬u̬vi; `kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls; akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss; me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegeme Krk; ajate `järgi, mis vanast olli Hel b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud; Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahel Hää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgi HMd; Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädma Vil; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlema Hää; mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi; õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetse Pst; aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsi Hls; ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulep Krk d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasi Jõe; Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää; ree jalas ei `painu `järgi Hls; si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi oo Krk; ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vasta Ran; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb; jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anma Nõo; nõrgup `järgi Rõn e. tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlid Vän
II. postp (genitiiviga)
1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgi Äks; niit́ oli nõela `järgi Plt; obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgi SJn || jooseb raha `järgi kas vai käpakil maas Hää; temä ju̬u̬sk tüdruku `järgi Hel
2. (ajaliselt) a. millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgi Nõo; no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgi Har || (välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ran b. hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid; `ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piim Aud; mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestama PJg; `ahvenate `järgi akkab tindi püik Trm; raudratta tulliv puurataste `järgi Krk; `rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran; vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgi Kam
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittu Mus; sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha; ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgi Tõs; `ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi; `Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõna Hää; `päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuult Amb; ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv; `koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi; kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää; lääbägu jala `järgi ärä `painunu Krk; timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä; tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgi Ran; sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõ San; näo `jäŕgi ei tunnõʔ Krl; sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgi Räp b. sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtud Tõs; Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgi Hää; kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgi Hag; rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud Vil; ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk; mea säe ta oma käe `järgi ärä; ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi; si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśte Krk; küll om jala `järgi `saabass Nõo
4. (midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg; Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgi Nõo
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. iketi `surnu `järgi, omakse `iksive; ei oole üttegi ken miu `järgi ikk Krk; ta igatsess kodu `järgi; temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel b. mea pia kodu `järgi `vaateme Krk
III. partikkel a. (millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgi Emm b. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik, (teat) ajal omingust `järgi JMd; ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi; ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk; välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänu Ran
Vrd järge1

külge `külge R(-ä Jõh) S L spor KPõ, I Plt Hls TLä spor, u V, `küĺge spor Sa, Rid Lih Tor Nis Kos VJg Kod MMg KLõ eL(`ḱü- Se)
I. adv
1. millelegi peale, otsa; millegagi kokku; millessegi kinni `puule on pahk `külge `kasvand Jõe; Akkasid täna [kuurile] `laudi `küĺge `lööma Pöi; juba oo itted `külge tuln (linnastele) Muh; kui need siia koha `külge `kuulusid, olid ikka siit nime all Vig; `saadi jutudele saba `külge (ennustus läks täide) Mih; sula lumega - - võtab `seokse mütaka `külge (kabja alla) Aud; siis pidid nisuksed plekkid lastele `külge `jääma (kui rase naine näeb tulekahju) KuuK; Tallevill on `pehmem ja ei võta nii `iasti `värvi `külge; siis kasvavad punased marjad `külge Amb; [kassi] küüs ei akka `külge, ei saa kätte (lõngakera) JJn; kos õhk ei sua `väĺla [ruumist], võtab seene `külge Trm; mine `takja `põõsass `mü̬ü̬dä, kõhe akab `külge Kod; pöörissele [puupakus] teivä kärjed `külge ja kärjede sehen `olli magus Ran; nii küĺm põhituul, `õkva nõna `küĺge nakap Puh; ku rügä niideti, siss `pańti looguss vikatile `küĺge; pańd [vokile] puu liimiga tolle tüki `küĺge tagasi; kihulase tulliva kindsu `küĺge Nõo; siss pańd tolle [kupu]sarve sinna inimesele `küĺge ja TMr; äste küĺm nii (tuul), kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge Kam; jäi `haigõss - - tuĺliva˽kärnä˽`külge, iho periss mädäsi; rahmast kasuss tagõl `küĺge; toda es tiiäke kiä et `rüäle ka kiä vikahte `külge tsusaśs Räp; `taḱja nakahasõ˽`ḱüĺge Se; külge lööma ~ tegema vms ligi tikkuma Poiss akkas plikale `külge tegema Jäm; Katsus küll mitmed moodi mulle külge ajada Kaa; Teeb juba tüdrukutele peale `küĺge Pöi; ma lü̬ü̬ mõne talu`tütrel `küĺge, ehk ma saa siis peremehess Krk; nigu `taḱjass `leie tõõśõlõ `küĺge Räp || ta olema teind äiale tuhat rubla `külge (kahju) VMr || (abstraktsemais väljendeis) ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind Lüg; Alb ja paha akkab `ennemb `külge kui ia IisR; nee alvad `kombed `sündivad `külge Muh; `tarkust ei või `kääga `küĺge `panna VJg; me laalima õma `laalu, vai me vananaese `külge `puutsima Kod; tüdruk `kaśve nii suuress ärä, et juba oma`aiguse `küĺge tulliva Ote; siss sedä tallu es saava `kiäki `endä `küĺge võtta (ühegi vallaga liita) Kam || (haiguste nakkamisest) akkas se `aigus `külge ja oligi mend Vai; kratsitöbi akab `külge Käi; mõnele seda tõbe ikka `külge `trehvab Kse; tiisikus - - akkab teise küllest `külge Vän; `aigus akab tõese küljess `külge nagu `rõuged või särläd Kod; miul es tule üttegi `aigust `küĺge Nõo; tõ̭bi nakahtass `ḱülge, jääd sa‿go `haigõss Se || (süttimisest) kuiu tule läidis, kes tule `küĺge võtt Hel; kadajass kärisep, ku sa tule `küĺge paned; kuuseormule `näitä tikuga tuli `küĺge; vana mäda puu, ei võta tuld `küĺge Nõo; [aganased leivad] lännuva palama, ku tuli `küĺge puttu Võn; väḱev liha võtt tulõ `küĺge Rõu
2. kallale Sia anna anil valu, ku ta sul `küĺge tahab aia Hls; peni om kräuhka, `küĺge tulõja Ran; mes sä äristät penist vihale, `viänte tulep `küĺge kah Puh; mõni ku joonu om, siss tulep `küĺge; kaśs ai mulle küśtega `küĺge; `tulli oovist `väĺlä ja ai mulle sõrme `küĺge (haaras hammastega sõrmest); kirbu tuleva mulle `küĺge Nõo; peni kah aap ormusse `pisti, om `küĺge tulekil Kam; ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; mis sa võtatat mullõ pinist `külge Plv; `poisskõnõ oĺli ja pelässi et susi tulõ `küĺge Räp; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se || käre külm - - nakass ennembide inimesele `külge Ran
3. pihta (tabamisest, haavamisest) ta sai `külge Pha; kui lumesõda `peetakse, oiab igaüks, et ei soaks `maśsi `küĺge Nis; ei trehvänud `külge tälle Kod; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran; nu̬u̬l läits `küĺge ilma miu `tahtmada Nõo; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma Rõu; trehväśs `õkva `küĺge koeralõ Plv
4. vastu Siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide, aga kuhugi `külgä jalad ei `puutund Jõh; `aiged `kohta osatad - - kui `külge puudud või `torkad Sim; tämä (madu) ei `puutma, ku `külge ei puudu Kod; kas vaist obene aisa otsaga lähäb mõne õõnapu `küĺge Vil; seeremarja olliva nii valusa, et es või puttu `küĺge Nõo; tälle puttu kogõmada `külge Plv; käsi puttõ `külge Vas; kõigilõ läävä [vargal] näpo˽`küĺge ja läävä˽karmanihe kah Se
5. poole `püidlik püiab oma poole `kisku, oma `küĺge ika Jäm; piab tolmu eest teisse `külge minema Khk; kus `külge te reisite Vll; Kus `küĺge tähed maha läksid sealt poolt akkas siis puhuma `jälle maru Pöi; tuul pöörab `teise `külge Muh; läks `teise `külge Tõs; minä käesin eenämu `külge Kod; kus `külge sa lähed Plt; ta (puu) nii `keŕgede maha ei lähäʔ, ta oĺl jo sinna `küĺge kõvvõr Har; kohe `külge tä lät́s Vas || poolt nied on minu `külge sugulased Lüg
II. postp
1. kuhugi, millessegi kinni; millegi peale; millegagi kokku, ühendusse `Märjägä muld akkas `trulli `külgä Jõh; pani obone `kinni verävä `samba `külge; jäi `oksa `külge rippuma; sädemed `langid `taula `külge Vai; `värske mael akkab käte `küĺge Khk; pined o [võrgu]paela `külge pitsitud Muh; rahe `pandi `jälle adra `külge `kinne Phl; veri on `poatund - - oava `külge Jür; erne köidab ennast rohu `külge Pal; jää tükk oli `kalda `külge `kinni külmetand Lai; tua `külge teda (hagerikku) ei `tehtud, ikka eraldi Plt; temä oma kõnege juśtku `tõmbass inimest oma `küĺge; mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust Trv; pane obesel pää jala `külge, ken paigal ei kurda Hls; tu̬u̬ om nigu süd́äme `küĺge kasunu Ran; serände sammasspu̬u̬l lei siiä nõna `sõõrme `küĺge; takisse nupi mul `pökse `küĺge jäänuva; rebäne nüllitäss ärä, and jääb naha `küĺge Nõo; pessetäv tõmmatu kätt pidi sinnä `rõnga `küĺge Võn; köüdä tu̬u̬ hopõń sinnä aia `küĺge Har; mesi jääss ńappa `küĺge kah Rõu; tuli `pańti laḿbi `küĺge, śaalt `võeti pirrugaʔ Vas || fig sa olõt üte mihe `küĺge kińni naalat, maʔ olõ katõ mihe `küĺge naalat Har || (üldisemalt) oli imu `viera kraami `külge VNg; poiss jähi Marii·e `külge Vll; minu `külge ei sua `kiegi `kińni akata VMr; mehed ei akka nisukese tüö `külge end ehitama Sim; kätt ei pia [keegi] tõse asja `küĺge `putma Hel; temä `amba küünivä egä üte `külge (laimajast) Nõo
2. vastu ku latsel nõ̭na oĺli tatiga, tõmmati `käisse `küĺge Ran; liina poosi`rõipe lassiva ussõ (ukse) `küĺge `ritsu, nüid uiss röögip ku jäĺe; tokiga lü̬ü̬t kadaja `küĺge ja kadaja `tolmava; naese mõssiva suu ärä, `pühksivä `amme jaku `küĺge Nõo; kui `varba˽putusõ˽kivi `küĺge, nii olõgi maah; mere `lainõ väega kõvastõ leiʔ `aknõ `külge Vas; nakass kodo poolõ `sinkama, nii et jalake‿ss putuʔ maa `küĺge Räp || veli arvass et tu̬u̬ putup temä au `küĺge, ku sulane võtap temä sõsare Nõo; kelle `küĺge putuss, tuu õ̭ks tege `larmi Se
Vrd külgi

külges `küĺges Sa L Ha Kõp, `külges S spor L Ha, Tür JJn
I. adv
1. kuhugi, millelegi kinnitatud nöndagut räśs `külges kinni Vll; vata enne olid ju saue ruusid, kõru `külges Pöi; kivid o võrgul `külges Muh; rool oli `suurte `raudega jah, suured rauad oli tal mölemate pool `külges Emm; pässakas puu, pässakad oksad `külges Mär; kuusest vaalud olid `küĺges Kir; arilikul `vaĺlal oo `ikka varused `külges Var; tumingal on mustad marjad `küĺges Hag || (märgib millegi esinemust, olemasolu) sellel sańt `aigus `küĺges Khk; `söuke änna `moodi oli tal `külges Pha; kui kihumese aeg oo, siis moa `aljad kohe `külges Muh; `pisksed ergud punased [lepatriinud] ja mustad tipud `külges Lih; ammastega sirp, sel on viili`ambad `külges JJn
2. poolel, servas, kandis Põhatse pool `küĺges seisab lumi kevade kaua Pöi; noa`rootslased oo sii `Aapsalu `külges ikka Muh; selma `ambad on `teises `külges teina Käi; kana patti lüiagse `väljaspool `külges Phl; meüäl, [allatuule] vastal `küĺges Khn; Tend on pailu sii ülevel `küĺges (sisemaal), lepad, kased Hää
II. postp
1. kuhugi, millessegi kinnitatud oones on seinte `külges salved Mus; `kartsa `küĺges on küll onk, kus `küĺges keis käib Pha; ahinga `külges on koa ogad Jaa; mis kuuse `külges `kasvavad, on kuuse siad Käi; löŋŋad olled pahla `külges Phl; uued `vaĺlad peas, vaĺlaste `külges kurikad Rid; kausta ots oli ees jalasse `külges Mär; Sualaed olid `telgede `külges Kse; kui [hobuse] pea jala `küĺges, siis on kõõnuses Aud; plihi `ammad on plihi `külges Ris; ennemuiste olid `kleide `külges nuastud Hag; ahju nurga `külges oli tuleraud Kos || (märgib millegi esinemust, olemasolu kellelgi, millelgi) Teab miks `sõuksed `kanged valud ikka inimese `küĺges on, nee `võiksid kivide `kändude `küĺges `olla; Teise valu `öötakse puu `küĺges olavad, seda äi tunne Pöi || fig tal on küined iga asja `külges `kinni: pitka näpu mees Rei
2. fig huvi, seotuse tõttu kellegi, millegi haardes, mõju all `Sander oo ju selle Liide `küĺges kinni, äga ta kedagid teist tüdrukut änam äi nää Kaa; ta on miu `küĺges ku pigi Kõp
3. vahetus läheduses kivi kivi `külges, viletsad eenamad olid Tõs
Vrd küljen, küljes, külgis

külgi `külgi Kuu Emm Mar Vig Mih Tõs spor VlPõ M, San; `küĺgi L Ha KJn SJn Krk Ran Krl
1. adv külge a. suunas, küljele ma riisu oma poole `küĺgi Tõs; teis `küĺgi panime siis [riidele] jälle nööbi ja Aud; teene lähäb `teise `küĺgi, `esteks läksid ikke öhös Juu b. millessegi kinni, millelegi peale, otsa tämä ei võta `tarkust eese `külgi; pane käed `külgi ja `aita mind Mar; mo `külgi teste `aigused ei akka Mih; `küĺgi `süńdin viga Tõs; `Vilne võtab kangeśti elbet `küĺgi; jalg `jääti `külgi Pil; võtab tuld `küĺgi SJn; `koldest võeti `turva raasuke, pohati `sinna `külgi, pi̬i̬rg akas põlema Vil; vana kaśk - - sellel kasvass tagla `külgi Krk; külgi kleepima ligi tikkuma Poiss akkas tüdrugale külgi kleepima Emm c. kallale `Naaburi kuer `kargas `mulle kohe `külgi Kuu d. vastu, pihta Ta müsas mind, lõi mul `küĺgi, `tonkas Hää; oinass poksaśs sarvega `külgi Trv
2. postp millegi külge, kuhugi kinni obune on `siutud puu `külgi `kinni Kuu; tolm akkab riiete `külgi Mar; `koltse õiest saab mesilane `jalgade `küĺgi kollased tükid Kul; keiega oĺ paŕb `kalda `küĺgi kinni `siutud Vän; pühade `lauba `pańti kuĺlus üles looga `küĺgi Saa; traadide `küĺgi siis nad (mesilased) teevad need kärid HMd; siis se rasv akkas `sõnna `küinla `küĺgi, tahi `küĺgi Juu; kõige pääld nakap küĺm iki nõna `küĺgi Ran; lõõg lüvväss saina `külgi San

läbi läbi üld(läbe Juu, läbü Se, lävi Lut)

I. prep, postp 1. hrl prep (koos genitiiviga) a. mingi ava, ruumi või keha ühest otsast sisse ja teisest välja meie puol `kurnati läbi `riide VNg; vana tie kävi `enne läbi külä Vai; ta on ühest kohast läbi aja `jooksend Jäm; Oli teist toast läbi ukse kuulnd Pöi; vanast kurnati `riide läbi Mar; küĺm köis läbi `riide Kse; pugeks läbi nõela silma Han; sai läbi `akna [rehetuppa] `viĺla `sisse `aada Äks; `lappide läbi kurnati kõik Plt; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele ”Kas sul häbi ei ole?”) Trv; võrgu läbi tukata, kullelda kas kala om Ran; varass tuĺl rehe ala läbi kahru`perse `sisse Kan; lät́s läbi tarõʔ Krl; [tihased] `kaesõ läbi `akna `sisse Plv; esä läbi luh́t`aknõ laśk Vas b. kaudu, mööda `sõitis läbi metsa Tor; läbi kiriku `laulmene (surnu kandmine laulu saatel läbi kiriku) `maksis rubla Juu; läit́s si̬i̬ ti̬i̬ läbi oru `kõrtsi Krk; määne tu̬u̬ pagõhhõmine oĺl `mõtsu läbi Vas c. mitme samalaadse eseme vahelt, samalaadse keskkonna seast, keskelt siga lidistab läbi `ammaste Jõe; miä akkasin läbi `rahva `tungima `vällä Vai; sinab läbi uju Khk; Kuu `paistis vähepärast läbi `pilvede Pöi; nagu tulekuuĺ - - `veeris na pikamisi läbi õhu Mih; tulime läbi vee ja läbi lume Tõs; teie `piätä ike läbi sadu minemä Kod; läbi lat́te puhk tuul `sisse Nõo; täl (seal) ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide Rõn; sambõrdi läbi lumõ Vas d. piltl see sõna `lõikas mol üsna läbi südame; nad saand läbi äda ikke veel kojo Mar; nagu läbi persse tömmatud (lahja) Ris; vali ääl, nõnna et käib läbi `kõrve Juu; läbi `laude ärä tõmmatud (kõhn) Kod; irmu judinad käisid läbi kehä KJn; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu (ununes kohe) Hel; ta röögäti ni˽kõvaste, et mul lät́s tu̬u̬ nigu läbi kihä Har; `õkva ku lõigaśs läbi süäme Plv

2. teat ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni a. postp (koos nominatiivi ja genitiiviga) nemad `käisid `nende `kingadega `talve läbi `ülge püüs Jõe; üöd läbi parandite `verku Kuu; üe läbi `kondavad, et ei lase magada VNg; [lõhet oli] `augustikuu läbi Vai; ma‿s saa midagid tiha, kevade läbi oli `aige Ans; keik üüd-päävad läbi ta jöi Khk; piirud `kuivasid sui läbi Kär; `pulma `peeti terve nädali läbi Mus; Kui `õhta läbi oli `piirgu põletud, siis tuba oli nõnda läpatist täis Pöi; ta `olli `aasta läbi meil Muh; talve läbi `pekstud `rehte Mär; `mõtles ööd ja päävad läbi suure murega Tor; istub selle aja läbi ja mitte ei lase vana inimest `istuma VMr; nädäl läbi oo sedä tü̬ü̬d suand tehä Kod; mõnes oidus on `aasta läbi vesi sees Lai; `mänksid öö läbi `kaaŕda KJn; mutiga püvveti `kiissu suvi läbi Ran; maʔ oĺli kõ̭iḱ nätäl läbi kaŕjan Har b. prep (koos genitiivi ja partitiiviga) läbi `talve `vieti‿ss `kartuli, `kunni `jaani `päiväni VNg; läbi nädäli `vaide `lorgotas `ringi; `ketrati läbi üöd Lüg; akkasime siit läbi öid minema Khk; läbi `aasta eläb `linnas Tõs; kui on sadune, siis sajab läbi kuu Juu; läbi sui sai `kaĺla, ega siis vanasti vett `võetud Amb; läbi öö valutas ammas Koe; mies pidi obosega läbi `uasta `käima mõisa tüel VMr; läbi öid tegin leevä ärä Kod; liinalise olliva läbi ü̬ü̬d `tulnu Plv; mä tulli läbi ü̬ü̬d, kõ̭õ̭ ü̬ü̬ tulli Räp

3. hrl prep (koos genitiiviga) mingi seisundi ajal karjatas läbi une Muh; ma kuulsi seda karimist läbi une Mar; ei magan kõvaste, läbi une oli jutt kuulda Tõs; läbi nutu sai `reakida Trm; ma kuuli läbi une, üit́s koput́s Krk; ma es saaʔ muido seletädä˽ku iku läbi Plv

4. hrl postp (koos genitiiviga) kellegi või millegi tõttu, kaudu, abil sene `tütruku läbi `saimme tuttavaks Kuu; `armu läbi `oietud mies Lüg; `uoletukse läbi mäni palama Vai; see sai `surma kuuli läbi Ans; jooma läbi sai `otsa Khk; ma ole `siia meeste läbi `toodud (abielludes elama asunud) Pha; arsti läbi ma lasi prillid teha Vll; sain ühe lapse ka tema läbi Rei; laev oo tormi läbi `kalda `poole vissatud Var; `kauguse läbi sa jääd `peimest ilma; `teenisi seda oma `kümne küine läbi Aud; külma läbi nohu saand PJg; jutu läbi said `tunma (tutvusid) Ris; mehed `viidi ennemast soldatiks `liisu läbi JMd; tänavu siin kaks `luoma läks ukka `pikse läbi VMr; nõnna ni̬i̬d tülid tulevad libedä kiäle läbi Kod; nuŕm om paiguti paĺlas vi̬i̬ läbi Pst; tunnistajide läbi mõśteti kohut Nõo; sai jälle `endä `sõpru läbi `vastse `kortena Rõn; ta sai sõa läbi `väege `paĺlu kannatuśs San; sa˽saadõ kiŕjä läbi `kurbõ sõnumõid; hobõsõ läbi `saie `surma, hopõń löönüʔ Har; `nõidusõ läbi [sai] hundiss Rõu; lävi tuu ma˽`saiõ rikkast Lut

II. adv (hrl ühendverbi osana) 1. väljendab liikumist millegi ühest otsast sisse, teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu `kange `toiste vahelt läbi `tungima Hlj; sääld (saarestikust) ikke sai läbi pugeda VNg; vihm lei läbi, tegi `riided läbi `märjast; `autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi Lüg; `august käib nüör läbi Jõh; `luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi Vai; kui kadus (kuiv katus), see aeab nönda vett läbi Khk; Lähme param ümbert põllu läbi Kaa; loomad olid sealt läbi `pääsend Vll; lagi paistab läbi (on auklik); ma aa piima koa läbi (lahutan koore) Muh; tihe padrik, kus äi pεεse läbi Phl; nõu laseb vett läbi Mar; see suur piĺb ei tulnd `siia, see läks sealt alt läbi (mööda) Mär; jõgi köib eenamatest läbi Kir; mine `kambri otsast läbi Kse; kus [lehma] piä läbi läheb, siält pugeb Tõs; poe lavva alt läbi Hää; sealt saab [lõng] takka sedavisi niiest läbi `pandud Kei; tesed tulivad nahinal lumest läbi JJn; üks läks tua tagant läbi Koe; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi Sim; vihm lõi `riidest läbi Trm; paber one takune ja sõre, laheb tińdi läbi; lahe minu läbi (mööda) Kod; karjalapselgi oli vaev sialt nende võsukeste vahelt läbi pugeda Lai; `seĺge laaś paestab iäśti läbi KJn; kudas sa säält läbi `pääsit Krk; `talvõ masindedi [lina] läbi, siss nakati rabama Ran; lääb, olg i̮i̮n, ja tungib kõigist läbi Puh; nii suure ange - - piap ti̬i̬ läbi kajoma Nõo; ma˽tulõ viist läbi Har; `koṕlist läbi lätt piiŕ Vas || (korraks sisseastumisest) Ta käis ikka ega kord meilt läbi, kui koju läks Pöi; kui lähäd, tule meitilt läbi, ma tule koa Tõs; käin teie õvvest läbi Iis b. (millessegi augu, lõhe tekitamisest) lasi püssiga, kuul läks kohe seenäst või kehast läbi Tõs; kuul läks mehel jalast läbi; lõi `kerve lauast läbi JMd; lõi nua kääst läbi Trm; pardsil `olli siib läbi `lastu, es saa enämb lennätä Nõo; tuul oĺl kuuĺ käest läbi lännüʔ Har c. piltl vahest kohe moni `aigus käi `lehmast läbi, `tomba kohe `piima ärä VNg; pousslahis obu väab `inge, ing äp kei läbi Khk; köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; jalgest köib [külm] läbi Mih; valu köis südämest läbi Tõs; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; nõnda alandlik ta on, jalatalla alt poeb läbi Hää; tuul puhus mind läbi VMr; soldat on tuled ja vied läbi käind VJg; eks mul käiks ka üks rõõmu tunne läbi Pal; tuuĺ jooseb läbi Trv; olli loosi alt läbi käenu (väeteenistusest pääsenud) Hel; nii küĺm om vällän, et luust ka puhup läbi Kam; opeń om lõdu, lask läbi Urv; läüge˽lät́s säläst läbi Räp

2. a. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks) akketi `kiirest tegema `einalistele `särkisi ‑ ‑ iga `aasta kulus läbi juo VNg; sie `kerves on omidega läbi Lüg; Korvi põhi on läbi, see‿p pea änam midagi; püksi `perssetagune oo läbi kulund poisil `koolis Mär; `trööpab `riided läbi JJn; kui `keldri teed põranda `alla, on neĺja viie `aastaga põrand läbi, täitsa mäda Trm; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; talvel olid ree tallad [vooris kaasas], et kui üks läbi kulus, teene oli [võtta] Äks; katus läbi, maja läbi Ran; terä saap kõvõmp ja ei kulu nii ruttu läbi Kam b. otsa(s) `Olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi IisR; maja läbi lüönd Vai; Kõik [palga] lööb vastalt läbi Pöi; raha kõik läbi lasnd Mar; praalis ja `praśsis kõik läbi Mär; nüid ei ole nihukseid inimesi änam, need on kõik läbi juba (surnud) PJg; seda põle enam `tilkagi, se on juba läbi Juu; küll `prillab ja laseb läbi oma varanduse JõeK; si̮i̮ (liha) süvväss jo `irmus ruttu läbi Hel; küll ta laristap paĺlu läbi Nõo; tä lei nii läbi ku nuusaśs arʔ Se c. (ruineeritud tervisest, kurnatusest) Vana obuse jalakońt oo katti - - läbi mis läbi Kaa; Kui neerud läbi on, siis pole elu päevad änam pitkad Pöi; sõrmed oo kõik `tööga läbi läin Aud; töbi kurnab inimese läbi Ris; närvid läbi Sim; viimäte olli `terviss läbi Pst; esä terüss om periss läbi Har || (rabandusest) loom oo läbi `löödud Tõs; tämäl läin läbi (sai rabanduse) Khn; `Lendva lõi läbi Hää d. (lootusetust olukorrast) Teda pole änam kouaks, ta on omadega üsna läbi Rei; põlve ketr, kui see paegast ära läheb, siis oled sa läbi Kul; taa inemine om `vaŕsti läbi, jutuʔ omma nii segätseʔ Har

3. (ajaliselt) mööda(s), otsa(s); lõpetatud mina vast olin kahe teist `aastane, kui sain `kuoli läbi VNg; no siis `ongi sie suur tüö läbi Vai; Kevadine püu aeg on läbi Pöi; see jutt on nüüd läbi Nis; kui valla kool oli läbi, siis oli `koolis `käidud Juu; kui ju `kartul `võetud, siis on põllu pial koristuse tööd läbi Trm; pu̬u̬l sada ju seĺjä taga täl, viiskümmet joba läbi; kui suama jämedä javatuse läbi, tuleb püüli kõrd Kod; kavva si̬i̬ kestab, natukene `aega ja läbi Äks; siis oĺli juba kolm `päeva läbi SJn; nüid on ni̬i̬d ajad kiik läbi Vil; kohe om nätäl joh läbi Puh; kaits`tõisskümme `aastat oĺli läbi, kui `ku̬u̬li lät́si Kam; toome äitsmine om läbi Ote; see suvi lätt ni˽ruttu läbi Har || (kellaajast) kell oli ühüssa läbi Kul

4. väljendab suhtlemist, omavahelist sobimist ma sain vanamega iast läbi VNg; selle tubramaga (torisejaga) ep saa läbi `ükskid Khk; Oma pere inimesed saa öheteisega läbi Pöi; nad keivad teineteisega läbi; ta `rääkis mo‿ga `enni läbi, kui ta `sõnna läks Mar; näd ei soa omavahel läbi, `lähtväd tülise Tõs; räägiti läbi, millas pulmad `peetasse PJg; me oleme ikka läbi käind Juu; me käeme üks ühega läbi Trm; kui sa ilosass läbi suad näiega, one üvä Kod; `enda vahel õleme iast läbi soand Pal; ei saa inimestega läbi KJn; nevä‿i saa läbi Trv; `võtnu poig tõese naese, tollega ei ole läbi saanu Nõo; nu̬u̬˽käävä läbi üt́s tõsõgaʔ Har

5. a. väljendab hakkamasaamist, toimetulemist vabadikkudel [ei olnud] nii`paĺju `karjamaad, et oleks oma `karja`maaga läbi tuld Jõe; `pollumies ei saa `silkudetta läbi VNg; saad sa oma rahaga läbi vöi tuleb sool `puudus Khk; me‿s soa se‿asta oma eindega läbi Vll; peab muidu läbi `aama Muh; ma ei liigotaks `lillegi, kui ma mud́o läbi saaks Kul; ei tule tänavuste `eentega läbi Mär; ma saa omaga läbi küll, ma ei taha teeste abi Tõs; ta ikka `kergema eloga läbi saan Ris; aame kudagi läbi VMr; tuleb oma leivaga läbi Trm; nna‿sama ao `valgusega `aeti läbi Ran; tolle `väega saava na tulõv`aastani läbi Nõo; ma˽tulõ umaga läbi Har; esä lät́s ilma `priĺletä läbi Räp; śjoo leeväga mi aä (ajame) läbi `vahtsõniʔ Se b. väljendab õnnestumist, eesmärgile jõudmist Täma lõi egast poolt läbi Pöi; üks mehine mees, kui ta kõigist asjust läbi käib Pal c. väljendab ebaõnnestumist tama kukkus oma `asjaga läbi Vai; Äi lähe läbi Kaa; Oli kevade [koolis] läbi kukkund Pöi; see kukkus oma asjaga läbi Emm; üks va läbikukkund tüdrik Mar

6. a. üleni, täiesti; tervenisti, läbinisti sie `sormuss one läbi `kulda VNg; loom on ikke läbi tark Kär; Ta oli läbi puust Pöi; `ümbrik `olli läbi `kurdus Muh; läbi sinine liha Noa; see sööm oo läbi ea Mar; ma `tundsin teda küll läbi ää Juu; maa viel ei ole läbi sula VMr; `aigus `kurnas mu läbi ää VJg; õppis nii iasti, et läbi viied Pal; läbi raud on `raske Äks; sula põld on läbi ia põld Plt; ta om läbi `aige, loodust ei oole, et ta `tervess saa Krk; `kõŕske om `valge, läbi `valge Rõn; läbi ja (~ ning) läbi (~ lõhki) läbinisti, täiesti ikka läbi ja läbi merimies Jõe; Sie `ammet on mul läbi ja läbi `selge IisR; ma tunne see mehe läbi ning läbi ää Khk; Läbi ning luhki, igate kanti tubli mees Kaa; Läbi ja läbi maa inimene Pöi; üks va nuttur laps läbi ning läbi Juu; läbi ja läbi sugulane (veresugulane) Tür; läbi ja läbi märg õlen Kod; sedä `asja ma tiiä läbi ja läbi Hel; se‿m läbi ja läbi hää Har; ta om joʔ läbi ja läbi mu sugulanõ; maʔ esi tiiä timmä läbi ja `lahke, määness ta om Se || keskelt läbi, keskmiselt lεheb nenda `leebest läbi (käekäigust) Khk; ärä õle üleliia üvä egä üleliia kuri, õle kesspaegass läbi Kod b. (ühendverbides, välj tegevuse lõpetatust või põhjalikkust) olen `tormisi küll läbi eland Jõe; seda olen mina ise läbi tehend VNg; õlen mõeld sene `asja läbi Lüg; `etsisin kaik kohad läbi Vai; mine `riidle tä puruks läbi Khk; käib `ümber`rinki kuhja läbi, et ühesugune oleks Pöi; ma ole ta (piibli) kahele korrale läbi lugen Muh; `noomis mo läbi mehe `moodi Mär; koer nuheb kõik kohjad läbi Tõs; ku tä ühü asja kätte võt́tis, selle tä läbi tegi kah Aud; `kellas tüdruku läbi Ris; `tohlind teise läbi Jür; `jüśku va koer nuusiks aga kõik kõhad peripõhja läbi Trm; vanamis pett minu läbi Kod; `tuupisin oma viha`vainlase läbi KJn; `puista õle läbi Trv; mia ole ilma leeme kik läbi söönü ja ilma lakatsi läbi lakkun (olen igasugust elu näinud) Krk; ta om sedä `asja põhjaligult läbi `kaalun Hel; raamat om läbi `loetu Nõo; `soldani `nuhksõʔ kõik kotusseʔ läbiʔ Rõu

mängima `mängima Krj Pha Emm Phl Mar Vig Tõs PJg Vän Tür, (ta) mängib Rid Tor Hää Ris JMd Kad VJg Iis Trm, mäŋŋib Käi Rei, `mängib (-ŋŋ-) R(ma-inf -maie Lüg, -mä Kuu Vai), mäŋŋab Vll Rei; `mäńgima Aud Nis Kei HaId Amb JJn Sim Pal Äks, (ta) mäńgib Mär Juu Koe Lai Plt; `mängama, (ta) mängab Kse PJg, mäŋŋab Khk Kär Mus Kaa Emm; `mängma Vän, (ta) mängib Mar, mängab Han, mäŋŋab Jäm Khk(-ib) Vll(-ib) Pöi Muh; `mäńgma Tõs, (ta) mäńgib Saa; `mängmä Var, (ta) mängib Mar, mängäb Khn Kod; `mäńgmä Kõp Vil, (ta) mängib Tõs KJn M/ma-inf -me Hls Krk/ T(-p TLä), (ma) mängi (-ń-) V; (nad) mängivad Kos SJn, `mängivad Jaa Mär Lih/-ń-/, mängavad Aud, `mäńgväd Mar; tud-kesks män|gitud Rap, mεn- Noa

1. mänguga tegelema, mängu harrastama `lapsed `mängivatta `oues VNg; minu ajal `pallu ei `mäŋŋitu - - nüüd `mäŋŋitasse, nüüd on `kuoli`lastelgi `pallud käes Lüg; viis kivi, akkama `nipsu `mängima Jõh; siis kui neil oli `aiga, siis `mängisivad `kaarti - - üks oli `kange `kaardi `mängijä Vai; lapsed `mängvad pimet sokku Jäm; kui obu `lusti aeab, siis ta mäŋŋib, änd ülal ning pεε ülal Khk; `pulmas mäŋŋeti `panti Mus; jöulute `aegu `mängasime, kevade `lambas sai ka mäŋŋatud Kaa; tegime ring`mängisi, `mänkti käsipidi koos Vll; lapsed `tahtvad tikudega mäŋŋa Muh; meie mäŋŋime `palli Käi; küläs ma ole näind kui `mängväd pillardid Mar; urunui‿o lastel `mängida paranda peal Mär; kudumene ja eegeldamine, põln seokst `asjagi, et sul `aega oli `mängida Tõs; Kaśsi pojad `tahtvad `mängä; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; lapsed mängavad pimesiga Aud; talleksed tahvad `kangesti `mäńgi. metsloomad mäńgivad teinekord ka Saa; vanemad inimesed ikka `mäńgisid kaśsikäppa Nis; panime kuera kut́sika temaga `mäńgima HJn; Ema õpetas veel `mullegi, aga või mul nendega `aega on old `mäńgida Amb; `mängisime `iidlast, kividega mängiti Kad; `mänkä õma `mänkmiss, mes te `tõmmata (öeld lastele); veiksed siad tulevad ukse ette, mängäväd soja päävägä; koer ei saĺli `mängä, tõene tast `mängmä akada Kod; lapsed mängivad `petmest (peitust) SJn; pruudi krańts mängiti `enne ärä, perän `panti tanu pähä Trv; see mäńgs talu omale (kaardimängus võidetud raha eest ostis talu) Hls; temäl ei ole lustikest `mängi, ta om `aigek Krk; peni tükib `mäńgmä Ran; üle-eelätse võt́t kaśs toki suhu, mäńg tolle tokiga nigu peni Nõo; jõolu`lauba `tu̬u̬di - - pikäd õled `tarre maha, siss latsed `mäńgsevä sääl TMr; mehe `piava `plaani `kaardit `mäńgmä minnä Kam; kaśs `mäńge nika hiirega, ku˽hiiŕ lät́s `urgu Har; siss mi mäńge pinikesegaʔ, vahel oĺlimi˽käṕikullaʔ, vahel uṕikullaʔ Rõu; `õkva silmäh om, kuis tu hõhvakõnõ laudast tullõh `mäńge Vas; `mäńgeh saa ai kaia, õt `haigõt saa; om lipõ pini, tulõ `mäńgih `vasta Se; hopõn lätt `mäńgih mäkke Lut; maha ~ ära mängima mängu pandut kaotama vana `kindrali poeg `mängis `mõisa ää `kaertega Tõs; üte `ü̬ü̬ge olli seidse tuhat är `mängin Hls; ta poiśs om hukka lännüʔ, ta‿om umast esäst peritü varandusõ kõ̭gõ maha `mäńginü Har; Nätä˽saa, kas tä mäńg - - varandusõ maha˽vai Rõu || (tühja kõhu korisemisest) Soolikad mäŋŋivad `marjaa·si Mus; Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei; sooled mängivad `marjoa·si Kos

2. a. millessegi kerglaselt suhtuma, millegagi naljatama; kedagi sedamoodi kohtlema `Mängib `toisega `nindagu kass `iiregä Kuu; Kui - - `tüölistega seda`viisi `mängitasse, ei siis jää `seie kedagi suvest `tüöle IisR; See Leeni mäŋŋab [poisiga]- - kut kass rotiga, poiss teeb keik, mis tüdruk vähe tahab; Terisega äi vei mäŋŋata Kaa; Mis siis mõisnikkudel seda`viiti oli inimestega viga mänga; Kaua sa siis seda `moodi teisega mäŋŋad, maksa [raha] ää ja `kordas Pöi; ärge `mäńgke nigu minu emäga mängiti, pange`pääle ja viige `Tartude (haigest) Nõo; tõõsõ˽tsüt́sütäse˽takast, et sa last naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas || timä ańd kaubmihele linaʔ `võlgu, noʔ om kaubmiis henne `pankrot́ti `mängünü, no˽sai ta `pükse `mü̬ü̬dä Har b. jantima, vallatlema söö kenasti `pääle, mis sa sεεl mäŋŋad Khk; Ära mäŋŋa mo kallal, ma saa kurjaks ka Rei; sa mängäd `sü̬ü̬mise juuren Kod; elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal; vanast üteldi, et mäŕt mängib, no siss tuisass ja vahel [oli] sula, nigu ta trehväss Ran c. kellelegi vempu, ninanipsu jne tegema Lähme `mängime `talle mõne nina`nipsu, `tieme `akna taga `kolli ja; Sie teritab `ammast, tia mis `ullu tükki `teisele `mängibki IisR; ma mängi neil ühe vingerpussi Hää; oh sa `sinder, missuguse tüki sa mul `mängsid Saa; küll ma tal üte pussi mängi Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõsõ is tiiä is Har

3. jändama, mässama `Estest on `õlpus küll rukkis vikkatiga maha `lüüa, a vahi, kui `paĺju pärast piab `mängima `vihkudega ja `viisikutega; `Piitsaga `maksa `mängida, `selle peru tigeda obuselle `anna `ruoska IisR; varem `pańdi ta lume ange peal - - ja sai `jälle virutud ja, ja sedamoodi sai sellega mεngitud (linasest kangast) Noa; Mis sa tühja mängad selle aea kallal, parem lähme põllale töösse PJg; mesterahvas ei oleks püsind `mäńgida [emata] tallega (talle lutist toita ja hoolitseda) JJn; tüdrukud tegid `pat́sisi, naised ei `mäńgind oma `juustega paĺlu Plt; välja mängima hakkama saama Kümne mehega ei mängi välja, vahetuses peaks kaksteist meest olema Tür; putked mängima panema kiiresti ära jooksma ega nüüd põle muud ku pane enese putked `mäńgima Mär; pani putked `mäńgima Lai

4. (loomadest) mänglema; paarimisajal eriliselt käituma kui nad (kalad)- - siel `mängima tulevad vie `pinnale, siis vesi kohe `mustab Kuu; `katso ku kalad `lüövad `ninda `kuuti ku päiv on vilus, siis `mäŋŋivad Lüg; `metsüksed `mängid keväde Vai; kui kalad `mängmas olid, siis ta läks `vörku `lasma; mihulased `mängivad vaa ilmaga Khk; kui räimid `mängavad, siis saab vörguga suure summa Mus; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles, siis oli kena ilm edasi, kui kala `mängis Pöi; kalad `mängvad, kui kange soe vesi Mar; sääsed `mängväd päävä käe, kihavad kõik Tõs; tedred kudrutavad ja mängivad mets Tor; ku nad (kalad) mängivad, siis `pillavad üles vi̬i̬ sihist, siis tuleb `tormi; räim ju kõige `rohkem mängib, nõnda ku vesi pladiseb Hää; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu; kebadi kala mängu aeg tulevad [haugid] maa vie `sisse `mängima Ris; kala mängib loimas nõnna‿t vesi `suitseb Iis; tedred ja mõtussed mängäväd keväde, näväd ei puari nagu kukk ja kanad Kod; konna mängiv `õhtu ja `piave oma pillerkaari Krk; Mõtus mängse su̬u̬ pääl Har; Vanast oĺl illus kaiaʔ, ku˽kala˽`naksi˽`mängmä, `säntse hüä, ilusa ja˽vaa ilmaga tuĺl neil tu̬u̬ luśti `lü̬ü̬mine Rõu; ku [latikas] piĺli`ru̬u̬gu `sisse tulõ, siss nakkas `mängmä, lööse vett nigu `kauhna Räp; latigõʔ mängeväʔ nigu tsiaʔ `tsuklivaʔ Se

5. muutlikult liikuma; helklema Päiv kohe `mängib pääl (priskest, läikiva karvaga loomast) Kuu; nüüd `oige meri `mängi (lainetab kõvasti) VNg; mõni `naiste `rahvas on `ühte `puhku `poisi `kaulas, kas tämäl veri `ninda `mängib või Lüg; Kui sai väär palk `seina, akkas `seinas `mängima IisR; `päike `mängide lihavötte esimese püha oomigu Khk; päe mäŋŋab, kui ta tõuseb Muh; Si̬i̬ inimene on nu̬u̬r ja elav - - tal veri mängib Hää; olime sial reialuse ots, `vahtisime kui päike mäńgib Koe; esimäsel lihavõte pühäl pääv `mängnud, vot nõnna `viisi rabeleb; küll pada mängäb, liha ki̬i̬b kõvass Kod; lihavõ̭ttõ edimätse pühi hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se

6. etendama Mis `rahvamajas `õhta mängetägä Khn; Ühest kivist said pool õlbsamast [veskikivi] teha kui teisest kivist, nii et see mängis jällegi inna juures oma rolli piltl Trm; ma sullõ mäńgi nii ilosahe `vällä, et naarat ni‿et kõtto piät kinni Se

7. end kellenagi paista laskma; kellenagi esinema või teatud olukorras käituma; teesklema mina olen - - `kauplend ja käind ja pekkulant̀i ka `mängind Kuu; `kaura lesemed `lüöväd `perses `marjaa·si, ise `mängib `saksa Lüg; siis käis viel `müöda `mõisate - - `mängis viel `luoma`arsti Jõh; Mis ta `seie `põllule tuleb `kupjast `mängima `ilma`aegu, ise kedagi teha‿i `viitsi; Sie on küll `viimane suli, `mängib sõbramiest - - ja pettab su `ninda läbi et IisR; üks kana mäŋŋab kuke osa, oli `pöösa all ja `tömmas `laulu Mus; Sa ää mäŋŋa sii lolli üht Kaa; ta mäŋŋib ka peremeest, `eesel taal pole mette midagid Vll; Ää akkag narra `mängmä Khn; [tüdruk] mängib kohe `lit́si igaga Kad; `tahtis koa `tislarid `mängi, tegi mõne laua VJg; Pool seljakile muas - - mängib laiska vai puhkab väsimust Trm; no mes mõrsukat sa mängäd (öeld kirvega käivale mehele) Kod; peremehed olid enam jägu `töökad mehed, mõni ärrad `mäńgis Plt; kes tü̬ü̬d ei ti̬i̬, ilusti `rõõvin, mäńg `saksa Krk; veli jõi ja `lakse ja `mäńgse pät́ti, siss `pańti `vańgi; Peremi̬i̬s mängnu purjun olekut Nõo; mis no härrä pojal `śaksa viga `mäńgi om, `taśkuraha `karmanin, peenü leib kõtun, ilusa `rõiva sällän Har; ta lät́s [kõrtsi] peremi̬i̬st `mäńgmä Räp

8. muusikat tegema, esitama `ommiku [karjane] `mängis pasuna, kui `luomad kokko `aeti Jõh; `mäŋŋi üks `tantsulugo; `käüväd `leier`kastiga `mängimäs Vai; sa‿p `oskagit `pilli mäŋŋata Jäm; noored kεivad `tantsimas, pilli mees mäŋŋab Khk; löötsa piĺl, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Poiss õppes ennast juba noorelt viiulit `mängma Pöi; ma `oskasi koa `simlid mänga Muh; vanaste mängiti `kandlid Rid; kerikus orilad `mängvad `jälle; mängi üks ea lugo `väĺla Mar; kis `oskas piĺli `mäńgi, see `mäńgis Mär; Anna pill `siia, ma mängä kua ühe luu `pilli Khn; pasunad mängiti pühapäe Hää; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; mul oli kitsesaŕv kua omal aal siin, puhusin teist ja - - `ańdis - - mitu lugu väĺla `mäńgida KuuK; timmin `kandle ää, siis akan `mängima VJg; minu peräss või `mänku lõõtsa `piĺli Kod; karja pasun oli pikk suur - - kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega ilusad lood `väĺja Lai; [pulmas] `tehti rińgi `mäńgusi ja tańtsiti ja - - suur ärmoonik oĺli `mäńgmäs ja KJn; sõss lätsive `kambrese jälle `tańtsma ja `pilli `mäńgmä Trv; mine mäńgi minu `kandle pääl Puh; ku laalab, siss nigu erilit mängib jälle, kõ̭ik jooseva kokku `kullema; ta (kirp) `õkva nigu `pilli mängip kõrvan Nõo; kabelipühäl na laaliva ja mäńgevä `audõ man, kes `laśke raha i̬i̬st `mäńgi ja laalda Võn; vanast üteldi, et siss tü̬ü̬ lätt ku piĺl ka mäńg Ote; vanast is mõistaki `kiäki muud `mäńgiʔ ku˽toru`piĺli; meil oĺl tubli piĺlimiis, ku tu̬u̬ `mänge, siss vanainemise `lät́si ka `tańdsma Har; timä `mäńge `kõ̭iki `pille Vas; sa‿i taha muudku kindsokannõld `mängeʔ (ehal käia) Se; kõriorelit mängima kõrist pigistama Kõre orelit mängib - - ku teine kõres `kińni akkab ja pit́sitab Hää; eks nad luband mõnele kõri orelid `mäńgida, kõrist `kińni võtta Sim || piltl Õli ikke ennemalt kõvad niitjad, kui pani vikati `mängima, siis mua kadus Trm

mässima `mässima, (ma) mässi(n) SaLä Pha Pöi Muh Rei Vig Kir Kse Hää HMd MMg, `mässin VNg Lüg; `mässimä, (ta) mässib Tõs(`mäsmä), `mässib Kuu Lüg(-mäie) Vai; `mäśsima IisR, (ma) mäśsin Mär Vän Tor Hää hajusalt Ha/-mä Juu/ Jä, VJg IPõ Ksi Plt Vil; `mäśmä Rõu, (ma) mäśsin Kod KJn, mässi TLä; `mäśme San, tud-kesks mässit Krk; ma-inf mäsime Hls; tud-kesks mässitud Khn, mäsitud Kod, mässitu KodT, mässitü Kam

1. a. (korrapäratult) mähkima; puntrasse ajama ema `mässib `lapse `ninda kõvast `kinni, et külm ei tule Lüg; kala `mässis `vergo `sisse kuhugi Vai; `aige koht mässitase `riide `sisse; mässi leib paberi `sisse Khk; korigu öö (vöö), missega korigud `kinni mässitse Mus; toŕm on vörgud ära `mässind Pha; ma mässi küll jalad siiliku änna `sisse Muh; Ema sind nii `riide `mässind, et saa‿p saa `käia ka Rei; `mäśsis `eese suure rät́iku `sisse Mär; külmä ilmägä ikke mässitse sooja `riidese Tõs; Ju põlõgid sukkõ `jalga `panna, tallukatõga jalad mässitud Khn; aav mässitass `kińdi Hää; sügisesed lestad `mäśsist nii tublisti [võrku] `kinni Ris; lõhe rabab silmad puruks, kui ta mässib võrgu `sisse HMd; `mäśsisin sõrme narsuga `kinni Juu; [pastla] paelad mäśsiti `ümber jala Amb; ema `mäśsis mu riiete `sisse, olin nii ummukses riiete sies JJn; pehme mies mäśsi `ümber sõrme piltl VJg; `mäśsis kõik aśjad paberi `sisse Trm; vaja teha jalad `laśti, siit piält [on] `kińni mäsitud Kod; [rõhtaia] iga lat́i all on vits - - mäśsitud kahe `teiba `küĺge Ksi; tuul om lõnga ninda ärä vanuten ja `mässin kokku Krk; temä `kaknu mõtsast sõna`jalgu, toonu kodu, `mäsnu ümbre ihu kõ̭ik riśtluist sandik, siss kadunu valu ärä Ran; mässi `aige jala `ümbre midägi Puh || Küll vanamies `oige `mässib juttu ajada (räägib seosetult) Kuu; õlut võt́tis mehed `mäśsima (pani purju) Jür Vrd mäskima

2. piltl millessegi segama `mäśsis `eese `sisse ja sai kahju Mär; ma ei taha ennast senna `ulka `mäśsida Koe; mes sa mäśsid ennast selle aśja `sisse Trm

3. mässama a. jändama; rassima üle `liia `mässib ja `möllab tüö `juures Lüg; see‿p jöva teha midad, muidu mässib Khk; Et inimene tahab seda `viiti `loomadega `mässida Pöi; Sebib ja mässib oma asjadega, kunagi `valmis ei saa Hää b. mässu tõstma `tüölised akkavatta `linnas `mässima VNg

4. mätsima küll `mäśsis maha `tulla lund, kõik teed, raad ja ukse esised täis Lai

nina nina (-ä) hajusalt, hrv R, eP M, nena R(nenä) Hi Rid Mar Mih Aud Rak VJg Iis Trm

1. hingamisteede algusosa ja haistmiselund a. (inimesel) Küll‿se nenä `juokseb juo `mitmat `päivä kohe; Mes siel `külmidäd, nenä punane pääs Kuu; tupaka küll `enne võttasivad nenä, sie pani `kangest `aivastamma Lüg; Sie ei õle `miski, sie on vaid nenast `nuuskada (käkitegu) Jõh; Tüö `niisuke, et pole `aega nina `pühkida; Nina `juokseb kui `mahla kask IisR; tämä `katsos `peilist, nenä oli `musta Vai; Nina oli `öösse `kinni jäänd; Sel nina punane kut pardi nokk Jäm; nina kut tuhlis piha visatud Ans; nina üiab juba, `norskab; see laps on selle nina `otsast maha kukkund (tema suust kukkunud) Khk; abe mehe au, nina mehe nägu Kaa; nina kipitab, puru läks ninase Vll; Nina on nii `umne, et mitte üks inge pihk äi tule läbi Pöi; nina noriseb, kui ma maka Muh; tüdrugod `naarsid, et käivad nenad maas Rei; oli üks vana inimene, alati `nuuskas tubakad ninässe Mar; sai äbi, nüid nina reite vahel Mär; lapsel on rehe püksid ninä all (nina tatine) Vig; ma olen kõber ja `kööpis - - nena `vastu maad Mih; küĺm akkab ninäse `kinni Tõs; Miol `siokõ ramp ais ninäs Khn; juudid oo `kongis ninaga; tuul - - vahest kisub nina `niiskes PJg; nina jooseb verd Tor; Nina sügeleb, saab uudist kuulda Hää; `pańnin tal ühe [tohlaka], nõnda et tat́t käis ninäst `väĺlä Saa; külm akab ninasse `kińni Ris; ernes läks kogemata ninasse Kei; mul oli õrn nina, kui sojaks sai, sis veri akkas `joosma Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand (ohatanud) JõeK; külm akkab ninasse JMd; silm on `sirkel ja nina `vinkel VJg; kes `aisu ei tunne, sel on vilets nina; `vaata kui `vianan sind ninast Sim; lei mulle vasta nena Iis; ninä süveleb piält, kas `jälle mõni sureb Kod; tuul nina all, eks sa puhu `piale - - `üeldasse, kui suṕp pala on Ksi; kel suur nina, sel suur muńn Lai; lapsed `mäńgisid pikka nina - - `pańdi kaks kätt nina ette, et nii pikk Plt; nina ka tatige like; ma pia su nina `puhtes arime Hls; `käise om kiḱk är mitit, muial na oma ninu `pühki‿i mõista, ku iki käistess Krk b. (loomal, linnul) oli vana `alli mend `lüöma ja ei ole saand nena `piale Jõe; nenä on senel kalal `oige terav VNg; sial on pikk nena IisR; tihujaised nied toppid obosille `nennä Vai; maa roheline nönda, nüid loomal `asja nina maha pista; [rähn] lööb ninaga oksa `pihta Khk; Siga on ninast ellik, `ilmaski äi tohi nina `pihta `lüüa; Lehmal nina jahune peas Pöi; koer kraabib `mulda, ninä `mulda täis Mar; suits lähäb loomale ninäse Tõs; [metsseal] nina kui suur ater ees Aud; turb on kõbema ninaga veel ku purikas Vän; [siga] pistab nina `pahna ja magab Hää; pannakse rõngas ninasse `talle, et saab teda taltsutada Amb; kärp vaja `ninnä `panna, vars vaja ärä võõrutata; varessed `tõśsid ninäd ülesi ja `vuaksid Kod; koer `kargab obusele ninasse Lai; igä lu̬u̬m ninägä tunneb `aisu KJn; kana muneb ninast, lehm nüssäb suust Hls c. piltl On `onnestund alade nenä `tuule järel `oida (igalt poolt kasu lõigata); On old kogu aja `toistele nenäst `vietäv (kergeusklik) Kuu; ei `maksa `ninda terava nenaga `õlla (ennast teiste asjadesse toppida); laps ajab juo nenä `kätkist lagedalle, akkab juo `kõndimaie ja `rääkimäie Lüg; see jähi mool kahe silma vahele, nina `varju Khk; Koit akkas pilve ääre tagant juba nina `näitama; Kes `käskis nina `põhja ajada (ennast täis juua); `Mõisnik `tõstis siis `renti oma nina (tahtmise) `järge Pöi; Äi näitnd änam ninagid (kadus ära) Emm; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (sead eeskujuks); võta ninä `pihku (häbene) ja aka minemä; ma mursin `natke ninä täl (noomisin teda) Kod; läks sama ninaga (sama targalt) tagasi, kui tuli, ei saand kedagi Lai; ei sest ole nina täit `aśsa Plt; küll ta löüd mõne, kes temä nina lühents Krk

2. inimene, isik; (tähtis) tegelane, asjapulk Eks neil `suurdel nenäjell ole hüä elädä küll Kuu; tämäl ei õld `õigus seda `kõhta `saadagi, aga sie suur nenä pani ta `sinne `keisri `metsade üle Jõh; Nina `piale tuli `kortel õlut, sest saand kedagi IisR; Nende `endine karjapoiss `olla niid `linnas suur nina; Ta oli teiste suurde ninade `seltsis raekoda läind Kaa; Poiss olla taal linnas tähtis nina Pha; Koa üks `tähtsam nina, kool`meister Pöi; Raha ära jagasime, nii ja nii pailu sai iga nina pääl Hää; `Preilna - - pidas ennast suureks ninaks Jür; sial on keik suured ninad koos JMd; Ei tea, kas see on kua mõni tähtis nina Trm; ninäde piält `pantse raha kokko, siis õssavad `viina; panema igä ninä piält kakskümmet `kopket Kod; õpetaja ja `köster olid suured ninad Lai; raha mehed on - - suured ninad; küsin paĺlu vaevatasu, no kakskümmend viis rubla nina pialt Plt

3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida Küll sul on ia nena Jõh; Ei minul nisukest iad nina ole; Küll on ikke ia nina - - `metsas `millaski ära‿i `eksi IisR; Sellel peab ea nina olema, kes selle üles `oskab `nuhkida Rei; küll sool aga oo - - nina, kõik sa ülesse ot́sid Mär; tal on terav nina igale `puale minema VJg; vat sinul on ike üks pagana nina, kõik sina ommeti üless nuugid Sim; vaat kus oli nina ikke, et sai aru Lai

4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp käbi (võrgunõel) on nii, et tal on kand ja kiel ja nina Jõe; `ennevanast `tambiti [kartuliputru] `kulbi nenä `õtsaga; roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada Lüg; `kinnastel on nenad `katki; lüöb oma `saapa nenad `vasta kive Jõh; Õppimata `niitaja lei [vikatil] `estest nina mätta vai maa `sisse IisR; [paadi] edimine ots nenäga lüöb vie `laialle iest Vai; adrade ninad nenda tölbid, sepa `juure taarist minna Jäm; orased `pistvad ninad `välja Khk; sirbi ninaga sai `soskida maas rugisid Kär; Ukse aak oo ukse ninas Kaa; `Küünla nina sai ikka ää näpistud, kui pitkaks jähi, siis äi akkand `suitsema; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; `pasli ninale lõigatse `niplused `otsa, kui vanuma akatse; lipu (tuulelipu) nina juba `leanes; ta paneb uie nina adrale `otsa Muh; Kerve ninaga proovivad voorimihed jεε paksust Emm; pesti nöör on paadi nenas, see eidedaks `välja Käi; poiss, mine paadi ninase Rei; lodi on laia põh́aga - - nina lähäb `kitsaks nagu paadil Rid; `saapa ninad sool punased kui rebased Mär; lootsikul üks keis ehk pael ike ninas peab olema, muidu ei saa teda `mäele - - tõmmata Vän; [kui] saha nina on nüri, siis `pandaks uus tükk `otsa Ris; nina oli Saksama sahal, ega puu sahal nina ei old Kei; `kerve ninä läks kibisse; kingal (pastlal) tõmmatakse `eśti ninä kokku ja `tärked ja kand ülesse, `ongi `vaĺmis Juu; ei ole viel ia `künda, adra ninasse akkab kirss `kińni VMr; [suss oli] kannast jälle niimuodi kitsamast `tehtud, nena‿polt laiemb Rak; vikati ninä lei mua `sisse; rükis pissäb jubä ninä `väĺjä mua sidess Kod; enne olid `suapad terava ninadega Lai; Rummu nińa ette käib raudteĺle `vankrel mutter SJn; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest; `ernit tõmmati sirbi ninage üless; alasse nina - - ümmer tetti kumerikust `asja nagu `aasa vei rõngast Krk b. poolsaare, neeme tipp, maanina Nenä [on] `väikäne `laiemb maa nurk, ulatub `merre Kuu; `Muiste oli nena suur, nüüd on juo `veikene, meri on süönd ära VNg; Sääre ninalt `käidi Kura`maale Jäm; `Saastna pikk nina lähäb `kaugele meres Kir; Suaru ninä oli ennemä paelu suurõm kui `praegu Khn; vanasti sõideti ikki nina ninalt (ühe maanina juurest teise juurde) Hää || kõrgem koht, seljandik `Naistesuo nenäks nimidedä sidä `korgemba `kohta, mes käüb kohe peris pikkite üle suo Kuu

5. (eri ühendites) ei näe nina pähe (uhkest, ülbest inimesest) `Ninda `uhkest läind, et enamb oma nina pähe ei näe; Sie ei näe oma nina pähe, `ammus viel minusugust IisR; naa tore ja `uhke, mette ei näe ninägi pähä Mar; On - - korra linna kajust vett joonud ja nüid ei näe enam oma nina pähe Hää; on nii `uhke, ei nää oma ninägi pähä mitte Juu; si‿o üks `sündlik inime - - tõene ei näe mitte ninä pähä Kod; see inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; haisu ninasse saama (millestki kuulmisest, aimu saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu; nina all ~ ees; nina alla ~ ette; nina alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) Lei `ukse `klõpsti `teise nina ies `kinni; Minu nina alt `aagab `siened oma `korvi; Pimedikus `tõusi üks lind `vuhti nina iest `lendu IisR; söit oli `umbest nina alt εε läind, jäänd maha mees Khk; Nii kauva naagib `pääle teise nina all, kut `viimaks on karupidi koos Pöi; tuli `jälle irisema siia ninä `alla Mar; Ta nämistas moka otsast oma nina ette Han; Ninä ies, siis `lahkõ, `perse taga, siis ette susib Khn; jänes ninä alt `kargab ülesi Kod; nina alla ~ alle hõõruma korduvalt, tüütavalt meelde tuletama `Naine `õõrus iga `õhta mehele vana `asja nena `alla Jõh; Tuleb seda vana lugu `mulle `jälle nina `alle `õeruma IisR; Seda öörutakse mulle iga pää nina alla Kaa; nina kirtsu ~ kortsu ~ viltu ~ vingu ajama ~ tõmbama ~ vedama; nina kirtsus ~ vingus (halvustavast, põlastavast, rahulolematust tundeväljendusest) `tõmmas nenä `kortso ja läks menemaie Lüg; Ei õld mielt`müädä, vedas nina `viltu Jõh; Ära‿nd `jälle nina `vingu aja IisR; Jälle sa pole sellega rahul, nina kirssus pees; Kes oma osast ilma jähi, sellel oli nina `vingus Kaa; `tõmbas nena `kirssu Muh; Nina `vingus, et ta pole teiste `seltsis `metsa marjule `minna saand Rei; ninä `kirtsus peas, südä täis alati Mar; Ikki tal põle ää, ikki nina `viltu pääs Hää; [pahameelega] `tõmmab nina `kirtso Ris; nina norgu laskma ~ tõmbama; nina norgus ~ norus meeleolul langeda laskma, masenduma; keegi norutab, on masendunud, löödud, häbistatud kui ei `mieldind `miski, siis `tõmbas nenä `norgo Lüg; Ära‿s `sellepärast nina `norgu lase IisR; See oli vanal pauk, võttis oort nina `norgu Pöi; aga kui [kosjasid vastu] es `võeta, no siis `ollid jälle norus ninad pias Muh; Mis su viga on, et sa käid sedasi, nina `norgus Rei; Oli `kange mees ennast `kiitma, aga nüid `laskis nina `norgu ja saba `sorgu - - mehel äbi Han; nina peale heitma ~ viskama etteheitvalt meelde tuletama Ta on juo küll sidä `mulle nenä `pääle `viskand Kuu; Kui inime ükskord `eksis, mis sest alati nina `piale `viskada IisR; akkas `moole seda `asja nina‿pele `eitma Khk; Olid vanale seda nina `peale `viskand, et `meite einad ennem ää `toodi Pöi; seda eidetse veel paergust nina `peale, kes kaded oo Muh; mes sa sest mo nina `pεεle eidad Emm; `viskab seda `moole paegal (alati) nina peale Mär; mis sa lähed talle seda nina piale `viskama Hag; võõras eedäb emäle ninä `piäle lasse teod Kod; nina peale kirjutama 1. tähelepanu juhtima, kellelegi midagi ütlema `kirjutab keik `selle nena `pääle, mida `kuuleb Hlj; Sinul põle vaja `kõiki `asju `tiada - - piab sis kõik sinu nina `piale `kirjutama Lüg; Vahi nina `piale `kirjutajat, vai teist `süüdistama IisR; kis seda `soole nina‿pele akab kirjutama Khk; Niid kirjutati mulle keik nina pεεle, mis ma veel tegema pea Kaa; kes seda `teite nena peal kirjotama akkab Mih 2. hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama `Kirjuta sie omale nina `piale, siis `teine kord tiad; Kui sa oma `vimpkaid ei jätta, saad `koĺki `ninda‿t, `selle võid omale nina `piale `kirjutada IisR; nina peale ~ pihta andma; nina peale ~ pihta saama õpetust andma; sellist õpetust saama Nüid said nenä `päälä - - küll `kieläsin Lüg; Ta piab iast nina `pihta `saama, siis akkab ehk `mõtlema; `Talle vaja nina `pihta `anda, saab `targemast ehk IisR; Sai vεhe nina pihta Emm; Sai nina `pääle, sai `nu̬u̬mida Hää; sai mu kääst nina `piale Koe; Selle iest ta sai nena `piale, et ta nõnna õli teind Trm; si̮i̮ olli `äste kah, et mõni tal nina pääl üteĺ, et temä oma nina pääl sai Krk; nina pikal (uudishimutsejast) ninad pikkal - - sai vahitud Hlj; mida sa `nuugid `ühte `puhku, nena pikkal VNg; `Menga akkaga `mängima, mida `teie vahita, nenad pikkal Jõh; nina püsti ~ selga ajama ~ viskama; nina (on) püsti ~ seljas ülbeks, uhkeks muutuma; (keegi on) uhke, ülbe, ennast täis Sai `joukamaks vähä ja ai ka kohe nenä `püstü Kuu; iga puol nena `seljas Hlj; täma `tõisega ei `räägi, lähäb nenä `seljäs `müödä Lüg; Sai pali raha, eks tal `piagi nüüd nena `seljas õlema Jõh; Täma ajab nina `püsti, `teisi `jusku ei `näegi; Kui `talle kedagi mielt`müöda ei ole - - `viskab nina `selga ja läheb IisR; noored mihed, nee ikka `epsamid, kεisid, ninad olid seĺlas Jäm; keib, nina `püsti, kut aabitsi kukk Khk; Äga‿p maksa nina nii ülearu püsti aeda üht Kaa; Sellel on nina elu aja `selgas olnd Pöi; Käis, nina püsti pεεs Emm; Kus nina teisel püsti, ei maksa nii saksik olla Mar; Üks tark inimene ei aa nina `püsti Han; Uata‿nd, kui `uhkõ, ninä üsä `püstü piäs, kui käüb Khn; käib, nina `seilas Koe; nina `püśti, nigu mõni suur aśjamees Sim; `uhked, et jumal `oitku, ninäd seljän Kod; `tõśtis kohe nina `püśti, et tal nihuke võim kääs Plt; ninasse ~ ninna (kinni) kargama häbematult, ülbelt, tigedalt ütlema Sie on `kange igäühele kohe nenässe `kargama Kuu; Sie ninasse `kargamise muod on tal ikke viel IisR; Oli Juhanit mütu korda külas löugutand, kus siss üks omiku - - Juhan kargand tal ninase kinni Pha; akkab kohe ninasse `kinni Mär; Iga tühja asja pärast kargab ninna, asja eest teist taga Trm; `kargab `ninnä õma sõnadega, täisinimene Kod; `kargab teise ninässe `kińni, nii vihane KJn; ninasse ~ ninna võtma puudutatud, solvunud olema Mes sa igäst `tühjäst judust nenässe odad Kuu; Senepera `maksa siis nena võttada; Enamb ei tuld, tia kas `õige võttas nena Jõh; Kui iga `asja akkada ninasse võttama, siis ei saa eladagi IisR; nina täis tõmbama ~ võtma; nina täis (purjujoomisest, purjusolemisest) `Tiie kust sai `jälle raha, et vois nenä täüs `tembada Kuu; `Eile nenä täis, tänä `jällä, iga päiv nenä täis Lüg; `Tõmmas jo `lõune ajal nina täis IisR; Kui see mees ölle vöi viina juure pääseb, kohe vötab nina täis Pha; Kes kässib nina nii täis tõmmata Pöi; sa `tõmmasid oma nina kohe täis, et ei määleta Vig; See küll ei lähä, et naa `noores ias nina täis tõmmatse Han; `jälle oli `endal nina täis `võtnud Sim; `tõmmas nina täis Lai; nina (veel) tatine peas (veel) noor ja kogenematu Mis sa ka `räägid, sul veel nena tattine peas Hlj; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; nina vinklisse ~ üles lööma vastu vahtimist andma, peksma Lööb nina vinkli Kaa; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele Pöi; Löi nina üles kut kassaka pasun Emm; nina välja pistma kuskilt korraks välja tulema Ta sojab ikka nõnda, et või mitte nina `välja `pista Pöi; Täna oo `väĺlas `neuke `mardus, et ää pista nina ukse vahelt `väĺla Han; ilm oli ka nii külm, et ei taht nina tuast `väĺla `pista JJn; (oma) nina kõrvetama ~ põletama valusat õpetust saama Mes sa lähäd `sinne nenä `poltama Kuu; Käis ühe`korra `kosjas, tuli `korviga tagasi, ei sie enamb lähe nina `kõrvetama IisR; Nüüd ta (keelepeksja) körvetas ometi kord oma nina Pha; (oma) nina pistma ~ toppima ~ torkama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi Kuhu sinu nenä `tarvis ei ole, `sinne ärä sedä ka tobi Kuu; mõni laps `torkab oma nenä vana inimiste juttu vahele Lüg; `Ärgu toppigu oma nina `võeraste `asjadesse IisR; kes `käskes oma nina `sönna toppida Khk; Mis sa topid eese nina sönna, kohes seda taarist pole Kaa; Paras, kes kässib oma nina egase `poole toppida Pöi; Εε topi oma nina egasse poole Emm; ää topi `eese ninä `sõnna mette, kos põle `auku ees Mar; väga terava ninaga, topib eesi nina igale `poole Mär; mis sa enese ninast `seie vahele pistad Hag; mis sina sitaperse oma nina topid igale `puale VJg; ära topi oma nina teise kauba vahele Sim; kui kaks ninä koon on, ärä pissä sinä õma ninä `sinnä vahele Kod; pika ninaga; pikka nina saama (petmisest, altvedamisest, narritamisest; pettunud olekust) Oi oi, vai sa said pikke nenä, ärä usu `kaikie juttu Kuu; meni `pitka nenägä tagasi Lüg; Kes `selle mehe juttu usub, saab pikka nina IisR; Vana tuli ää - - sai pitka nina Pöi; sai pitka nina, paras Rei; läks pika ninaga tagassi, saand sealt kedagi Mär; `eśteks akkasid - - nii suure `uhhai·ga (hooga) `peale, aga said pika nina Juu; `Mennes suurustas viel, tagasi tuli pika nenaga Trm; suu põigiti nina all (kellestki, kes on kange õiendama või õpetama) Igäüks `haugutab, kel suu `poigite nenä all Kuu

Vrd nõna

nõna nõna, nõ̭na eL; p nõnna, nõ̭- Hel Ote Rõn V

1. hingamisteede algusosa ja haistmisorgan a. (inimesel) miul läit́s suits `nõnna - - küll kipits nõnan Krk; nõ̭na olli nagu aia ürjätuss; ta tege tü̬ü̬d ninda et nõna tatine, ei saa `aiga mitte nõna `pühki kah Hel; mulle situ vai nõna `pääle, mina `lõhna ei tunne Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; nakanu `aŕstma toda nõ̭nad - - aga es kuule enämb kõrvust Nõo; nii küĺm, et ei või `nõnnagi tsusata `väĺlä üle läve Kam; nõ̭nnu iks egal ütel üits ainukõnõ Ote; peni karass ilm`ti̬i̬dmädä nõna `küĺge, tõmmass nõna läbi ammaste `õkva Rõn; kui täl nõ̭na kinni om, sõ̭ss tä alasi torisõss Krl; näe nõnna kah, sul juusk nõĺg `suuhvõ Har; nõ̭na `otsa sa näet, a ega˽sa iä `otsa näe eiʔ Rõu; täl oĺl nõ̭na ku tubagu saŕv Vas; ta tah hupalõss - - ei läpeʔ nõ̭nnage kassiʔ Räp; Sul kaʔ taa nõ̭na niguʔ künniraud Se b. (loomal, linnul) mõnel `lambal `olli jämme nõ̭na, es saa `käega `kinni oeda Puh; vaśk kimuss nii, et es võta nõ̭nagi pangist `väĺlä; ku rõngass nõnan om, siss ka siga ei saa `sońgi Nõo; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi; obene `turskab, ei tiiä, mes täl `nõnna läits Rõn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; staŕgil (toonekurel) om verrev nõna; tu kikass nõ̭naga `tsanklass Lei; `valgõ nõnaga hopõn Lut c. piltl tü̬ü̬ - - om nõna kottale jäänu (töö on tegemata) Hel; ei `tsuska mina nõ̭na sinna `aida (ei lähe sinna aeda) Kam; mi˽perremihel esä `aigu oĺli näĺlädseʔ, poig nakass nõ̭nna `nõstma (jõukaks muutuma) Har; Ta um jo˽nii˽kühmän, et künd jo˽nõ̭naga maad; Kasugakõnõ õ̭ks hoit vi̬i̬l `hinge sisehn - - mood́o olnu˽jo˽nõ̭na mättä all Rõu; `ümbre ei pööra hinnäst, tege uma nõna `perrä (oma äranägemise järgi) Se

2. tähtis isik kes nigu suuremba nõna `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga; nu̬u̬ suuremba nõ̭na, kes sõ̭ast `perrä jäevä, noele `antu suure maa lagamiku kätte Nõo

3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida No om täl vi̬i̬l nõna Hel; su terävät nõ̭nna oĺl siiä vaia Har; Ma˽käḱe viinapud́eli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu, kagest um nõ̭na Rõu

4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp sääl om nii `mätline maa, et kui niidad, siss lü̬ü̬d muud kui `tonksti ja `tonksti vikati nõna mättässe `kinni Hel; kui [paadi] nõna tetti, `lü̬ü̬di lavva teräväld kokku ja pakr sinna vahele Ran; siss kablutadass `su̬u̬ga, nõ̭na pääld nakatass kablutama; tollest kolmest niidsest, mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na Nõo; `vennel om kat́s `otsa, nõ̭na ja tohk - - nõ̭na ja tohopakk oma ka pedäjädse Võn; ärä niida nõnaga, niida `rohkemp kandsuga Kam; siivaga adral `olli i̬i̬n nõ̭na ja nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; suurõ˽käńgäʔ oĺliʔ, `topsõ trüpüsse `nõ̭nna, muidu es püsüvä jalan Urv; tu̬u̬ om haagi nõ̭na, minga˽litsut sinnä˽`sisse, haagi aasalõ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; Linasugimisõ hari tet́ti vanust vikadi nõ̭nust Vas; külmäga talvõl `jõiva pitinät, kuum tsäi, siiropet `luitsa nõ̭naga ka `sisse Räp; tsirbi nõ̭na om sääne vaib ja labik Se b. neeme tipp minu emä `oĺli karjan - - Jaanussaare nõna man Ran

5. (eri ühendeis) haisu nõnna saama; hais nõnna minema, hais nõnan (millestki teada saamisest) tõesel joba ais nõnan, ei tiiä, kost ta om teedä saanu Ran; `kiäki es tiiä, kost tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli aisu `nõnna saanu, et ta `oĺli sõast maha jäänü, et ta `oĺli pageja Ote; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; nõna all; nõna alla ~ ette; nõna alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) `puistuss `õlgi `panti lehmäle ette, sinna nõ̭na `alla; `lambil `olli sõim - - lehmile `panti aena niisama nõ̭na ette; siss tulliva serätse vanaliku naese ja viisivä aena minekit obese nõ̭na i̬i̬st Nõo; ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkva ärʔ Kan; mis kurõl viga kõŕgistaʔ, ku `herneʔ nõ̭na all Rõu; elläi koh kinni, sis `lüügeless süvväʔ tõõsõ [looma] nõ̭na alt vai kost sai Räp; sis tuvvass peigmehele võio liud nõna ala Se; nõna norgu laskma; nõna nuran ~ nuruh meeleolul langeda laskma; keegi norutab, on masendunud tal om alasi ta nõ̭na nuran Har; ku ma `üt́li Kudilõ kõvõmbahe, siss laśk nõ̭na `norgu Rõu; käü nõ̭na nuruh Vas; nõna peale viskama ette heitma mis sa sest mulle `jälle nõna `pääle `viskat Trv; ku midägi seräst `asja om, siss `viskap mulle nõ̭na `pääle Nõo; nõna püsti (ajama) uhkeks muutuma; on uhke, ennast täis kõńd tõste seldsin, nõna `püsti pähän Trv; ai nõna `püśti, läits `uhkess Ran; ku olõt rikass, siss om alasi nõ̭na `pistü Har; pää säläh nõ̭na `piśtö lät́s kui, nii `uhkõ oĺl Räp; nõna viltu tõmbama; nõna kärsän ~ viltu ~ vingun (rahulolematust tundeväljendusest) tõmmass nõna `viltu, tu jutt es ole talle mi̬i̬lt `mü̬ü̬dä Ran; Saagi pääle oldass ahne, aga esi om täl nõna vingun, kui temä käest midagi tahetass; temä om nii `vaene, et ei saa `uhkit `rõivit `säĺgä, ku tõese säĺlän näeb, siss om nõ̭na `viltu Nõo; sul alasi taa nõ̭na kärsän Har; nõnna kargama teravalt ütlema Egäle kargab nõnna Nõo; Olgu‿i nii välle tõõsõlõ `nõnna `kargama, kae õks ette, mis `ütlet Vas; Saʔ `veiga äḱki `kargat `nõ̭nna. Olõ‿iʔ midä üĺdäkiʔ, a `veiga äḱki kargass `nõ̭nna Se; (oma) nõna kõrvetama ~ palutama valusat õpetust saama ärä kõrvet oma nõna - - läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääle; ma `üt́li küll, ära paremb minegi nõna palutama - - läits ikki ja palutki nõna ärä Ran; Äḱki `kargat, nõ̭na palutat Urv; (oma) nõna pistma ~ (t)suskama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi ärä piśtä oma nõna sinna Trv; tõese kõneleva, temä tulep jälle ja `suskab oma nõ̭na ka `sinna vahele Nõo; Mis tu̬u̬ kah vi̬i̬l umma nõ̭nna kohegi `tsuskass Urv; ega iǵäle poolõ ei˽või umma nõ̭nna tsusadõ Krl; kis um tõtõlik, tu̬u̬ ei˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu; pikka nõna saama (petmisest, altvedamisest) läits ei tiiä medä `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran; no˽sai ta üte pikä nõ̭na, medä timä `ot́sõ Har

Vrd nina

pite1 pite Kod V, pitte Hlj RId(pide Vai)

1. pidi (ka liitsõna järelosana) a. mööda, piki `palki läks vettä pide `alle Vai; tõrukese lavvad piäväd lõhutud õlema, mette lõegatud, lõhutud laud lähäb süid pite [lõhki] Kod; tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; Tõbi ei käü ti̬i̬d pite, tõbi käü liha ja luid pite Krl; hiireherne˽kasuss ti̬i̬`vi̬i̬ri pite ja niidü pääl Rõu; meil uma sann oĺl jo ar˽`laonuʔ, siss käve ma külä `sannu pite Rõu; vesi pańd `põśki pite `alla Plv; käve timä mito `päivä `mõtsa pite söömätäʔ Vas; kala `põhja pite hõ̭õ̭rd toda `maŕja `vällä Räp; taa noorõmb poig om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; lät́s su̬u̬d pite Lut b. millestki kinni hoides, millessegi sisse, millegi lähedal või millegagi kokkupuutes olles mõni viab `nindasamate `koibi pitte Lüg; sääl (kalapüügil) sai `olla alande nenäpitte `juures Vai; saina `sissõ `lasti ohõrdiga mulguʔ, sinnäʔ `pańti ümäriguʔ puuʔ `otsapite `sissõ Kan; nigu tapu kikkakõsõʔ alati `harju pite riiun ku̬u̬hn Rõu; imä mugu käü, kasuk `olgapite säläh Vas; jät́t kätt pite jumalaga Räp c. mingil viisil, mingit moodi muist [kooti] pahempitte, muist parempitte, jäi `suoniline Hlj; meri on pahem pitte kaik (murdlaine on meres) VNg; sie jutto on igäpide `oige; nämäd `rääkisiväd `kaksipide Vai; vesirakud süveleväd, unisess pite (unisest peast), siis süväd Kod; kas tä om setäpite (rase) Se d. millelegi vastavalt, millegi järgi vana teǵe jäl umma `jõudu pite Plv; ma tuĺli su juhatuist pite; mu `arvo pite kuld om kül kõkõ `kaĺlib Se

2. mingis suunas `istub pera `alle pitte vies (laeval on ahter madalamal) VNg

3. (löömisega seoses:) vastu hobõsõtaĺli `lahtre puu oĺl `vaĺmiss `pantu, tollõga `ańti herräle kaala `su̬u̬ni pite Räp; anna˽`tallõ ihho pite Se

pugema pugema Kod, (ma) poe(n) Sa Rei Khn/ma-inf -gõ-/ Hää Saa hajusalt Ha, Pal Lai Plt KJn Trv Ran Puh, pue(n) R Mär Jä VMr Kad VJg Iis Trm, puge(n) Emm Tõs Ris, puke(n) Muh Lä hajusalt Pä

1. a. kitsamasse kohta, sellest läbi või välja minema üks tükk oli maad, `teine vett ja sääld ikke sai läbi pugeda (Soome saarestikust) VNg; `enne õli pugemist, kui säält `puie vahelt `vällä sai Lüg; kass puges ikkunast sise Vai; `Voata, kust kohast ta riu läbi poeb, `auku pole `ollagi Pöi; see aed oo sealt arb, kana pukeb läbi Mar; tupe seest ta `väĺlä pukeb, see peä Vig; Kalad pugõvad mõrra toppi Khn; nõnda alandlik ta on, jala talla alt poeb läbi piltl Hää; nemad (sipelgad) pugevad igas `kohta Ris; `pańdi rangid `kaela - - et siga ei saand pugeda Amb; sul kohe nagu pugemise pia (juuksed hästi peadligi) Koe; karjalapselgi oli vaev nende võsukeste vahelt läbi pugeda Lai b. millessegi tungima, kaevuma kus sa lähed selle äbiga, kas poe maa ala Khk; mis kartuhli `sisse ennast pugevad, need on kartuhli töugud Vll; sead pukevad ikke `põhko, kui külm oo Mar; veekaanid tulavad pugevad inimese iho `sesse Vig; püid, lume sehes elavad - - pugevad lume angesse Mih c. (magamaminemisest) põle teha kedagi muudku pue `põhku Mär; Mia poe asõmõ Khn; eit puges ko `sõnna ahju pial magama Ris; egä üits puges oma asemele Ran d. piltl (suremisest) pukes ää siit maaelmast Rid; Mätta `alla pugema Hää; selle `aaga kõik uuemad `rahvad, vanad `poevad `auda eest Juu; nüid akkan `varsti kadasnikku pugema Pee

2. märkamatult minema, lipsama; tükkima, kippuma `piiri`valve oli igas puol `vastus - - siis `üösse salaja ikke monest kohast `pueti `maale VNg; pole enam kedad, kes tööd tegad, noored pugevad `lenna Kär; Külm pugeb poue piltl Emm; omigu juba `kärpsed pugevad tuppa Han; kaśs puges salaja `sahvrisse JMd; paa kuas jäi irvakile, `kärpsed pugesid patta Kad; tema püiab ikke ette `otsa pugeda Lai; veerukad topitse tuule läbipugemise ette KJn

3. varjuma, peituma pugesivad, kuhu `saivad `peitu Jõh; poiss puges `nurka mo eest Khk; Kui `purju jähi, siis puges laua `alla ja jähi `sönna magama Pöi; kui kõue müristab, siss ta pukeb ei tea kus Kir; Küll sai poiste eest ää `puetud Han; nahkhiir `lindab pimedas, ei tia kedagi, kus ta pukeb, makab Mih; `Sakslasõ iest `poeti, `kussõ `kiegi sai Khn; koer oli `metsa pugen ennast Ris; [lambad] palavaga `puevad aga padrikusse VMr; pugesin ahju taha pakku Iis; eks ta ole sinu urdsik, kohe sa poed, kos `alla sa lähäd Pal; konas sa pugesit sinnä sängi `alla Puh

4. lipitsema, meeldida püüdma Kes oli `niisike pugeja, sie sai `varsti parema kõha Jõh; Seike pugeja vend, muud kut küürutab esimehe ees Kaa; iga valitsusega pukeb Rid; ära poe ike `perse teeśele piltl Pal

Vrd pugenema, pugima2