[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
alandama alan|dama R(ale-; -mma) Khk Pöi Muh Hi Mar Han Tõs PJg Tor Hää Ris Juu Kos JMd Koe VJg I KJn Trv Ran Nõo hajusalt V(-mma), -damõ Krl, -dõmõ San, -teme Krk
1. a. vähendama, madaldama, allapoole viima; vähemaks tõmbama kui - - `ostjad `kalliks pi˛id [kala hinda], siis se `müöjä aland - - `kruoni `viisi, aga aland Kuu; sadude iel `kaivudes ja jõgedes, igäl puol alendab vett Lüg; alandad `inda maha, siis `saama kahe vahel `kaupa Lüg; `kruonu alandab `maksu Vai; nüid peab `purju alandama, tuul läheb ikka valjemaks Muh; alandab `inda, jätäb odavamaks Mar; ma sain seda odavalt, sain sedasi alandud innaga; suvi alandab suure vee Juu; `reńti alandama Koe; Kui [tuulik] jäi tasemaks `käima, siis tuli kivi kergitada - - kui jälle [tuul] akkas `oogu `võtma, siis tuli kivi alandada Trm; `lu̬u̬mi oo paĺju, ei jõõda üle oeda, vaja alandata ja vähendätä; `aarmańni eli on üheksä ädä `vassa - - tädä `võetasse `sisse, ku pusk siden, siis tä alandab ärä kaala Kod; mea sai alantet innage periss Krk; ülendedü olgu˽timä hingegekne, alandõdu pääpatukõsõʔ, jummaĺ `antku telle rahulikku `puhkamist mulla põrmun Har || (häälest) ilos kõla õli jäälel, ta alandas ehk ülendäs nagu pill puhk Kod
2. madalamale ametikohale paigutama alendas `tõise `ammeti, `suuremast `ammetist pisema `ammeti Lüg; alandati ametis Tor; alandati soldatist (saav) teine Iis
3. kedagi halvustama, halvustavalt, üleolevalt kohtlema ärä alanda toist `ilma `asjata Kuu; tõist alandad ja `ennast `kõrgendad, ühe sugused õleta mõlemad Lüg; `Vaesid ei sallitud silma `otsaski - - `võeti viimane võhm `väĺla ja alandati Han; ta alants tõise ärä ninda‿t tõine midägi ei massa - - `tõisi om ta `kange alanteme Krk; alandab `endä `väega alatuss. alandab `endä nigu sandikene jälle Nõo; alandas hinnäst tu tüügaʔ Vas; muni ülendäss, muni alandas śinno, muni kitt, muni põlg Se
4. alluma, alandlik, järeleandlik olema no mina sene ede alendama küll ei akka VNg; sel ei õle kedägi varandust, piäb sene rikka inimisele `alle alandamma Lüg; teine riiu mees piab alandama Khk; inimene peab ennast alandama, alandlek olema Emm; kis iseennast alandab, seda ülendakse JMd; ei sie ennast alandand ärra ies, kas või tükid taga VJg; eks vahest pia ennast alandama kua, ega muidu saa Iis; sa piat ennäst iki alanteme ka, ega sa ütte˽`puhku `vastu lõvvate ei või Krk; alandab ennäst, tunneb `endä alamba oleva, ei piä ennäst `uhkess, ei ole `u̬u̬pleja Ran; piät hinnäst alandamma tõsõ `alla Plv; esä tuĺl `tarrõ, võt́t kübärä pääst, nii alańd hinnäst Vas
5. ”võrku merest välja tooma ja lahti päästma” alanda `võrku, `tõmma viest `vällä ja `tõmma `lahti Jõh
jäme jäme g -da (-dä) R(`jämme Vai, g -jä Kuu) L(jämme Rid, `jämme, pl `jämmed Saa) K(? n jämme Kad, ? g jämmeda VMr, `jämme Kõp Vil, jämme, pl jämed Vil) I Trv TLä TMr; n, g jäme S(? n jämme Ans) HMd; jämme g jämedä T (komp jäm[m]emb Puh, jäḿmemb Ran; n `jämme van TLä, Ote Rõn; jäḿme Kam; pl jämme, komp jämemp Ote; pl `jämme Ran Puh Võn Kam; p `jämmet Rõn; transl jämmes Puh); n, g jämme M(jäme g `jämme; el jämebest Trv; n `jämme Krk; komp jämem Pst; p jämet Trv Pst Hel) Võn San(komp jämembest) V(g jämehe Vas; pl jämeheʔ Plv, el jämehest Rõu; komp jäme[h]e- V; jämme g jämeh[h]ä Lut; el pl jäme˛ist Kan Plv, jämist Se); jämme g `jämme M Rõn San Plv; d́ämme g `d́ämme Lei
1. suhteliselt suure ümber- või läbimõõduga, paks, kehakas jne Jäme nagu laeva köis (lõngast) VNg; Jäme nagu tünn ~ aam; `Suure `piaga, seda `kutsuti jämepää Jõh; jumsakas tüdruk – jäme `persega Khk; riis o jämest nöörist, arva silmaga vörk Mus; Jäme ku tarna labu Pöi; see vesi aid oo õte jäme kalasiga kojotud Muh; siäl oo jämedi ja peenikesi `naasklesi Tõs; Keskelt jäme kui võll (rasedast) Vän; Jäme nagu paku ots HMd; Jäme kui juurikas Kei; jäme jüst nagu õlekubu Juu; ku jäme lina, kiud one kore ja jäme; vaja kahed `vardad `õssa, tõesed jämedämäd, tõesed piänemäd; siga jäme nõnnagu parkalai Kod; jäme kael nigu võĺv Lai; jäme nõel Plt; Jäme kui ratta rumm Pil; Jäme ku ahi ~ uhmer ~ härg (mehest); `mitmat `mu̬u̬du `lõnga kedräti, jämet ja peenikest ja Trv; `jämmid sooliksid tetti `voŕstess Pst; suur jämme jurak mi̬i̬st; jämme ku tõrrike Hls; jämme ku üit́s vurak (lõngast); kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬ĺ peenep, tõine jämmep Krk; jäḿedä seere marja nigu paku; jäḿe kui jõrak Ran; mõni om `jämme ku paĺk; nii suur ku‿tu paańatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; na palgi omma jämedä nigu orja Ote; `värdli pääle `panmise jaoss niit́ piät olõma kõ̭gõ jämehemp Kan; pudsajaʔ ommaʔ jämehembäʔ kui udsusulõʔ; jämme niu vana mühüss Urv; sa nakat ka jo jämehess minemä, mia vanõmbass, tu̬u̬ jämehepäss Har; Jämehebä˽kabla˽ja nööri˽tet́ti jäl˽kańõpist vai linust Rõu; Jämme nigu lihonik Räp; muni inemine lätt jämehest ku taro pakk Se; `ümbre kaala um hiireliha ni `ümbre suolikidi jämehhidi ka um Lut || rase kui Liisu jäme oli olnd Khk; ta kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; näikse juba jämedaks akkavad minema Ris || fig (ahnest inimesest) Läks suurt `saama ja jämejä jäsimä Kuu; Suurt `saama ja jämedad jägama Han; lähäb jämedad jägama Sim; lähäb suurt `suama ja jämedäd järämä Kod; läksin suurt `saama jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn; mine nüt suurd `saama ja jämmet järämä, `kaotat käest `sellegi, mes sul om Ran; jäme ots võim Ära sa jämeda `otsa oma käest `anna; Minia võttas jämeda otsa oma kätte IisR; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Jäme ots naese peos Mär; Jäme ots on ikka alles mino peos Tõs || parem pitk ja pienike nälg kui jäme ja lühike Kod; piḱk peenik näĺg o iki parep ku lühik jämme näĺg Krk
2. suhteliselt suure läbimõõduga osadest koosnev siin oli suur jäme leppik, ajalat́ti jämedused olid küll [lepad] Hlj; suur jäme paĺgimets Tor; Ku jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`vällä Rõu a. (vihmast, jahust, liivast jne) ei ole jäme vihm, udu sadab Lüg; jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; jämed purud jäid sarja `sisse Vll; jäme `suhkur oo see pead ja need neĺlänurgelesed [tükid] Mar; nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris; liht jahu `üitakse koa jäme jahu ehk leiva jahu Kei; Jäme nagu käsikivi leib (leivast, mis tehtud veskis jämedaks jäetud jahust) Rap; tänavu annab rukis paĺlu `väĺla, jämedad terad Amb; jämedast rukki jahust `tehtu `leiba, kutsutasse kah jäme leib. anna mulle jämedat `leiba Äks; sadass jämet rahet Trv; si̬i̬ `suhkur om jämmep ja karrep, ei ole nõnda peenike; vasiku päädiku tetäs peenikses süldis, jämme süĺt tetäs lihast Hls; siin om ää arakmarja, ni̬i̬ om jämme Krk; jämet `vihma tuleb kui uavarrest; `algusen `olli paĺland jämme su̬u̬l. võid tetti kah `jämme soolage Hel; kui jäme käi, siss peenikse tahuga lehviti üle [höövliraud]. jäme võtab jutid `siśse; kõgerik maa, kõgerit täis, tükiline, ei ole peenike, jäḿe alb maa Ran; ku om `häste jahvõt, omma jahu `pi̬i̬nüʔ, a ku halvastõ – jämmeʔ Se b. (riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts Lüg; `peenem oli linune säŕk. `takne säŕk oli jäme; marli riie on jämem kut ploer Jäm; rüid olid jämedad `riided, jämeda lõngast `tehtud Tõs; [särgi] piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; jäme toim Trv; jakk `olli `paklatsest langast, `olli `jämme nigu nu̬u̬ kot́t Nõo; nii `jämme `reiva `olli, ega es ole liina `reivit Kam; see om jämme rõivass, seest saava hää viĺläkot́iʔ Har c. (trükikiri) seo om üit́s ää jämme trükigõ raamat, seod iks näet San d. suurte vahedega, harv jämedate süiedega puud on `pehmed Tor; peenike ja jäme ari (linahari) alati on öhö laua `küĺgis Juu; jämeda `süiline VJg; ot́sk`paklõ˽kutsuti nu̬u̬˽mis enne `suit́i, jämembest aŕjast San e. (tormisest, suure lainetusega merest) `kange tuulega ta teeb mere nii jämeks, `lained on `suuruti kut nee talu majad Pha; Kui ühest küljest koua tormab, vetab mere jämeks Emm; meri oli üsna jäme kõva meri oli Rid f. (paberrahast, suuremast rahaühikust) `enni olid nee rublased ja viierublased ikke jäme raha; `enni vahetadi peenikest raha, mis `pandi keriku kotti, kes se jämedad pani Mar; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod
3. madal, sügav (häälest) `lehma `ammu jämeda `äänega VNg; jäme mihe ääl, killegil emasel pole sihandust Khk; Jäme ja tõre hääl Vil; sul om hää jämme paśsi helü Har; torrõ helü sääne jämme helü Lut
4. fig a. hoolimatu, jõhker; ebaviisakas, ropp oh, ta on üks va jäme inimene. rumalad on ta teod Mär; on oma sõnadega jäme Lai; jämme jutuga inemine Räp b. lihtne, tavaline, mittepeen nüid on tekid ja linad, `enne olid söbad ja palakad. nii jäme nimi, ta oli ju jämest `tehtud Vll; nemä sedäsi ei kõnele jämmet ki̬i̬lt ku mea kõnele Krk || See reha oo ka üsna jämest kääst (rohmakalt) tehtud Kaa c. (hüüdnimede või sõimusõnade komponendina) Kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun Lüg; latse - sõemassiva üitsütte ku südä täis, iks et suursüdä, jämmejalg, kakukikass, veriammass Nõo; A‿kuʔ süä lätt kel täüs, siss `üt́less, vot om jäḿmemago; Üĺdäss õt oh sa jäḿme iho, kuʔ tahetass tõist pahandaʔ Se
1. suhteliselt suure ümber- või läbimõõduga, paks, kehakas jne Jäme nagu laeva köis (lõngast) VNg; Jäme nagu tünn ~ aam; `Suure `piaga, seda `kutsuti jämepää Jõh; jumsakas tüdruk – jäme `persega Khk; riis o jämest nöörist, arva silmaga vörk Mus; Jäme ku tarna labu Pöi; see vesi aid oo õte jäme kalasiga kojotud Muh; siäl oo jämedi ja peenikesi `naasklesi Tõs; Keskelt jäme kui võll (rasedast) Vän; Jäme nagu paku ots HMd; Jäme kui juurikas Kei; jäme jüst nagu õlekubu Juu; ku jäme lina, kiud one kore ja jäme; vaja kahed `vardad `õssa, tõesed jämedämäd, tõesed piänemäd; siga jäme nõnnagu parkalai Kod; jäme kael nigu võĺv Lai; jäme nõel Plt; Jäme kui ratta rumm Pil; Jäme ku ahi ~ uhmer ~ härg (mehest); `mitmat `mu̬u̬du `lõnga kedräti, jämet ja peenikest ja Trv; `jämmid sooliksid tetti `voŕstess Pst; suur jämme jurak mi̬i̬st; jämme ku tõrrike Hls; jämme ku üit́s vurak (lõngast); kabel lää kana`seĺgä, ku tõine ki̬i̬ĺ peenep, tõine jämmep Krk; jäḿedä seere marja nigu paku; jäḿe kui jõrak Ran; mõni om `jämme ku paĺk; nii suur ku‿tu paańatuse mulk `olli, nii jämedäss tetti kõdara pää Nõo; na palgi omma jämedä nigu orja Ote; `värdli pääle `panmise jaoss niit́ piät olõma kõ̭gõ jämehemp Kan; pudsajaʔ ommaʔ jämehembäʔ kui udsusulõʔ; jämme niu vana mühüss Urv; sa nakat ka jo jämehess minemä, mia vanõmbass, tu̬u̬ jämehepäss Har; Jämehebä˽kabla˽ja nööri˽tet́ti jäl˽kańõpist vai linust Rõu; Jämme nigu lihonik Räp; muni inemine lätt jämehest ku taro pakk Se; `ümbre kaala um hiireliha ni `ümbre suolikidi jämehhidi ka um Lut || rase kui Liisu jäme oli olnd Khk; ta kehast üsna jäme inimene, ta kukub `varssi `nurka Mar; näikse juba jämedaks akkavad minema Ris || fig (ahnest inimesest) Läks suurt `saama ja jämejä jäsimä Kuu; Suurt `saama ja jämedad jägama Han; lähäb jämedad jägama Sim; lähäb suurt `suama ja jämedäd järämä Kod; läksin suurt `saama jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn; mine nüt suurd `saama ja jämmet järämä, `kaotat käest `sellegi, mes sul om Ran; jäme ots võim Ära sa jämeda `otsa oma käest `anna; Minia võttas jämeda otsa oma kätte IisR; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Jäme ots naese peos Mär; Jäme ots on ikka alles mino peos Tõs || parem pitk ja pienike nälg kui jäme ja lühike Kod; piḱk peenik näĺg o iki parep ku lühik jämme näĺg Krk
2. suhteliselt suure läbimõõduga osadest koosnev siin oli suur jäme leppik, ajalat́ti jämedused olid küll [lepad] Hlj; suur jäme paĺgimets Tor; Ku jämme mõts oĺl, sõ̭ss kangutõdi kannu˽ka˽`vällä Rõu a. (vihmast, jahust, liivast jne) ei ole jäme vihm, udu sadab Lüg; jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liiv Khk; jämed purud jäid sarja `sisse Vll; jäme `suhkur oo see pead ja need neĺlänurgelesed [tükid] Mar; nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris; liht jahu `üitakse koa jäme jahu ehk leiva jahu Kei; Jäme nagu käsikivi leib (leivast, mis tehtud veskis jämedaks jäetud jahust) Rap; tänavu annab rukis paĺlu `väĺla, jämedad terad Amb; jämedast rukki jahust `tehtu `leiba, kutsutasse kah jäme leib. anna mulle jämedat `leiba Äks; sadass jämet rahet Trv; si̬i̬ `suhkur om jämmep ja karrep, ei ole nõnda peenike; vasiku päädiku tetäs peenikses süldis, jämme süĺt tetäs lihast Hls; siin om ää arakmarja, ni̬i̬ om jämme Krk; jämet `vihma tuleb kui uavarrest; `algusen `olli paĺland jämme su̬u̬l. võid tetti kah `jämme soolage Hel; kui jäme käi, siss peenikse tahuga lehviti üle [höövliraud]. jäme võtab jutid `siśse; kõgerik maa, kõgerit täis, tükiline, ei ole peenike, jäḿe alb maa Ran; ku om `häste jahvõt, omma jahu `pi̬i̬nüʔ, a ku halvastõ – jämmeʔ Se b. (riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts Lüg; `peenem oli linune säŕk. `takne säŕk oli jäme; marli riie on jämem kut ploer Jäm; rüid olid jämedad `riided, jämeda lõngast `tehtud Tõs; [särgi] piht `tehti peeniksest `riidest ja jätk `tehti jämedast `riidest Pil; jäme toim Trv; jakk `olli `paklatsest langast, `olli `jämme nigu nu̬u̬ kot́t Nõo; nii `jämme `reiva `olli, ega es ole liina `reivit Kam; see om jämme rõivass, seest saava hää viĺläkot́iʔ Har c. (trükikiri) seo om üit́s ää jämme trükigõ raamat, seod iks näet San d. suurte vahedega, harv jämedate süiedega puud on `pehmed Tor; peenike ja jäme ari (linahari) alati on öhö laua `küĺgis Juu; jämeda `süiline VJg; ot́sk`paklõ˽kutsuti nu̬u̬˽mis enne `suit́i, jämembest aŕjast San e. (tormisest, suure lainetusega merest) `kange tuulega ta teeb mere nii jämeks, `lained on `suuruti kut nee talu majad Pha; Kui ühest küljest koua tormab, vetab mere jämeks Emm; meri oli üsna jäme kõva meri oli Rid f. (paberrahast, suuremast rahaühikust) `enni olid nee rublased ja viierublased ikke jäme raha; `enni vahetadi peenikest raha, mis `pandi keriku kotti, kes se jämedad pani Mar; jäme raha vaja pienikesess `laska vahetata Kod
3. madal, sügav (häälest) `lehma `ammu jämeda `äänega VNg; jäme mihe ääl, killegil emasel pole sihandust Khk; Jäme ja tõre hääl Vil; sul om hää jämme paśsi helü Har; torrõ helü sääne jämme helü Lut
4. fig a. hoolimatu, jõhker; ebaviisakas, ropp oh, ta on üks va jäme inimene. rumalad on ta teod Mär; on oma sõnadega jäme Lai; jämme jutuga inemine Räp b. lihtne, tavaline, mittepeen nüid on tekid ja linad, `enne olid söbad ja palakad. nii jäme nimi, ta oli ju jämest `tehtud Vll; nemä sedäsi ei kõnele jämmet ki̬i̬lt ku mea kõnele Krk || See reha oo ka üsna jämest kääst (rohmakalt) tehtud Kaa c. (hüüdnimede või sõimusõnade komponendina) Kole jäme pää mehel, akketigi `kutsuma jämepää `Antun Lüg; latse - sõemassiva üitsütte ku südä täis, iks et suursüdä, jämmejalg, kakukikass, veriammass Nõo; A‿kuʔ süä lätt kel täüs, siss `üt́less, vot om jäḿmemago; Üĺdäss õt oh sa jäḿme iho, kuʔ tahetass tõist pahandaʔ Se
jää|reined pl jεε`reined „kookudega aisad, mille peal jääkängud merest välja veeti“ – Käi
karune1 a karu|ne g -se Jõh S(-o- Hi) L(-o- LNg Mih), spor K(-o- Ris) Kod Hls Krk; g -sse Khk, -tse Muh Han Mih Krk; -nõ g -tsõ Khn
1. a. karvane, karvadega (udemete, sulgede, ogadega jne) kaetud või varustatud niid on suured karused kraed, palitutel ja meeste jökkidel ka Jäm; karuse `jalgega kana (suled jalgadel); köige karusem kala on üljes Khk; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema Pöi; suur karune abe oo; karutset pidi kasukas; Sile läheb karuse `sisse = käsi läheb `kinda; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannakse `vankri ette Muh; sa oled karune kut kuuse türu Emm; [merehärg] nii karune ku egavene patakas Rid; karune koer; karune kael Mar; kus sa lähäd selle karuse lõuaga Mär; `estess oo lina karune (kui lemmed küljes) Vig; Libe pistab karust = kinda kättepanemine Han; tõhk on karune loom Var; ei ruogiss neid ää, oma karust abõt Khn; karost tikerbärid Ris; karusest `välja püöratud kasukas VJg; kes karune, sel ää mesilinnu õńn Hls; suu puha karune, suu kiḱk `karvi täis; küünär karust, peotäüs paĺlast = viht Krk; karuseks tõmbama kaśs tömmab ennast karuseks koera kohe (ajab karvad turri); kana luksub, tömmab karuseks ennast Khk; karused marjad karusmarjad – Lih Aud Pär PJg Tor Saa SJn karused marjad ette magusad Tor || sassis, segamini karune pεε; nii karune, sa jo `karvade sihes `kasvand Khk || s karune koer (euf hülge- ja kalapüügil) Rei || (kirumine) ossa vana karune küll VJg b. fig (jõukusest) Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küll Pöi; Mees läks järjesd karusemags Emm; ta tegiśs mu `puhtess ja `palless, ess jätä mul karust `jalga ka änäp Krk
2. a. krobeline, ebatasane; kare, karm keelika kivi, `kurdlik, karune pöllu pεεl; karune riie `vastu ihu Jäm; ööveldamata laavad on karused; tee on nii karune kut käristi; `raśsviil (raspel), suur karune puu viil Khk; [kui leotamata] viid `kuivama, leha võtab sure karuse korra `pεεle Kär; ihna käi, karune köva käi; karune jää kui lainetuse `järgi `kinni külmand Pha; Käed on nii karused ja `karpas Pöi; kinel nee [rubid] olid, senel jähi näunahk karuseks Emm; karp on karune koor puu `ümber Käi; nõelutud särgid oo koa karused Mar; need oo `seoksed `pissed karutsed ja jässakad, `seoksed männasagarad, `seoksed `pissed männad Mih; [kui] `viltsed lõngad laud olid et venisid, sis raputadi `tuhka `peale, sis tegi need karusemasse PJg; karune tee; viisk ei ole libe, on karusem `käia Vän; karune lõng on jumsuline Kos b. jäme, kore, aganane, lustene [kui on] `lustjane vili, siis karune ning kesine leib Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks Khk; `pooldid oli ju nende aganatega segamine se jahud - - sõtkuti jälle senna [leiva] `sisse siis neid karusid jahusid Pöi; leib oo tänägune üsnä karone, see on va `luśtene leib Mar; kui kied `sisse `jäävad, siis `tievad leiva karuseks Ris c. ebaühtlaselt, korratult tüükaline, kõrreline labu ots on ka karune veel Khk; põld ühna karune rohuga Muh; igavene karone maa jääb taha kui nüri vigat; karune niit Rei; kui vikat nüri on, jääb karune niit Juu; küll on karune eenäm, alvass aetud (niidetud), eenäkõrred lipendäväd Kod || karune pea kangaspuude sakkepea – Vll
3. fig (halvast ilmast, tormisest merest) ilm leheb nii karuseks, sedavisi `eetasse, kui piline ning nii `kange tuul on Khk; Akkab siit `lõuna alt `lõõtsuma `jälle, on nii suur paks karune, `varsti on tuul toŕm käe; Meri oli juba `õhta nii suur must ja karune (kohises, lainetas), `ongi tuul toŕm käe Pöi; Kui akab tuuleviru tegema, siis akab veepind virvendama ja lεheb karuseks Emm; ilm nönna karone ja segane Ris; `tuiskab ja sajab, täna on karune ilm Kei
4. fig tige, kuri keris karuse külje välja (rahulik inimene muutus kurjaks) Emm; naene oo enni nii sile ja lipe, aga päräst oo naa karune et Vig; Oli päris karune ja okki täis, oli paha naise `vastu Han; on sie inime üks karune luom ikka, kui ta teise `vastu pahane on VJg
5. kärisev, kare, kähisev (hääl, kurk) kurk `aige, sellepärast ääl nii karune Khk; see meil naa karu ~ karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure läre äälega Vll; harak teeb karust hääld Phl; siu kurk ka karune, kurgu karutsess tõmmanu Krk
6. jäme, labane, sündsusetu (sõnadest) paigal ajab karussi sönu suust `välja (vandumisest) Khk; karune söna, ära seda `ütle Phl
7. -karva, -värviline suubid isastel `eeti allid olad, lammaskarused allid; kahe karune aeg (videviku või koiduvalguse aeg) Jäm
Vrd karvane, karu5
1. a. karvane, karvadega (udemete, sulgede, ogadega jne) kaetud või varustatud niid on suured karused kraed, palitutel ja meeste jökkidel ka Jäm; karuse `jalgega kana (suled jalgadel); köige karusem kala on üljes Khk; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema Pöi; suur karune abe oo; karutset pidi kasukas; Sile läheb karuse `sisse = käsi läheb `kinda; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannakse `vankri ette Muh; sa oled karune kut kuuse türu Emm; [merehärg] nii karune ku egavene patakas Rid; karune koer; karune kael Mar; kus sa lähäd selle karuse lõuaga Mär; `estess oo lina karune (kui lemmed küljes) Vig; Libe pistab karust = kinda kättepanemine Han; tõhk on karune loom Var; ei ruogiss neid ää, oma karust abõt Khn; karost tikerbärid Ris; karusest `välja püöratud kasukas VJg; kes karune, sel ää mesilinnu õńn Hls; suu puha karune, suu kiḱk `karvi täis; küünär karust, peotäüs paĺlast = viht Krk; karuseks tõmbama kaśs tömmab ennast karuseks koera kohe (ajab karvad turri); kana luksub, tömmab karuseks ennast Khk; karused marjad karusmarjad – Lih Aud Pär PJg Tor Saa SJn karused marjad ette magusad Tor || sassis, segamini karune pεε; nii karune, sa jo `karvade sihes `kasvand Khk || s karune koer (euf hülge- ja kalapüügil) Rei || (kirumine) ossa vana karune küll VJg b. fig (jõukusest) Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küll Pöi; Mees läks järjesd karusemags Emm; ta tegiśs mu `puhtess ja `palless, ess jätä mul karust `jalga ka änäp Krk
2. a. krobeline, ebatasane; kare, karm keelika kivi, `kurdlik, karune pöllu pεεl; karune riie `vastu ihu Jäm; ööveldamata laavad on karused; tee on nii karune kut käristi; `raśsviil (raspel), suur karune puu viil Khk; [kui leotamata] viid `kuivama, leha võtab sure karuse korra `pεεle Kär; ihna käi, karune köva käi; karune jää kui lainetuse `järgi `kinni külmand Pha; Käed on nii karused ja `karpas Pöi; kinel nee [rubid] olid, senel jähi näunahk karuseks Emm; karp on karune koor puu `ümber Käi; nõelutud särgid oo koa karused Mar; need oo `seoksed `pissed karutsed ja jässakad, `seoksed männasagarad, `seoksed `pissed männad Mih; [kui] `viltsed lõngad laud olid et venisid, sis raputadi `tuhka `peale, sis tegi need karusemasse PJg; karune tee; viisk ei ole libe, on karusem `käia Vän; karune lõng on jumsuline Kos b. jäme, kore, aganane, lustene [kui on] `lustjane vili, siis karune ning kesine leib Jäm; pudru olnd nii karune, teind `perse kibeks Khk; `pooldid oli ju nende aganatega segamine se jahud - - sõtkuti jälle senna [leiva] `sisse siis neid karusid jahusid Pöi; leib oo tänägune üsnä karone, see on va `luśtene leib Mar; kui kied `sisse `jäävad, siis `tievad leiva karuseks Ris c. ebaühtlaselt, korratult tüükaline, kõrreline labu ots on ka karune veel Khk; põld ühna karune rohuga Muh; igavene karone maa jääb taha kui nüri vigat; karune niit Rei; kui vikat nüri on, jääb karune niit Juu; küll on karune eenäm, alvass aetud (niidetud), eenäkõrred lipendäväd Kod || karune pea kangaspuude sakkepea – Vll
3. fig (halvast ilmast, tormisest merest) ilm leheb nii karuseks, sedavisi `eetasse, kui piline ning nii `kange tuul on Khk; Akkab siit `lõuna alt `lõõtsuma `jälle, on nii suur paks karune, `varsti on tuul toŕm käe; Meri oli juba `õhta nii suur must ja karune (kohises, lainetas), `ongi tuul toŕm käe Pöi; Kui akab tuuleviru tegema, siis akab veepind virvendama ja lεheb karuseks Emm; ilm nönna karone ja segane Ris; `tuiskab ja sajab, täna on karune ilm Kei
4. fig tige, kuri keris karuse külje välja (rahulik inimene muutus kurjaks) Emm; naene oo enni nii sile ja lipe, aga päräst oo naa karune et Vig; Oli päris karune ja okki täis, oli paha naise `vastu Han; on sie inime üks karune luom ikka, kui ta teise `vastu pahane on VJg
5. kärisev, kare, kähisev (hääl, kurk) kurk `aige, sellepärast ääl nii karune Khk; see meil naa karu ~ karuse äälega kukk, akkab `laulma `söukse suure läre äälega Vll; harak teeb karust hääld Phl; siu kurk ka karune, kurgu karutsess tõmmanu Krk
6. jäme, labane, sündsusetu (sõnadest) paigal ajab karussi sönu suust `välja (vandumisest) Khk; karune söna, ära seda `ütle Phl
7. -karva, -värviline suubid isastel `eeti allid olad, lammaskarused allid; kahe karune aeg (videviku või koiduvalguse aeg) Jäm
Vrd karvane, karu5
kivi|hang pika varrega raudkonks kivide tõstmiseks merest Teene abinõu oli viel `siokõ kahõ aruga konks, kiviang, sügävämä veest kivä võtta; Mio eest oli kivianguga paõlu param `laadi kui käsitsi; Kivi`angõga võt́simõ kivid `vällä Khn
klaarima `klaarima R Hi u spor L, K(-ua-, -oa-) I; `klaarma TLä, `klaaŕma Khn T(-me San) V(-mõ Krl); `laarima Sa(-oa-) Muh L, `laaŕma Saa KJn M Krl(-mõ) Vas
1. selgi(ne)ma `eksisime ja `eksisime, siis vähäkese udu akkas ära `klaarima, siis nägime üht kivi Jõe; ku sedasi sajune olnd on, siis akab `laarima, pilved `akvad läbi `paistma Khk; Pili lööb ennast kahte lehte, ju akab laarima Kaa; kui ta pölema akkas natuke, sis suits akkas `laarima Jaa; ilm akkab `laarima, lähäb `selgess Tõs; `Jarsku klaaris udu ää Khn; pilved akkavad `kluarima, kluarib ilmä `seĺgeks Juu; taevas klaarib Iis; ilm akkap `laaŕme, lääp lahess Krk; põvva suits `olli - - tu̬u̬ laar iki `varsti ärä Ran || rahunema (merest) kui püsut `laarima akkas, siis sai `püisid `vaatma `mindud; meri klaarib εε, jääb üsna `vaikseks juba Khk
2. a. settima, klaaruma olut `klaarib VNg; Sahvt `klaaris iluste ära IisR; supp nii `mültsis, pole nii `laarind Khk; Kui vesi kuskil rakkus seisab, siis laarib ää ka Kaa; õlut laarib `tõrdes ää, siis akatse ää `tõstma Muh; vesi oo sonnine, klaarib eese ää, ku tä `seisma jääb Mar; [seep] ei `selgi, ei klaari ärä, siis tääl oo vähä kivi Var; panin õlle `klaarima JMd; las õlut klaarib (pärmi põhja) Trm; õlut ei lasta är kävvä, ku ta akkab `laarme, pannas `kinni ku ta ike `käimise u̬u̬n om Hls; seebi mugel jääb seebile `alla, kui ärä klaarib Ran; õlu `naksi `laarimõ; õluʔ sai `klaaŕma `pantuss Krl b. setitama, selitama ta akkas õlut `laarima Mär; Tulised söed `piavad `kohvi `kloarima Kei; piim ärä laarit, ku̬u̬r om väĺlä võet Hls; `veini `klaaŕma Rõu
3. a. puhastama nisikene `vanni `muodi õli sie, kus seda `tärklist akketi nüüd `klaarima vai puhastama Jõh; pöllud olid rohised, sahad ikka `laarisid pöllud ära Mus; akkasid `vilja `laarima (tuulama) Kär; Laarime niid toad puhtaks, pulmad oo otsas Kaa; põpped – vili ja aganad `seite, põle laaritud Lih; Neerudel teist nime ei ole, vere `klaarijad inimesel ku loomal Hää; `viävli `pulbrid võtavad `sisse, si̬i̬ klaarib verd, siis paraneväd ärä koeranaalad Kod; `puskar oli klaarimata viin Äks b. puhastuma, puhtaks muutuma ku naine juba `latsi akass `tu̬u̬me, siis `kaove arjusse ärä, küll siis veri laaŕ Krk; [oli] rahude `aiguss, kui kusi es klaari enämp Kam
4. asjaolusid, vahekordi selgitama, lahendama `Klaari omavahel, aga ära mene `väljä `laulama; Eks sa mene `klaari ärä `naaburi mihegä [võlad], ega `muidu saa Kuu; se `asja `tahto vähäne `klaarida Vai; Isased klaarisid oma asjad ära Jäm; Kεidi sii seda lamba murdmis asja laarimas Khk; Te ikka vaidlete selle päranduse pärast. Eks te laarige si̬i̬ asi ää Pha; mis see kohos peab seda `laarima Aud; ku riid või pahandus laaritass asjad ära Hää; nüid saime aśja klaaritud, nüid on si asi nii klaar Juu; Kül kohus klaarib, kui esi toime ei tule Nõo b. selguma, korda, selgeks saama oda nüüd nadukase, ku sie `klaarib ja ajab `jälle `asjad `oigeks Kuu; `kohtu asi `klaaris ää VJg
5. korraldamaa. korda, valmis seadma `paulad, verk `tahtuvad `klaarida Kuu; `klaarisime öŋŋed Jäm; millal sa neid sönu laarid; Tagaranna vabeaid oli kalavörkude laarimise aid Khk; Ankurd alla lasmeseks peab seda enne klaarima Emm; nied puud sii `vjõrnas na tuõrõd, nied kua `klaaŕmatta Khn b. laeva sadamas sisse või välja vormistama Alukse mihed `klaarisid jo `väljämenu Kuu; ma läksin siis [laeva] paberit `sinne `sisse `klaarima VNg; Laeva paprid klaariti ära ning me söitsime kuju Jäm; laevamehed käivad rannavalvurite `juures `passi `klaarimas; laev klaaritaks `välja Emm; Võemõ `minnä, klaariti juba `vällä Khn || fig `pandi väravad [pulmaliste] eest `kinni siis, vat niid siis värava taga, siis klaariti `passisid ning Jäm
Vrd klaaritama
1. selgi(ne)ma `eksisime ja `eksisime, siis vähäkese udu akkas ära `klaarima, siis nägime üht kivi Jõe; ku sedasi sajune olnd on, siis akab `laarima, pilved `akvad läbi `paistma Khk; Pili lööb ennast kahte lehte, ju akab laarima Kaa; kui ta pölema akkas natuke, sis suits akkas `laarima Jaa; ilm akkab `laarima, lähäb `selgess Tõs; `Jarsku klaaris udu ää Khn; pilved akkavad `kluarima, kluarib ilmä `seĺgeks Juu; taevas klaarib Iis; ilm akkap `laaŕme, lääp lahess Krk; põvva suits `olli - - tu̬u̬ laar iki `varsti ärä Ran || rahunema (merest) kui püsut `laarima akkas, siis sai `püisid `vaatma `mindud; meri klaarib εε, jääb üsna `vaikseks juba Khk
2. a. settima, klaaruma olut `klaarib VNg; Sahvt `klaaris iluste ära IisR; supp nii `mültsis, pole nii `laarind Khk; Kui vesi kuskil rakkus seisab, siis laarib ää ka Kaa; õlut laarib `tõrdes ää, siis akatse ää `tõstma Muh; vesi oo sonnine, klaarib eese ää, ku tä `seisma jääb Mar; [seep] ei `selgi, ei klaari ärä, siis tääl oo vähä kivi Var; panin õlle `klaarima JMd; las õlut klaarib (pärmi põhja) Trm; õlut ei lasta är kävvä, ku ta akkab `laarme, pannas `kinni ku ta ike `käimise u̬u̬n om Hls; seebi mugel jääb seebile `alla, kui ärä klaarib Ran; õlu `naksi `laarimõ; õluʔ sai `klaaŕma `pantuss Krl b. setitama, selitama ta akkas õlut `laarima Mär; Tulised söed `piavad `kohvi `kloarima Kei; piim ärä laarit, ku̬u̬r om väĺlä võet Hls; `veini `klaaŕma Rõu
3. a. puhastama nisikene `vanni `muodi õli sie, kus seda `tärklist akketi nüüd `klaarima vai puhastama Jõh; pöllud olid rohised, sahad ikka `laarisid pöllud ära Mus; akkasid `vilja `laarima (tuulama) Kär; Laarime niid toad puhtaks, pulmad oo otsas Kaa; põpped – vili ja aganad `seite, põle laaritud Lih; Neerudel teist nime ei ole, vere `klaarijad inimesel ku loomal Hää; `viävli `pulbrid võtavad `sisse, si̬i̬ klaarib verd, siis paraneväd ärä koeranaalad Kod; `puskar oli klaarimata viin Äks b. puhastuma, puhtaks muutuma ku naine juba `latsi akass `tu̬u̬me, siis `kaove arjusse ärä, küll siis veri laaŕ Krk; [oli] rahude `aiguss, kui kusi es klaari enämp Kam
4. asjaolusid, vahekordi selgitama, lahendama `Klaari omavahel, aga ära mene `väljä `laulama; Eks sa mene `klaari ärä `naaburi mihegä [võlad], ega `muidu saa Kuu; se `asja `tahto vähäne `klaarida Vai; Isased klaarisid oma asjad ära Jäm; Kεidi sii seda lamba murdmis asja laarimas Khk; Te ikka vaidlete selle päranduse pärast. Eks te laarige si̬i̬ asi ää Pha; mis see kohos peab seda `laarima Aud; ku riid või pahandus laaritass asjad ära Hää; nüid saime aśja klaaritud, nüid on si asi nii klaar Juu; Kül kohus klaarib, kui esi toime ei tule Nõo b. selguma, korda, selgeks saama oda nüüd nadukase, ku sie `klaarib ja ajab `jälle `asjad `oigeks Kuu; `kohtu asi `klaaris ää VJg
5. korraldamaa. korda, valmis seadma `paulad, verk `tahtuvad `klaarida Kuu; `klaarisime öŋŋed Jäm; millal sa neid sönu laarid; Tagaranna vabeaid oli kalavörkude laarimise aid Khk; Ankurd alla lasmeseks peab seda enne klaarima Emm; nied puud sii `vjõrnas na tuõrõd, nied kua `klaaŕmatta Khn b. laeva sadamas sisse või välja vormistama Alukse mihed `klaarisid jo `väljämenu Kuu; ma läksin siis [laeva] paberit `sinne `sisse `klaarima VNg; Laeva paprid klaariti ära ning me söitsime kuju Jäm; laevamehed käivad rannavalvurite `juures `passi `klaarimas; laev klaaritaks `välja Emm; Võemõ `minnä, klaariti juba `vällä Khn || fig `pandi väravad [pulmaliste] eest `kinni siis, vat niid siis värava taga, siis klaariti `passisid ning Jäm
Vrd klaaritama
laata2 `laata Hlj RId, `laada Jõe Kuu
1. tulva-, laus- `laata vesi `juokseb jues; Keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis Lüg; `laata vesi, pali vett kuos; Iga sügise on siin `laata jää Jõh; `enne ei saa `einä tehä ku `laata vesi alano `vällä Vai || sügav (merest) `ennevanast `üiti `laada mereks seda, kus oli kaheksa `sülda vett Jõe; nie käviväd `laata meres VNg Vt laave|laata2
2. lai, lage `Laata maal ei õle puid ega `põesaid Lüg; `laata suo; `laata puu Jõh
1. tulva-, laus- `laata vesi `juokseb jues; Keväde ja sügise on siin `kalda all `laata vesi, kuhu `puole aga `vaatad, kõik kohad `laata vett täis Lüg; `laata vesi, pali vett kuos; Iga sügise on siin `laata jää Jõh; `enne ei saa `einä tehä ku `laata vesi alano `vällä Vai || sügav (merest) `ennevanast `üiti `laada mereks seda, kus oli kaheksa `sülda vett Jõe; nie käviväd `laata meres VNg Vt laave|laata2
2. lai, lage `Laata maal ei õle puid ega `põesaid Lüg; `laata suo; `laata puu Jõh
lamu1 lamu Emm/-o/ Käi L(-mmu Rid Mar[-o] Var) Hls merest kaldale uhutud kõnts; adru; meremuda mere lamo `tooda mere εεrest Emm; va lammot ja muda tuuasse `loomele `alla; lammu oo mere muda, kuevab ää, ruĺli kokko nagu suur kangas Mar; meri aeab lammu `vällä Var; seokst lamud oo, mere äärest `toodi siis põllu `piäle; lamu, ta oo must ja kõva - - sügise aab, kui mere tormad, suured mäed `kalda, nigu suured `peendrad Tõs; lamu suavad nied, kellel latsid `randõs ond Khn; inimest `väetaśt `põldusi lamuga Aud; ku mia olen selle lamu uniku kokku aeanu, ega seda siis `ki̬i̬gi võtta ei tohe, `seisku või sada `aastad mere `ääres Hää; mere lamu om ää põllu vägi Hls Vrd lamm1
lauenduma `lauenduma lauks, tasaseks muutuma (merest) meri `lauendub; `laine `lauendub Kuu Vrd laugema
linas linas spor Sa, Muh (vaiksest, peegelsiledast merest) vesi oli linas Khk; meri oli nii linas, et mette üks tuule piste Vll; meri o linas. nii vaga kut piimapüt́t, aŋŋerapüiu ilm Pöi; kui ta nii `vaikne oo, et põle laenet nähe mitte, siis `üetse, et meri ühna linas täna; meri jäeb linase Muh
lõõglema `lõõglema Pöi(`lõe-) Muh, `lööglema Pha
1. a. (virmalistest) möne korra taivas `löögleb nönda `kangest Pha; Virmalised akkasid põhjataevas `lõõglema, ilmad lähvad külmaks Pöi b. (merest) vahel töuseb ning laŋŋeb tagasi, meri `löögleb Pha; äkist tõuseb ja mõõnab, siis `öötakse meri `lõõgleb Pöi
Vrd lööklema
2. kahtlema Seo sõhuke lõõgleja mees Pöi
3. lorama – Muh
lööklema `lööklema Sa (virmaliste vehklemisest); tõusma ja mõõnama (merest) Kui mere vesi `löökleb, siis tuleb alb ilm Jäm; täna `öhta taivas `löökleb nönda et; vesi `löökleb tuulega, ajab `maale, annab `järge `jälle Khk; tuli - - vahel `löökleb (helgib) sääl `ahjus Kär; täna `öhta `löökleb (on virmalised) Kaa Vrd lõõglema
plekk3 plekk Käi Rid tuuletu, sile (merest) Äi ole mitte üks laineviru ka näha, küll see vesi vöib aga plekk olla Käi; tööne vesi, mis ei laineta, plekk Rid
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|