[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit
kõeru|lammu meremuda lints muda ja kõerulammu muda - - seda ei saand kätte ja `lõhkus `võrku koa Rid Vrd kõrvlammu
kõnts1 kõnts g kõn(t)sa Pöi Muh L(kõnssa Mar) Juu Jür spor Jä ViK(n kõnss VJg), TaPõ Plt KJn Trv Krk, kõndsa Hls Krk San(kõns g kõnsa), kõndsu Hel San/n kõnds/, `kõntsa Lüg Jõh IisR; könts g kön(t)sa Jäm Khk Vll Hi Ris
1. mustus, sodi; meremuda nied pisikesed püttid `este, `pesti noh sie `suuremb kõnts `küllest `vällä Lüg; Uppu jua `kõntsa Jõh; Va mäda järv, põhi `sitket `kõntsa täis IisR; liidi röörid tahma `köntsa täis; kausi `ääres suur könsa kord Khk; `Laupa `õhta sai koju `tuldud, `sauna `köötud ja nädaline kõnts maha `pestud Pöi; meri aeb `köntsa `välja Emm; kalad oo üsna [mere] `kõntsa täis Mar; veel oo `seoke kõnts pial, kui kaua `aega meri vaga oo, siis ta võtab `seokse kõntsa `piale, kollakas kõnts Tõs; käia ihe oo kulu ja kõnts, mis moĺli `põhja vaeub Tor; toob `jalgadega `kõntsa [tuppa]; `kõntsa kõik kohad täis, `kõntsas tuba Juu; kevade suur vesi kannab `kõntsa - - einamalle on sie küll ia, annab rammu Kad; kõnts on sul juba seĺjas, nii kaua `vihtlemata Trm; naesed puhassavad sia `suaĺkid, aavad `kõntsa maha Kod; linaleo kõnts Lai; ku siga puhastets - - sellel kõõma kõnts `külgi jäet Krk Vrd kõntse
2. a. looma mao seesmine kiht `lamma mao nahal one kõnts siden, `niiske ammassline Kod; `enne piab ikke kupatud olema, niigu maonahk, et kõnts iluste ää tuleb; kui vesi kolinal ki̬i̬b, ei tule mao kõnts küĺlest ärä KJn b. käsnjas kiht seenekübara alaküljel, torukesed Kõnsaga seen oli tat́ikas - - kõnsad võeti küllest ära Jür c. õhuke kiht, kirmetis koore kõnts kui vähe koort oo pial, muedu koore kõnts, põle suurt `ühti; piimal oo tõmman kõnsa korra (hallituse) `piale, tuleb ää `riisuda, piim oo all ia Kse || habemetüügas – Trm Vrd kõlts1
3. vara, rikkus seda va `tühja `köntsa küll Phl; sel mehel om `kõndsu küländ San
Vrd kõnd3
1. mustus, sodi; meremuda nied pisikesed püttid `este, `pesti noh sie `suuremb kõnts `küllest `vällä Lüg; Uppu jua `kõntsa Jõh; Va mäda järv, põhi `sitket `kõntsa täis IisR; liidi röörid tahma `köntsa täis; kausi `ääres suur könsa kord Khk; `Laupa `õhta sai koju `tuldud, `sauna `köötud ja nädaline kõnts maha `pestud Pöi; meri aeb `köntsa `välja Emm; kalad oo üsna [mere] `kõntsa täis Mar; veel oo `seoke kõnts pial, kui kaua `aega meri vaga oo, siis ta võtab `seokse kõntsa `piale, kollakas kõnts Tõs; käia ihe oo kulu ja kõnts, mis moĺli `põhja vaeub Tor; toob `jalgadega `kõntsa [tuppa]; `kõntsa kõik kohad täis, `kõntsas tuba Juu; kevade suur vesi kannab `kõntsa - - einamalle on sie küll ia, annab rammu Kad; kõnts on sul juba seĺjas, nii kaua `vihtlemata Trm; naesed puhassavad sia `suaĺkid, aavad `kõntsa maha Kod; linaleo kõnts Lai; ku siga puhastets - - sellel kõõma kõnts `külgi jäet Krk Vrd kõntse
2. a. looma mao seesmine kiht `lamma mao nahal one kõnts siden, `niiske ammassline Kod; `enne piab ikke kupatud olema, niigu maonahk, et kõnts iluste ää tuleb; kui vesi kolinal ki̬i̬b, ei tule mao kõnts küĺlest ärä KJn b. käsnjas kiht seenekübara alaküljel, torukesed Kõnsaga seen oli tat́ikas - - kõnsad võeti küllest ära Jür c. õhuke kiht, kirmetis koore kõnts kui vähe koort oo pial, muedu koore kõnts, põle suurt `ühti; piimal oo tõmman kõnsa korra (hallituse) `piale, tuleb ää `riisuda, piim oo all ia Kse || habemetüügas – Trm Vrd kõlts1
3. vara, rikkus seda va `tühja `köntsa küll Phl; sel mehel om `kõndsu küländ San
Vrd kõnd3
kõntse n, g kõntse Aud, `kontse VNg; kõndse g `kõntse Ran
1. meremuda mere `kontse on roheline lima, mida tuul ajab `ranna `ääre kivede vahele VNg; sellega `väetakse `põldu, mere muda ja kõntse koos, üietse lamuse, mis meri `väĺla uhub `kalda `piale Aud
2. õhuke kiht, kile `lamba nahal `võetass kõndse ärä pääld, siss võtap [parkimisel] `pehmess, kui ärä om apandedu Ran
Vrd kõnts1
1. meremuda mere `kontse on roheline lima, mida tuul ajab `ranna `ääre kivede vahele VNg; sellega `väetakse `põldu, mere muda ja kõntse koos, üietse lamuse, mis meri `väĺla uhub `kalda `piale Aud
2. õhuke kiht, kile `lamba nahal `võetass kõndse ärä pääld, siss võtap [parkimisel] `pehmess, kui ärä om apandedu Ran
Vrd kõnts1
kõrb|muda meremuda, adru kõrbmuda oo [põllule] kõege param, kõrbmuda oo va pärss Muh Vrd kõrs|muda, köru|muda
kõrv|lammu meremuda kõrvlammu, on üks muda, kasvavad kivide `külges, kollane mõnest kohast Rid Vrd kõerulammu, körulömm
lamu1 lamu Emm/-o/ Käi L(-mmu Rid Mar[-o] Var) Hls merest kaldale uhutud kõnts; adru; meremuda mere lamo `tooda mere εεrest Emm; va lammot ja muda tuuasse `loomele `alla; lammu oo mere muda, kuevab ää, ruĺli kokko nagu suur kangas Mar; meri aeab lammu `vällä Var; seokst lamud oo, mere äärest `toodi siis põllu `piäle; lamu, ta oo must ja kõva - - sügise aab, kui mere tormad, suured mäed `kalda, nigu suured `peendrad Tõs; lamu suavad nied, kellel latsid `randõs ond Khn; inimest `väetaśt `põldusi lamuga Aud; ku mia olen selle lamu uniku kokku aeanu, ega seda siis `ki̬i̬gi võtta ei tohe, `seisku või sada `aastad mere `ääres Hää; mere lamu om ää põllu vägi Hls Vrd lamm1
lima lima R S L(lema Mar) Ris Juu JMd Koe I(klima Kod) Plt KJn M Puh Nõo San spor V
1. a. paks kleepuv aine; löga `suoled, nie mei `kraabima `nuaga - - sält tuleb juo kole pali seda lima sält `suoledest VNg; puu on õld vie sies, siis `tõmbab lima (limaseks) ja on libe Lüg; `äŋŋerjas `panna `suola `sisse, siis tämä `kierutab sääl, ajab libeda lima pääld maha Vai; köru aab `söukest lima ning mäda `väĺja; vöi lεheb palavaga `paljaks limaks; `munder on seant püsune kala, paĺlas lima löri, sea söömaks `aitab Khk; [haav] Märg ja ajab suurt lima `välja Pöi; loomad ikke `aavad vahest suurt lema `väĺlä Mar; mau lima Tõs; angerjal ei ole soomust, lima `seĺgas Vän; tõrikest arin porsu limast `puhtas Saa; liha on paĺlu kiedetud, justku lima Ris; lina`siemne lima Iis; aav on lima täis Trm; kali tahab ärä `laatata, juba põhja klima tuleb; akab minemä limaje (hakkab riknema) Kod; soolikse om alle limage üten Krk; mõnikõrd ku kõtt `aige, siss tule seräst lima `väĺlä Nõo; kunna lima (konnakudu) Plv || mahl Naiste puna kasub põllu peenardel, muljud õitse `katki, punane lima sihes Pöi; limaks lömaks, sodiks kukub kivi `varba `pεεle, lööb `varba ka limaks `katki Khk; Mu `jälgade pääl oli igavene pahk. Ma `vetsin kukemarjad, `öörusin limaks ja aesin `pääle Rei; limale 1. libedaks, limaseks Kos te söhukse päädaka `eina veel kogu panete, see lihab jo sedasi palavaks ja vötab limale Jaa; loomid oo `kastis päris limale läin Muh; liha lähäb alvass, oo limale lähnud Kod 2. lömaks, sodiks Peab `vötma rouaraie rohu `lehti, nee limale `peksma ja aava `pääle panema Rei; ubina (kartulid) omma varhha pudru `sisse saanuʔ, no‿mma limalõ `ki̬i̬nüʔ Har; är˽keedet kui sodi limalõ Räp b. pori, muda Siin on lima kεik tee täis; mees pand `siukama, aga jalad lima `sisse `kindi jäänd Jäm Vrd limm1
2. meremuda; vetikatekord eks seda lima ole `mitme `tuulega, kuda vuo on - - tugev vuo kisub lima `pohjast `lahti Jõe; `Kammila `vergud on lima täüs Kuu; kui `lapsed olime, `korjasime lima, panime kivi `piale, et sie on `meie linad Hlj; `tiigis ja õjas vesi `kõrjab lima Lüg; lima kasvab kaju kivide `külges Rei; meri aab lema `väĺlä Mar; meri on limas, nisuke nilv. kui on märu oln, uhub `kalda, nisuke libe limps Var; tiigi põhjas on lima Trm; kivedel om lima pääl, mis `kurtja vi̬i̬ sehen om Hls Vrd limps2
Vrd limak, limu1
1. a. paks kleepuv aine; löga `suoled, nie mei `kraabima `nuaga - - sält tuleb juo kole pali seda lima sält `suoledest VNg; puu on õld vie sies, siis `tõmbab lima (limaseks) ja on libe Lüg; `äŋŋerjas `panna `suola `sisse, siis tämä `kierutab sääl, ajab libeda lima pääld maha Vai; köru aab `söukest lima ning mäda `väĺja; vöi lεheb palavaga `paljaks limaks; `munder on seant püsune kala, paĺlas lima löri, sea söömaks `aitab Khk; [haav] Märg ja ajab suurt lima `välja Pöi; loomad ikke `aavad vahest suurt lema `väĺlä Mar; mau lima Tõs; angerjal ei ole soomust, lima `seĺgas Vän; tõrikest arin porsu limast `puhtas Saa; liha on paĺlu kiedetud, justku lima Ris; lina`siemne lima Iis; aav on lima täis Trm; kali tahab ärä `laatata, juba põhja klima tuleb; akab minemä limaje (hakkab riknema) Kod; soolikse om alle limage üten Krk; mõnikõrd ku kõtt `aige, siss tule seräst lima `väĺlä Nõo; kunna lima (konnakudu) Plv || mahl Naiste puna kasub põllu peenardel, muljud õitse `katki, punane lima sihes Pöi; limaks lömaks, sodiks kukub kivi `varba `pεεle, lööb `varba ka limaks `katki Khk; Mu `jälgade pääl oli igavene pahk. Ma `vetsin kukemarjad, `öörusin limaks ja aesin `pääle Rei; limale 1. libedaks, limaseks Kos te söhukse päädaka `eina veel kogu panete, see lihab jo sedasi palavaks ja vötab limale Jaa; loomid oo `kastis päris limale läin Muh; liha lähäb alvass, oo limale lähnud Kod 2. lömaks, sodiks Peab `vötma rouaraie rohu `lehti, nee limale `peksma ja aava `pääle panema Rei; ubina (kartulid) omma varhha pudru `sisse saanuʔ, no‿mma limalõ `ki̬i̬nüʔ Har; är˽keedet kui sodi limalõ Räp b. pori, muda Siin on lima kεik tee täis; mees pand `siukama, aga jalad lima `sisse `kindi jäänd Jäm Vrd limm1
2. meremuda; vetikatekord eks seda lima ole `mitme `tuulega, kuda vuo on - - tugev vuo kisub lima `pohjast `lahti Jõe; `Kammila `vergud on lima täüs Kuu; kui `lapsed olime, `korjasime lima, panime kivi `piale, et sie on `meie linad Hlj; `tiigis ja õjas vesi `kõrjab lima Lüg; lima kasvab kaju kivide `külges Rei; meri aab lema `väĺlä Mar; meri on limas, nisuke nilv. kui on märu oln, uhub `kalda, nisuke libe limps Var; tiigi põhjas on lima Trm; kivedel om lima pääl, mis `kurtja vi̬i̬ sehen om Hls Vrd limps2
Vrd limak, limu1
limps2 limps Aud, g limpsu Var Tõs Hää, limsu Khn Kad, `limpsi Hlj
1. meremuda, -kõnts tormi järel oo `nilva ja `limpsu kõik täis, `viimis kuivab ärä nagu suur kobaras Var; vädävad mereroho `limpsu põllu `piäle Tõs; mis mere `põhjas kasvab, rohe ja park ja kõik `seuke suur limps Aud || puulüpsik nii libe seest ku limps Tõs Vrd lima
2. kissell limsud ja pudrud - - `limpsu tarvis `kõrva teha Kad
3. (libedast nahast) `seoke limps `seĺges Hää
1. meremuda, -kõnts tormi järel oo `nilva ja `limpsu kõik täis, `viimis kuivab ärä nagu suur kobaras Var; vädävad mereroho `limpsu põllu `piäle Tõs; mis mere `põhjas kasvab, rohe ja park ja kõik `seuke suur limps Aud || puulüpsik nii libe seest ku limps Tõs Vrd lima
2. kissell limsud ja pudrud - - `limpsu tarvis `kõrva teha Kad
3. (libedast nahast) `seoke limps `seĺges Hää
lints lints Tõs, g lints|u Mus Krj, -i Muh Emm; lińts Muh Tõs, g lintsi Khk Krj; ljõnts g ljõnsa Khn
1. meremuda; vetikad va `lintsi paneb vahest vörgu `sisse, see nii peenike, äi saa käde Khk; kivid kasvatavad kollast `lintsu, `pehme nagu supp Mus; lints kasub meres kivide `külges, kui tuul puhub `lahti, toob `maale Krj; Kui vörgud lintsi täis patsib, siis äi nopi üks inimene pεεva jooksul vörku puhtaks Emm; lamu ehk ljõnts, sie ete iä põllu vägi. se ljõnts viel param kui sõńnik, kui `ljõntsa suab, panõb `kasma Khn
2. plink, sitke maa oo lińts, `sitkeks `tehtud ja vihm oo peksn Muh
1. meremuda; vetikad va `lintsi paneb vahest vörgu `sisse, see nii peenike, äi saa käde Khk; kivid kasvatavad kollast `lintsu, `pehme nagu supp Mus; lints kasub meres kivide `külges, kui tuul puhub `lahti, toob `maale Krj; Kui vörgud lintsi täis patsib, siis äi nopi üks inimene pεεva jooksul vörku puhtaks Emm; lamu ehk ljõnts, sie ete iä põllu vägi. se ljõnts viel param kui sõńnik, kui `ljõntsa suab, panõb `kasma Khn
2. plink, sitke maa oo lińts, `sitkeks `tehtud ja vihm oo peksn Muh
lintsima2 `lintsima, (ta) lintsib meremuda, lintsi täis minema vörk lintsib ää; vörgud on ää `lintsind, kui seost `sönda (meremuda) `sisse vöttand, paksuks vörgud teind, silmad ep paista läbigid Khk
lints|lamu lińtslamu „kollakas meremuda“ – Tõs
lints|muda meremuda meri `viska `vällä lints muda VNg; lińts muda on peenige, peenised aad Khk; lińtsmuda oo sauega segamini, takkmuda ja kõrsmuda oo param Muh; lintsmuda on niisuke, mis `kinni akkab ja `välla ei lähä. võrgud saab kõvasti kuivatud, et küllest ää lähäks Rid
lägu2 lägu Muh Emm Rei Rid läga; meremuda seebil jääb soop `põhja, suur must lägu Muh; `viskab nii palju lägu `vankrile Rei; lägu - - rikub mõrrad ää Rid Vrd läga, läkk1
lämu1 lämu VNg Muh Käi L Ris Juu Lai KJn M Nõo Ote San VLä(ĺ- Krl), lämo Emm Rõu Vas
1. löga, lödi; katki(ne) leatsad kõik lämud; peet ei lähe `pehmeks, naeris läheb lämuks Muh; ta oo `koorma `alla jäänd, ta oo üsna lämu Kse; va `audja kana, metu muna lämuse `sõtkun Aud; `irmsast ära kulunud riie nigu lämu; sukka võis ka lämust `öölda, kui ta nii puru oli Lai; lämule sodiks, pudruks ku̬u̬k läits lämule Pst; Sü̬ü̬k om lämule keenu Nõo; `kartuli om lämule lännu Ote; sü̬ü̬ḱ om lämulõ `kat́ski kõik keedet San; suṕp om lämulõ keenü Krl; ta lät́s nigu lämo puruss, är um lämulõ ki̬i̬t Vas || (mälutud toidust) loomal lämu suus Juu; suus lämutab lämu KJn Vrd lämbüle, lämm2
2. (mere)muda soue lämo, mes inimesed `tervegs teeb, arstita, `tooda mere εεrest lämo Emm; meri aab tormiga lämu `väĺla; mere lämu tuuatse põllu `peale Kse; linaleo vi̬i̬ sisel om ĺämu Krl; `li̬i̬te kotuse, kos nigu lämu jääss pääle Har Vrd lamu1
lönn löńn g lönni (mere)muda rihva `peale aab mere `lönni; `viskid pestasse muja ja lönniga Muh
mere|sõnnik adru; meremuda `atru on meresonnik Jõe; meresõnik - - kellel `aiged jalad on, sial sees vannitavad Var; mere sönnik tuleb mere pohjast, kivide `küĺgest tormiga, seda `veataks pöllude peal Ris; adru on meresõnnik, segatakse laudasõnnikuga Kad
muda|peenar 1. madala vallina kaldale uhutud adru või meremuda muda pienär mere iäress, laene lükkäb mua `iäre Khn
2. madal mudane koht meres viis laeva naa `kougele kut muda `peenra `välja Emm
plitt|muda peenike meremuda Pöhjas oli plit́tmuda Jäm; üks on plit́tmuda, teine on körumuda, plit́tmuda - - oli paĺju parem [väetiseks] Ans
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|