[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

mees mees g mehe, mihe S L HaLä Amb(g mee) Tür Trm MMg Lai KLõ; mies g mehe, mihe R(g `miehe Jõe VNg, `miehhe, `miihhe Vai) Khn KPõ Iis; mi̬i̬s g mehe, mihe Hää Saa ILõ KLõ M T(n -ss) V(-ii-; n -ss, -śs; g meehe Plv Räp); mi̬i̬š́(š) g mei, mie Lei (liitsõnades või eelneva sõnaga kokkuhääldusel sag lühenenud: -mes, -mis, g -me)

1. a. meessoost inimene, meesterahvas (ka poisile või naisele vastandatuna) te olete `Tartu puold mehi Jõe; `Nelja `nuore mihe olid `paadiss Kuu; `saksa parunid pahad `miehed ei old; `piiga oli juo `kümme nädälane, söi kohu täis kohe ku mies `muistegi ja läks [ristimisele] VNg; sie on nõru ja `poisikese `ohtu mies; mies läheb mehe `vasta, kaks `lähvad kuradi `vasta. mies piab ikke menema mehe `vasta, kui kaks jo on, siis `mingu kuradille [vastu]; sie on puol miest `vaide - - tieb jo `puole mehe iest tüöd Lüg; `Mieste juttud on tõist `muadi kui `naiste omad Jõh; `rüüdi oli `pitka `musta `kuube, mehed `kandasivad; vähä `erras `muodi mies Vai; muidu teiste noorte meestel olid `kεikedel ostet `riided Jäm; sa pidid niisama tööd tegema kut `meeskid (naisest kalapüügil); maŕt (mardisant), see on mees, meesterahvas Ans; pole see änam poisike, juba täie `ealine mees; möni naine üsna mehe `moodi; müdu noort meest küll peres, aga äi see töö‿p lεhe üht; neid‿o peresid küll, koes pole mehe `ingegid maeas Khk; see pole `meite küla mees olnd, vanu mihi sii pole Kär; meiste säŕk ikka nagu meiste säŕk, meistel pole midad teist `moodi oln Pha; Ise`sorti mees, õlut on majas pärisest, teistele toob, ise äi katsu; `Kervega tehtud mees (inetu); Kudas `sõuksel pole `jõudu, mees kut karu; Vana aĺl mees oli, ega sügise käis `raius `metsas `oksi; Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd vöi kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; Mees nii pitk ja `peene, et eida sölm `pεεle; Vεεrd mees läks naise nahka Emm; kui pole meest majas, siis asjad puhas ligadi-logadi Käi; nii vanu mihi ei ole änam Phl; meestel olid `neoksed suured laapkuued, elma `voodrita; mes ta `kuulab, ta juba `leerind mees Mar; `kupjad olid sańdid mehed Kul; ta täis tubli söönd mees, mis abi meil vaja oo Mär; kas olete siit valla mees Var; tä oo koa mo igä mees, na vana kui ma ole; kõva viinä `võtja mees Tõs; seal `oĺli paelu inimesi, `naisa ja mehe Vän; Vanad mehed ja vanad ärjad on ühte`mu̬u̬di kurjad Hää; sõas sai paĺlu mehi `otsa Saa; ma põle nii ara mies Ris; vene mies oli soldatiks, ta oli väga, väga korralik mies Kei; mantsetid on noorema meestel Hag; kust puolt jääre mehi oled Jür; Meed `tõśtsid `piale, naised vidasid ja lahutasid (sõnnikuveost) Amb; nad olid viind ta kahe mehega `sõnna üless tee `piale, sial olid ta ära tapp Ann; sie on nüegat́s mies, mitte `miski `tüega ei saa ta akkama; niisugune tat́tnina lähäb ka täie mehega `riidu norima VJg; ta on siit küla mies Sim; sai tämast üks viks mies Iis; tämä mi̬i̬s kat́s kõik leeväd ärä (elas palju läbi) Kod; künd oli ikke meeste tiha Pal; meestel olid [hõlmad] vahelikku, naiste`rahval oli `lahti Lai; suur tugev mehe mürakas Plt; karul on ühessa mehe jõud; `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mi̬i̬s `oĺli auknd koera `viisi ja laulnd linnu `viisi; `lauba `õhta läksid kõik `kõrtsi, mehed ja naesed Vil; mihil es ole kedägi [suka] `paela, sõss es ole mihil pikki sukke Trv; si̬i̬ om üit́s jurak mi̬i̬st; si̬i̬ ei oole vi̬i̬l mi̬i̬s, all alt `iäline Krk; mina ole ka elänu mi̬i̬s Hel; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi; susi om `u̬u̬lmada, sü̬ü̬b `nahka kõ̭ik, olgu mi̬i̬s ehk naene ehk `väike laits Ran; täis mi̬i̬s om serätse `tü̬ü̬de päl, ni̬i̬‿m jo naśte tü̬ü̬; küll iki `olli marune mi̬i̬s, no kellel om seräne jõud Puh; saa enne mehess ja sõ̭ss võta naene; mi̬i̬s kõnnip, suur magu i̬i̬n nigu tõese‿me talu; ega mehe söögist ei ooli, mestel viin `ommegi tu̬u̬ pääasi; no küll om mehel `keŕge aru, tapap `tüt́rigulita peräst `endä ärä; oless om `vaene mi̬i̬s, om ilma pöksetä Nõo; mina `võ̭õ̭ride mestega vägi`pulka vedämä es lähä, aga ommi `poissega ma‿lli vedänü küll Ote; siin‿pul ommavõgi `väegõ targa mihe San; niaʔ omma˽seo külä meheʔ Urv; ta naanõ om kül mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü; ta poiśs om küll nu̬u̬ŕ vi̬i̬l, aga ta om mihe iist vällän, jutuga ja `tüüga nigu vana miiśs Har; meehe˽pańniva‿ks pääviho; mehhi väläh paĺlo, inemisel vaja kustaʔ, kos tä lätt Plv; nivõrd vaku `mi̬i̬hhi oĺl valla siseh Vas; Vana inemiseʔ õ̭ks üt́liväʔ alate, et paŕõmb süǵüsene t́siat́sung ku keväjäne meehe künd Räp; mi̬i̬š́ `oĺgi `ponda opõst ette Lei b. (mehelikkust, mehe omadusi silmas pidades) kuhe `käidi `viedi kalad kodund ära ja mies, kes aga esimeseks tuli ja kalad sai Jõe; Tugev vuo `kergit - - lima `pohjast `lahti ja `mätsis `vergud sedä ja `atru täüs, ole mies ja oda `vasta sedä `polluramu Kuu; `niitama ma õlin mies küll Lüg; Sie on mies `üövel`pingi `juures tuas ja `väljas iga tüö `piale ka; Mis mies sie, sie `ullemb ku vana `naine; Muretses `tütrukulle `lapse, aga nüid pole `selle `asja `mieski (ei tee teadmagi) IisR; odeti parajast mehest (joodi purju) ja siis `tuldi tagasi `laulama Vai; ma `mötlesi, et sellest saa midad, aga sugi siiskid meheks; poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus Khk; käpalised - - vahel tulid `sisse - - jöid ning `maksid `kinni, kes mees oli; see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevand Mus; Kui ta ikka töhe akkab, siis ole mees et sa `järge jövad Kaa; Üksteise võidu sai `tõustud, mees kes ennem sai; Mehed lammutama küll, aga `terveks tegemist pole `öhti; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide (idu) Pöi; mees `peetse sõnast, ärg sarvest Muh; Sa pole mees midagid, äi jova toopi ölut εε juua; Meri teeb mihest mihe Emm; `seune varsa `muistus pεεs, siiss oma eest veel mees ka Käi; obost `peetasse ohjast, meest sõnast Kul; ta mees ikke omast kohast koa; küll sa oled mees lubama, ega sa sellepärast tee Mär; kurat, räägime mehe juttu Kir; Räägi meest, aga mitte mehe nime Han; naera meest, aga mette mehe abet Mih; Egäüks mehem `võtma kui `andma; Sie põlõ mies kedägi, muõdu testel `järge vädädä Khn; sa oled aga mees `peksma ja `piipu `tõmmama Juu; naŕri miest, aga mitte mehe `mütsi JMd; [lehm] `leikab (tormab) ies, ole mies, et saad `järgi JJn; `tempude `peale on ta mies VJg; see on mehe tegu Trm; õle aga mi̬i̬s ja piästä ennäss `lahti; uksepakud õlid `kõrged, et õle mi̬i̬s ja assu üle; eläväd ku mehed (hästi) Kod; las ta magab pia `puhtass, siis on mees jälle; ega ta siis ei olnd mehest kedagi jäänd Ksi; ega amet meest ei riku Lai; `suuga on mi̬i̬s jahvatama, aga pane midägi tegemä KJn; `tõmba mihe süä `rindu Trv; olli omast käest mi̬i̬s `vällä `astmen, aga surm võt́s ärä Krk; ma `vańse tedä küll mihe `viisi Hel; ei ole mehe tegu ega mehe nägu Ran; no kes `onte seräst mi̬i̬st tahab Nõo; tu̬u̬ mõne mi̬i̬s, `väikene nigu põńn Rõn; Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; `taplõmma olõt sa miiśs, aga päkä omma nigu tsiku `sü̬ü̬dü, ku˽tüü manu lähät Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l, noʔ olõ jo˽vana Rõu; Aja õks mehe juttu Vas; piäʔ tõist kah mehest Räp c. (tegevusala silmas pidades) mina ei õle `selle tüö mies (ei aja puskarit) Lüg; see `tömbamise amet on ikka küljes, ikka `tömbaja mees (varas); kennel ise es ole püi meest mette, se lεks kalade `vastu Khk; pitkanäpu mees on `varga pool`venda Vll; puotsmann tieb `purju ja on `laadimise juures esimene mies JõeK; lüpsik oli puust [tehtud] - - oli neid, kes selle tüe mies oli VMr; `raiad mehed õlid kuus tükki, kes `raisid `auku tuuradegä [talvisel noodapüügil] Kod; me tullime mõtst kodu `sü̬ü̬mä, [sõnniku] pääle`tõstja mehe olliva joba söönu Ote || (naisest) `Miili on ise `kange `niiskune näpputüö mies ja `pitsitegija VNg d. (viisakusväljendites palvet esitades või tänades) ole miheks abi tulemast; Ole miheks ja sina minu `naiseks nalj Kuu; õle mehest `tuomast Lüg; Ole mehest, tule `aita `omme `palgid ära `tuuva IisR; ole sa meheks mind `aitamast Khk; Ole kena mees ja tule tee katus `peale; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; ole meheks tulemast Muh; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; `aitäh, ole meheks Mär; ole mehes toomast Tõs; õle mehess `aitamass Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole ää mi̬i̬s, ti̬i̬ mul ärä Krk; ole ää mi̬i̬s, tule avita mul sia elu ärä võtta; ole mehess, avita mul si̬i̬ regi `väĺlä tõmmata Nõo; olõ hää miiśs, tulõ aja mul `kapstamaa üless Har
2. abielumees `ande vakkad olite `valmis `enne kui mihele `saite Jõe; siis `läksin `lieri ja mehele. elasin mehega kaks ja puol `aastad, mies uppus `merre VNg; `naine `lahkus ära mehest; sie `tütrik ei saand `ühtä mehele; Kui `õskab kotti`kaŋŋast kududa ja agu`luuda siduda, sis võib mehele `menna Lüg; `Kaua‿s `tütrest kodu abi, `viiasse mehele; `Tütred kõik mehele `pandud, kodu jäend kedagi IisR; onoks siu tüdär `miihhel Vai; ta jättas oma mihe üle ning elas - - ühe vana isasega kogu Jäm; ons sool möni tüdar veel kodu ka vöi oled sa keik mehele pand Khk; oo ühel `iilasel mihel; sai kaupmihele `linna mihele Mus; see läks `sönna ühe tüdrukule meheks Vll; Võttis naise ja kohe sai meheks (sündis poeg) Pöi; rasvane kut `ülge rasva pütt, äi ta lεhe sihanse rokale mehele Emm; võta `eesele mees Mar; kui on `paĺlo pihelga `marjo, siis vanad tüdrokod saavad mehele Kul; Niikaua loodan ikka veel mehele minna, kui või suus ää sulab Mär; neli tütärt oli, kõege vanemale `võeti meess Vig; läks lese naesele mehese Aud; üks meheta naene PJg; `ränka ää mi̬i̬s mul `oĺli Hää; mies käib naese jala alt läbi (naine on võimukam) Ris; ta on mehe püksid oma `jalga võtt (hakkas perepeaks) Kos; Teised `kindad pruut́ jägas mee sugulastele Amb; eks me kõik aidand teda mehele `panna; minu mies tegi ise teĺled VMr; tämäl one poeg ja tütär ilma mehetä Kod; minu mi̬i̬s oli vääga `tiadja Pal; mi̬i̬s on naise pia Ksi; tüdrik läks `jõuka mehele Vil; nüid vahetave mihi nagu `väitsi Trv; si̬i̬‿o neli mi̬i̬st ärä pidänu; tüdriku tükive periss naiseliste meśte manu Krk; miu mi̬i̬s ka `oĺli siss nu̬u̬r poiss, aga temä es lää `pu̬u̬lba õdagu `kõŕtsi, et kalliss õdag om Ran; miu mi̬i̬s `olli jo kalami̬i̬s, käis iki kalal, ku `aiga sai; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst; mia `tahtse, et miu mi̬i̬s iki `kirvega kah mõśtass midägi tetä Puh; käokirjät `lindu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa; nüid om täl mehetä kuus last; ku ma nooren ei ole mehele lännu, mes mä siss vi̬i̬l vannu iki mehele `ot́sma lää; vanast mugu `mińti ärä mehele, kui ka mi̬i̬s `vasta mi̬i̬ld `oĺli Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe; `väega ää om, ku mi̬i̬st-naist üte meelelise om, siss elävä nigu latsepaar vaguste Rõn; a võta˽sa hinele mi̬i̬ss, raha ju̬u̬ `maaha, esi um näläne Rõu; mul um mehe tett pińk, um kõrraline pińk Plv; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa leevä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas; viiś [tütart] laśk ärʔ mehele Lut || piltl Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära lõhutud) IisR; Mis see sada rubla, selle paneb ühe linnekeimaga mehele (kulutab ära) Kaa; Poud pani viljad mihele (rikkus viljasaagi ära) Emm; Si̬i̬ om miu kasuka mehele pannu (ära võtnud) Trv
3. a. (soolisust rõhutamata) inimene, isik; asjamees, tegelane kahe mihe `soidame ja vahel `kolme mihe [kalale] Jõe; ma olin esimäne mies siis neid (kanu) sielt `suitsust läbi `laskema [nõidumisel] Kuu; Kes `kautas - - sie pidi `uuesta mehed tegema (kaardid jagama) Jõh; söja ajal ju suured mihed (valitsejad) `antsid üksteisele abi; iga mees töi [Rootsist] kaksteisend vakka `soola Jäm; kui kadrid kεisid - - siis keedeti ikka `palli - - nendel oli sur pallikot́t ka `kaelas, üks oli pallikoti mees Khk; Pärni küla mihed olne juba rugise läind Kaa; Köljala rouva olnd `kange mees küll Vll; `Meite mehi läks ka siit tüki kaks või kolm Pöi; nee oo täide maade mehed kõik‿ne neli peret (talud on poolitamata) Muh; Suku mees (Suku pere) läks `heinale Phl; talupojad olid suurema mehed, aga teised olid `väiksema mehed või saunikud Mar; lubamene oo ea mees küll Mär; `präigu ei ole meest, kes põllu `peale läheb Kse; `tõotis koa iä mees Tõs; ema, tema oli `kange mees, `roovis rukist HMd; kuuendiku mehed olid kahesugused: ühed olid kolmepääva mehed, teesed olid kuuepääva mehed Kos; minu majas ei ole vaja kergelda, mis mul ikke on, seda tiab iga mies Sim; näd alate kahe mehe (kahekesi) panevad `leibä ahaju; egä koevamua mi̬i̬s `võrku ei võta Kod; rot́id lähväd perästiku nõndagu mehed Oru poole Vil; vanast võis igä mi̬i̬s püündä kalu Trv; si̬i̬‿o suurte meeste (rikaste) asi Krk; ku latsele amet `säĺgä `aetass - - siss ütledäss, et ää käsi `enne `aada `käissede, muidu saap korakäe mi̬i̬s (vasakukäeline); `meie mehe om maesamaa mehe, ni̬i̬ `peĺgävä vett `kangede; vigel om maan, tõene ää mi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo; üt́s `lihtne miiśs sinna (kohtusse istuma) ei˽saa minnäʔ Har; mul oĺl iks śaal `sääntsit hüvvi `mi̬i̬hhi, kiä mu i̬i̬st kõ̭nõliʔ Vas; poṕs oĺl vanast vakama mi̬i̬ss, mõnõl oĺl kat́s kah Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se; kõik olnuʔ `hüästele `küńdjä mehel (põllumehel), timä rikass olnuʔ Lut b. (muudest olenditest) Sääsk on mies `mihkli`päiväni (siis sureb ära) Kuu; Meite mehel oopis teine kuraas, kui lapsed meitele tulevad (koerast) Khk; jöe emand (musträstas) öunapude kallal on sügisel `kange mees Vll; Üljes va mees äi soa veel all iŋŋata, ta pistab ikka nina vee `pääle Pöi; Tärrεεstad (hallrästad) aa sügise kanged mihed ouedest marju sööma Emm; hundid `tulled kahe mehega mereld (mere poolt) Phl; mis teie `väiksed mehed tegevad koa (mesilastest) Mär; Anõdõl ond üks mies ikka `vahtis Khn; oleks nüid ta ia mies ammustand, mis sellest oleks saand (ussist) JJn; `kärbläne mi̬i̬s om härmä võrgu `külge jäänüʔ Rõu c. (mehekujuline) linaseemnesard `Tehti `kuprad väĺlale meheks, teivaste vahele `pańdi `kordamiisi `kupraid ja `õĺgi ja `siuti õlesidemega `kinni; `siemned pannasse mehesse Amb Vrd mehis
4. a. (vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände jne) Miest `arveda abemest, naist `tunneda tanust; Kaik ei ole mihed, kes `püksü `kandavad; Mies `kündäb, aga vagu järele ei jää = laev merel Kuu; Mies lähäb lakka, liha`vaagen pää pääl = kukk Jõh; param vana mihe abeni all, kut noore mihe ruusigu all Khk; Mees `silmas, völg `meeles (võlausaldaja nägemine toob võla meelde) Emm; Mees maa all, abe maa pial = kaalikas Han; mi̬i̬s lätt `mõtsa, naine nabapidi seĺlan = lähker Hls; kuda mi̬i̬s, nõnda vanger (kui korras on peremehe asjad, selline on ka peremees ise) Ran; Mi̬i̬s issob enne obese selgä, siis paneb valjaid pähä = ahjuluua valmistamine Ote; Mi̬i̬ss ollõv naasõ pää, naanõ mehe kaal Urv b. (eufemistlikke vms nimetusi, väljendeid) `Lääne mies (nälg) majas Vai; maias mees (nimetissõrm) Muh; `eilne mees `akna taga juba (hommik käes) Mar; `eilne mies jo õues (päike on tõusnud), `tõuske üles JõeK; Kos talus vai majas on laiskus ja ooletus, seal vahib see kõllase suapa mees (nälg) ühte lugu värava taga Trm; iiläsine mi̬i̬ss om jälle vällän (koidab) Har; Latsi hirmutedi, et haĺl mi̬i̬s tulõ Rõu; rikka mehe rat́til ommaʔ valusaba täheʔ, `vaese mehe rat́til mustõbaʔ (Suurest ja Väikesest Vankrist) Se; üldäss, et pikkesega lü̬ü̬ suurõlõ mehele (kuradile); `tääbmä um haĺl mi̬i̬śs ussõh (tuleb külma); kõvõra meheʔ (vorstid) Lut c. tihedalt koos, üksteise kõrval sie on kõhe mies mehes `kinni - - nii tihe `kuusik; `ninda pali `rahvast, et mies mehes `püsti `sõisasivvad; `palgid õlid `püsti `pandud mies mehe `kõrva Lüg; Silgud lapida tahenduse `pääle ilusti mees mehe körvale `kuivama Rei; nii `paĺlu `seeni, mees mehe `kõrves Mär; suletüid (soolatüükad) käe pial, nii täis et mees mehes `kinni Var; kirik oli rahvast täis, mies mehe kõrvas Koe; kui parass vili, tulep mi̬i̬ss mehen, siss om pää ilusa Kam

mees- mees- Et `kasti püüd `ninda `palju mihi ja mies`joudu `tarvit, olid `kastid kahe külä `mieste `pääle `püüdä `annetud; siit on juo mittu mies`polve `aiga Kuu; `Kalvi `moisas mies`ärrad ei `oltki, `preili jäi `moisa perijast VNg; ikke miespere käis `enne [saunas], naispere perä takka järele; mõni `tütrik siub `eina maha küll, ei `karda miessugu ei Lüg; Vanasti olid puhas mees pagarid, nüid kuulukse `naisi ka olavad Pöi; ega mul mees suvilist ei old, mul olid tüdrukud, naiste `rahvad Lai; Vadõret oĺl kolm, poisslatsõl kat́s mi̬i̬ssvadõret ja üt́s naissvatõŕ, tütärlatsõl kat́s naiss ja üt́s mi̬i̬ssvatõŕ Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur