[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

keeris keeri|s Khk SaId(ker‑ Kaa) Muh Var Hää Tür Kad(‑ie‑), ‑ss VlPõ Hel Nõo, g ‑e
1. tuule‑, veekeeris, ‑pööris rahude vahel oo vee keeris Khk; suur keris akkand tulema Kaa; tuule keere, `keerdam vöi keeris Pha; `oitke ennast sedamodi, et selg oo selle tuulekeerise `poole, et sellel `olle pahad `aiged sehes Muh; jäeme siis selle tormakeerise kätte Var; keerised on vee neelu kohad; Loigu põllu pääl olnu `jälle `seuke keeris, minu vanaisa `viskanu oma äksiga selle tuulekeerises Hää; tuule kieris ehk vali tuule iil on, vahest kierutab üles tolmu `sambad Kad; tuulispask on kua keeriss, aga ta ei ole nii kõva Plt|| vurrkann – Vil
2. kera, pall `veike lõnga keeriss KJn; eina keeriss Vil
Vrd keerd(am), keerand

meeres meeres g `meerde Kse Mih; miires g `miirde Kir, `miire LNg = meere toop on `miirest saadik täis LNg; vaho miires oo õllel peal Kir; suur ang‿o ang, `piśsed anged‿o `meerded, tuisuga tulavad `meerded Kse; vesi tõoseb `jälle `meerdeni (varasemalt kuivanud jooneni) Mih

meerik, meerika, meerikas ameerika

meerus meerus g -e (-ii-) kriim, määrdunud (olend) Poisi nägu mitu `pääva pesemata, must nagu meerus; Suured mustad miirused oo `Peetril lõua all, pesemata mud́ugi; `Korsna `pühkijad oo mustad miirused Han

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur