[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

matikas1 matik|as Mär Vig Kse Var, mat́ik|as Mär PJg Sim, matig|as Rei, g -a; madi|gas g -ka Kuu; mati|k g -ka Kse

1. madjakas, malakas Sain paraja madika käde ja valasin paar tulist Kuu; põlnd mat́ikast kääparast, ma oleks tale teind mööda `külge Mär; Sain matika peosse, muidu oleks koera käest kisku saand Vig; mat́ikaga tõmmati luomadelle, kui ei kuuland Sim
2. matsakas pisine lühine paks laps on matigas Rei
3. sõim teisepere eit oli kuri muga, [ütles] ma su matika käest küsisi Var
Vrd matak(as)1

matikas2 matik|as Krj Kse Var(-t́-) hajusalt (-t́- Aud Hää), Krk, mat́ig|as Saa, g -a; mat́i|k g -ku Saa

1. putukas Ussid söövad pisiksi maamatikid ja seategusi Krj; `kukrikud oo `piśsed matikad musta `tiivadega Kse; pisike punane matikas pidi rohus olema, kis looma täis aeab Var; jahudes oo jahu koid, pisike matikas, `valge teene Tõs; kui madise päe lund sadade, siis sadade kõik mut́ikad mat́ikad maha Aud; mat́ikad söövad ju kõik taemed ära Hää; sügise akkasid madisepäe mat́ikud ära kaduma Saa
2. vihmauss kündasse, siis [linnud] söövad matikuid Var; mat́igas `pantse kala õnge `otsa. puu tüḱkide all on pailu mat́igid Saa
Vrd matak(as)2, matike

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur