[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–30. vihik (a–osatama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

manama manama R Pöi LNg Kul Hag Juu Jür KuuK ViK I Äks Plt KJn Plv; `maanama(ie) Lüg

1. sajatama, siunama Manas `toisele kaiksugu paha tulema Kuu; mida sa `ilma`aegu manad ja pragad VNg; manab tõist taga, sie `räägib `tõisest `alba Lüg; `kaupmes - - tuld `suure `vandumise ja manamisega `vällä Jõh; Kus vana kukkus teist manama, [et] sina äbemata inimene, teed `sõuksi tegusi Pöi; manab aga `piale `teisi inimesi tagaseĺja Juu; küll nad manasid taga järele Jür; aga ma sain manada kohe päris `ilma asjata Kad; mis sa manad tast, oma laps Sim; manas teise moa `põhja Trm; küll tä sinuda kõneles ja manas, õli pahane Kod; saari valitsust manavad Äks; ta piab `teisi manama, süda ei anna muidu rahu Lai; Karjane olli lasnd loomad villa, küll perenaene manas KJn; tiä manaśs minno Plv Vrd mõnama
2. paluma, manguma mis sa manad seal, ega ta ei tule Jõe; mina olin `aige, aga ikke nad nii `kaua manasid [kuni tulin kaasa] Lüg Vrd manima, mannama
3. nõiduma manamise sanad Kuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur