[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

maka-maga-, magja-

make(-)mage(-)

maki magi

makk1 makk g maki S(maḱk Muh) Mar Kse JõeK SJn; g maki Hls

1. a. (tangu)vorst Anna `moole seda makki maida Jäm; makkisid tehasse ikka änam jöuluks; see pole soole kuigit kauaks, se soole nönda kut koira `kaelas makk Khk; `martidele `anti makkisi Krj; vanast olid ikka makid - - muist olid jämemad, muist `peenemad Pha; pühadeks `tehti `saia ning keedeti makkisi Vll; Maki sooled `toodi juba `õhta tuba `sooja, taŋŋu pudru keedeti, pisiksed liha natuksed sihes, `lasti `jahtuda ja siis `aeti läbi `võrdla soole `sisse Pöi; voŕst `olli makiga makset (s.t vorst vorsti vastu); kui `maḱka tehasse, siis peab verd koa olema; üks ait, kaks puu lukki ees = maḱk Muh; makk on vorst, veib `olla verega ja `ilma; Enne seisab kuera kaalas makk kut senel taskus raha Emm; taŋŋud ja `rasva ja sibuled `pantaks sega ka ja `tehtaks makki Käi; vanad rahvast pole `tangu tein, `olle jahust makk Phl || `keeris vörgud makiks (rullis kokku) Pha Vrd makerjas, makkar(a) b. verikäkk makid on verest `tehtud klimbid, neid panna supi `sisse JõeK
2. soolikas `kiskus makid `välja Krj; jo makid `lastod `vällä kõho seest Mar || piltl Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei

makk2 maḱk g maḱi virre ma võtan tõŕukse si̬i̬st maḱki Saa

makk3 maik

maks1 maks g maksu S L(g -o Mar) hajusalt K, Iis Trm Kod, `maksu Kuu Lüg; n, g `maksu VNg Vai; mass g massu eL

1. kohustuslikult makstav rahasumma `mulle on `õige `kõrge maks `pandud `pääle `selle kõha päält, seda `maksu nüüd ei `jõua `maksada Lüg; ma vana inimene, ammu juba maksust `lahti Khk; kakskümmend viis `aastad makseti seda iŋŋevilja `maksu Pha; Maksu tähtpäe on `varsti käe Pöi; `maksusi äi joua `maksa Rei; ta võttis eese `peale selle makso Mar; lastel oli maks `seĺgas Lih; metu `maksu `maksmata, põle raha Tõs; valla maksud `maksa Hää; tulin koha maksust ära (tulin koha maksu maksmast) Ris; mo maksud kõik `makstud Juu; Ennemal aal viis iga leeritüdruk õpetajale ja `köstrile `kindad ja paelad. Piale selle oli maks veel ja tegivad töed Amb; nüüd on suured maksud peal VJg; ku `maksu ei `maksnud, suadeti poveska `perrä Kod; maksu aeg tuli kätte, aga talt kedagi võtta ei old Plt; suure massu taludel pääl, kes neid `masse ärä jõvvab `massa Trv; ilma massut maa kähen, mis tal viga süvvä juvva Hls; tu̬u̬ opetaja ütelnu, et neil olna kavva `aiga `keŕku massu `masmada, temä ei `matna Puh; kes `kümne soe kõrva Keeri `mõisde viinu, tu̬u̬ saanu kroonu pääraha massust priiss Nõo; nüid tulep `jälle üits mass `massa, kost me massame, meil ei ole raha prilla Rõn; üt́s mass oĺl tõsõl sällän Krl; mi˽poiśs om ka˽timahalt massu ala võet Har; `ainult jäteti mass inne, aga päiväʔ mis `mõisahe oŕati, nu̬u̬ võetiva ärä Plv; sõda tuĺl pääle, jäi tu̬u̬ mass kõ̭igil tasumalla Vas
2. töötasu, palk tõene maksab päävä `palka, si̬i̬ on maks Kod; siakarjuss sai `massu emmiste ja orikide pääld Nõo; mehe saanuva söönüst, aga mis nüid massuga saase, meestel raha ei ole Võn; `Ündruk om ilustõ ummõldu, mis sõ̭ss no massus lätt Urv; sa˽tulõ mullõ `täämbä `tüühve massu iist Har; Kae˽midä `massu vi̬i̬l vaja, kül˽peräst `surma saat kopsu˽ja˽massaʔ nalj Rõu; vana Hummaĺ oĺl voorivitäi, timä võt́t massu iist tu̬u̬ viina tuuaʔ Vas

maks2 maks g maksa eP, `maksa R; n, g `maksa VNg Vai; mass g massa Saa eL (siseelund) kalal on ka südä ja `perna ja maks VNg; maks `pandi `süldi `ulka vanal ajal, nüüd kuppastatta maks `välla ja `praaditasse `pannu pääl Lüg; sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes Khk; Oli lutsu maks suur ja lai, siis tuli sügav ja külm tali Pöi; tursa maksa eli `pandi `vankri ratastele Muh; maksast keededa `sülti Rei; kesskohest saadik‿o inimesel inge kehä, seal sees oo kops ja maks Mar; kas sa `maksa sööd koa Mär; `külmen tursa maksad ette mehised `pistä (süüa) Khn; ku maksad mädand, sis lammad surevad kohe ää Vän; maksa valu on terav, nõndakui `sorkab Saa; sea maks va viha Ris; maksast tehäkse `voŕsti, akitakse `peeneks ja Juu; selle luoma maks on vigane JMd; kui kõhutäiega magama eidad, siis kops rõhub maksa `peale VJg; `lamma `värsket kiädäd, `lõikad maksa killa, `vaatad et lut́ikid ei õle siden Kod; `ennem `pańti kopsud ja maksad `keema, `kartuli `lõika ja kaalid [juurde] Plt; lutsul om mass innaline - - kena nigu rohumaik om tal man Trv; toores mass lopid ärä ja `tu̬u̬relt raets panni pääl rasvage. `lamba mass kupatet ja keedeti Hls; `vaśka mass om kupatamada `väega ää Nõo; ku `lu̬u̬mõ tapõtass, siss kõ̭igil om kops ja mass ja südä sihen Ote; looma mass om ää süvväʔ Krl; saṕp om massa manh, tu̬u̬ om mõrru Har; piniʔ sööva `massa Plv; havvõ mass om `väega makuss Se; kops(ud)-maks(ad) 1. sisikond, siseelundid (toiduainena) siis `tõmmeti [siga] `jalgupidi rippuma ja siis `pandi `kopsud-`maksad potti Jõh; vasika jalad pannasse ikke koa, ja kopsod ja maksad (süldist) Mar; keedä enne kopsu-massa ärä Hls; nemä esi seevä lavva tõese otsa pääl liha, aga temäle `panti mädänu massa-kopsu ette Puh 2. piltl pörutad `eesel keik kopsud-maksad segamini Khk; sańt asi, keis üsna kobsost maksast läbi Mar; kui `vankre pial `sõitsid - - põrutas kopsud-maksad segamini Plt; kops ~ sapp üle maksa ; maks üle kopsu (vihastumisest) kops `kerkis üle maksa Khk; kops läks üle maksa, kui süda läks täis Sim; no sel on saṕp üle maksa jo; maks läks üle kopsu, sai nii vihasest Pal; kui niipaĺlu vihastab, et enam ei kannata, siis on kops üle maksa läind Lai; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi Krk; sapp üle massa Võn

makõ- make-

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur