[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hauduma `audu|ma R(-maie Lüg) eP(h- Phl; `oudu-, `oudo- Jäm Ans Emm Rei Han), `aud(u)|ma Muh hajusalt L, Kod Kõp Vil eL(-m[e] M, `haudma ~ `haudum[m]a V, `haud́ma Lut), `auma Vän; pr `audu- (`audo-) R(h- Kuu; impers `auv[v]u- Kuu Lüg) eP M Ran hajusalt Puh, (ta) audub Koe Kad Trm Lai, aadub Kod; au- (ao-) Kuu Hlj hajusalt eP, Trv Lei; (h)avvu- T V

1. hautama, kuumusega (ja niiskusega) mõjutama, soojendama, kuumutama; kuumuse (ja niiskuse) mõju all olema, selle toimel (teiseks) muutuma a. [mune, poegi] hautama, poegi munast välja tooma Lösüksis `justku va `haudund kana Kuu; litigad oo tuppes, siis tä akab litiguks sugema, tä aa˛ub ennast sεεl sehes Khk; `Öötakse ka, mis sa luksud, ega sa‿b akka `auduma minema Pöi; Ani aub ühü jala pial = kasvav kapsapea Han; [mesilase] kärg lähäb mustas ja `sitkes kui pojad `auduvad Var; kanad `luksuvad – kippuvad `auduma Juu; ia `auduja kana VMr; ikke seest pigistavad [kalal] marjad `välja ja `auduvad siis pojad `välja Trm; `audev kana Kod; Mul ei olõḱi essä, susi sittõ kannu `otsa, päiv `haudsõ `vällä (vallaslapsest) Urv; logõvalla nigu `haudva kana Har; Sõ̭ss tulõvagi nu̬u̬ vaglaʔ sälä sisest `väĺlä, miä sinnä pagsu naha alaʔ umma `haudunuʔ Rõu; Kakõno nigu haudja kana Räp; paisõ haud mää `sisse Se || uus (haiglas) last ajaliseks kasvatama nu̬u̬ latse, mes `enne `aigu sünnivä, noid avvutass `tru̬u̬bi mulgun `kaskanaha tüki sehen Puh; `säitsmä `kuune laits, oless ta latse `kliinikude `annu, oless `väĺlä avvutu. laits avvuti `seeni, ku ajalisess `saanu Nõo || (rasedast) tea mes tä õlma all seal `audumas on Mar; nüid `auduss, siss lää `lõhki; kaśs `auduss `poigi nüid, kurt kõtuli mahan Krk || saamisel, loota maʔ otsõ ḱuudu hobõst. – no kas `saieʔ – `haudmisel om Har || piltl `Kaua `audund `asjad `lähteväd `aisema (kuulujutt levib) Kuu; Oh sie va igavene `tossakas saa kedagi `tehtud, üks `enne `aegane ja vähe `audund ikke on IisR; magu hauduma paisuma, valmima (viljast)Kam V kesv vai kaar `audse maku; kui maku auvvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuu aud maku (kuu kasvab) Krl; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh Räp; rügä nakkass jo mako `haudma, keśväl om ar mago haut Se b. kuumuses (ja niiskuses) valmima, küpseda laskma; väikesel tulel kaane all kee(t)ma, aeglaselt küpse(ta)ma `autu liha VNg; kali `audub `ahjus, `paistub `küpsest Lüg; leib oo `audumest `vaego, pool küps Mar; `audub einu lehmale JõeK; `kui `erne supp keeb ja jääb `auduma, siss lähäb `pehmemast Äks; tangu om alle kõva, puder taht `aude vi̬i̬l Krk; kiisa `panti potiga `ahju, `audusiva `pehmess, luu kah ärä `audenuva Ran; lehmile avvuti sü̬ü̬m aganist Kam || lühikest aega keetma, kupatama (kapsaid enne hapendamist) `auvatasse `suure padade sies, `aetasse `kiemä, `tõstetasse `laudude `pääle – `auvutud kabustad Lüg; egä aadutud `kapsale `su̬u̬la pantud Kod; `väikse pää avvuti, avvutu `kapsta. pää lõegati `riśti `kat́ski `pańti `auduma Kam; ma `täämbä hausõ `kapstit Plv Vt haude|kapsas c. (tulises vees) leotama v ligunema [karu] pahemal käppäl õli `põlvest `saate karv `vällä `audund suus [imemisest] Lüg; rehetoa vommil oli silma kivi, selle sies `audus kaŋŋas [värvimisel] VMr || [pesu, kangast] hautama; (leelises v kuumas seebivees) ligunema v keema `Põuku, `kaŋŋast `auduma. Panin `tõrde, tuline leheline `selga, alt lased ära ja `jälle ajasid `kuumast, kõhe et kiev ja `uuvesta `pääle Lüg; ega sie aĺlitand plekk `välla lähe, au ehk pese VMr; siss ma olli tüdrukene, ku `püiki avvuti Nõo; ku mina `naksi mõssu `mõskma, sõ̭ss joba `paaga havve Plv || [kalja, taari] tegema, uuendama, värskendama enne `auti ega `laupa `öhta ikka `taari Vll; `taari `autasse, kui tä sandiks on läind Mar; kahe nädälä päräss aaduti [kalja]. `panti uut raba ehk uuded kaĺja leeväd `juure, siis `ju̬u̬di vi̬i̬l Kod; taaritõrikse `põhja `panti kõrd `õĺgi, siss taarileib ja kuum vesi kallati `pääle. siss `lasti tõse päeväni `audude Hel d. (soojuses ja niiskuses) pehmitama v pehmenema; painduvamaks muutma või muutuma `niine `auvutasse sedäsi et lähäb kuor `lahti ägedäs; `virsu `auvatasse ka, et akkab iast `jalga, on `pehme Lüg; pannakse veel tulise `leibadel̀le riie üle, et siis `auduvad Ann; linad on viel valjud põle easte `audund Koe; vanast tenäti sannan, üteldi at́tuma viha`audjale. viha`audja kaśt viha likess pańd keressele `auduma Nõo; ja siss kud́a [vehmripuu] `pehmess `oĺli `audenu [kuuma tuha sees], s paenutedi ta telele `ümbre Ote; taa tõrikõsõ vits om vaia vällä `hauduʔ, siss saat tõrikõsõle pääle aiaʔ Har; loogapuu pandass kuuma vii `sisse `hauduma Plv e. puunõusid hautama, turrutama `audub `tuorvi, akkab `audumaie. tulised kived ja kadaka `õksad, siis ei lähä appust Lüg; lüpsiku torirohud `pandi `kuima, kui taros `olli püt́ta `audu, siis nendega `auti Muh; puu riist kui tema ei saa `autud, siis piim akkab venima sial sies VMr; ṕutt jo `hõnkass, timmä vaia `hauduʔ kivvegaʔ Se f. soojendama, kuumutama, (ennast) hautama; sulatama Nüüd `haudusin laval `tarbeni, ott hie`augud `lahti Kuu; Juhan on `ahjul, sääl tämä `audub oma `külgi, ei tule maha, ei tulegi Lüg; All kõhu otsa sihes `olla `kange valu, `audus soja kiviga Pöi; aade ahamned; kui soe ilm, siis mua `aurab, `keltsä aadub Kod || arstima, mäda välja kiskuma; lahti lööma, puhkema (paisest) mu põĺv oli kohe nagu suur pada, siis sai vana sea rasvaga ja tangu pudruga `lahti `autatud teist Juu; midägi havvutuist pääle pandaʔ, nigui ruttu ar havvusiʔ, päsesiʔ `ju̬u̬skma Se || piltl (soojas kohas) istuma, magama, lesima; vedelema, laisklema Miäds sa siel tuas nüd `hau˛ud - - tule `väljä `vastla`liule ka Kuu; Kes pani omale `suaja `ilmaga pali `vantaruid `ümbär, [sellele] `üäldi, et mis sa `audud `ennast Jõh; Saab jo küll `ahju pial `audumast, tule `alle IisR; `riide all oo ea `aududa jah, ea soe Mar; mis sa `audut siin kodun, ku sa `vällä tühü ei viisi minnä Krk; haud pääle magamist (alati magab) Plv || anna `seie, mis sa oma püus seda `audud Khk g. (niiskuse ja soojuse toimel) põletikuliseks muutuma laps one `audumas, pan linase `riide `öüdeid `kaindla `alle VNg; `varbad `lähtad `auduma, pane `jälle villatukk vahele Mih; lapsil `auduvad `kaindla-aagud ja põtkavahed Kod; `loomadel olid sõrad, kui `kasvasivad suurest, kogusid pori tükkisid, akkasid `auduma Lai; `perse sori ärä `audenu latsel Ran; mu emä ütel et, ku keväje edimält `konna vii sisen näet, siss tüḱkev jala `audumõ San; havvunu `varba `vaihhõlõ panõʔ kuusõ `tõrva Lut h. pehkima, mädanema, kõdunema; määndama; rabedaks muutma v muutuma nüüd `künnetasse rukki kõrs üles, eks siis akkab kõrs `mulla sies mädänemä ja `auduma Lüg; riie, on tä märjalt jäänd kohegi paksuli, siis tä `audub ära; sönnik `audub `lautas Khk; lahju [võrgu] lina nii mädaks `audund Mus; linad `viidi likku. kui linad kuivale jäid, `audusid ära Pal; siss `pańti naa [keedetud taelad] mullage `kinni, `lasti `audude Hls; vana egä om keväjelt ärä `haudunuʔ, egä `hu̬u̬lduss alt ärä Har; maa joʔ ar um uttunuʔ, turbass joʔ är `haudu; rüä orass `peĺgäss `hämmä, gu `hämme maa pääle satas lumi `tuori (siis) ga keväjält või ar havvudaʔ Lut || muhenema, käärima (maast) umalad `kasvavad `niskeses `audunes maas, kus vesi `tassind `prahti ja Lüg; sõnniku maa künneti äräde ja `lasti siss `audude sääl Krk; Kesväl pidi maa olõma ilusahe är `haudunuʔ Rõu; sińnä kehvebä maa pääle haaru ui sitta, tuu lasõ `haududa õ̭nnõ. śoo maa om no `haudunuʔ, `piasi õks `viĺjä `saama Se i. umbselt soojana tunduma, vihmaootel olema (ilmast), ilmamuutuseks valmistuma, ilmamuutust ennustama `audub elm, ise soe ja ise `pilves Mar; aob suurt sadu Khn; pääv `õige kõrvetab, si aadub `vihma Kod; ilm akkas `audum(e) vihmal. kisk `umbe, nüid auts `vihma joba Krk; päiv om niu vii sisen paistuss - - nüüd aud õkka satu; ku kana `liiga paĺlu vihussõ ja näḱitsese, siss om ka et, `vihma `audva San; ta undsõʔ aud `põuda Urv; ku põvvaʔ ommaʔ, `nu̬u̬rdõ `piĺve lask, ilm nätäʔ haud sadama Vas; `piĺvi haud, saa `vihma; `haud́ja ilm Se
2. piltl (põhjalikult) mõtlema, kaaluma; endas kandma, hoidma, vimma pidama mis sa `audud omas mõttes kui et `räägi `kellegagi Lüg; mis sa selle asja kallal nii kaua `audud Khk; Piab viha, `audub `kurja Hää; tea mes mõtteid see audub Trm; `audub neid `plaanisi, kes tiab mis ta nüid `väĺla `audub Lai; kis siantst pikkä viha piab, `audub, `õhkub, juśt ku üits aa kubu kunagi Krk
3. piltl peksma `audusin `õige `kõrra ovost Lüg; Pani pia `jalgude vahele ja `audus naha tümäst Jõh; Viĺlu suab `audu Kod; Sain lõpuks selle rattavarga kätte, aga ma teda audusin KJn

eass eass Ote Urv(eäss, ääss) Rõu Vas

1. (eitav) ega siis, egas poistõl olliva jalgräti, eass saabast es olõ Ote; eass puuḱ kõ̭igilõ es käüʔ; Ääss t́ää [adralusikas] muiduʔ ei˽püüsüśsi, t́ää om iks noidõ naba `nü̬ü̬ŕega˽sinnäʔ adranaba `küĺge köüdetü Urv; eass ostõtut nõ̭narät́ti olõ õs vanast Vas
2. (möönev, jaatav) jah, no, küllap eass t́sikuŕ and õ̭nnõ maku; Üteldi, et eass süǵüsene piim om `väega˽väḱev Urv
Vrd egas

ele2 ele Nõo Har, -eʔ San Har; äle, -eʔ Lei ei ole inimestel ele `aiga `endit puhastada Nõo; [vili] hallat ärä, tu̬u̬l ele üttegi maku eih; siss ele˽kõnõlnu ei söönü˽ka mitu `päivä; timä eleki mia rasõhõt tü̬ü̬d tennü Har; bõt nuʔ šilmist äi näe, `d́algu äleʔ Lei
kees1 kees Jür M, keeś Han, ki̬i̬s Hls TLä Har, kiiś VId, g keesi, g kiisi Se (kodune) juust `Keesidel `piavad augud sihes olema Han; Saksad ütlesid ikka kees Jür; keesi `meistre olli `taańlase Hel; `Ki̬i̬si tetti ennembi esi kah kodun paksust piimäst Nõo; `Mõisan, sääl oli keesi vabrik TMr; kiiś om ka sikkõ˽külʔ, a ega˽täll midä maku olõ‿õiʔ Vas; juustupagaŕ oĺl `mõisa keesi `kiit́jä Räp; mis tetäss ilma munõlda, tu‿om keeś, tu säne `vindsõ Se
kurk1 kurk g kurgi Emm Rei Ris Tür, g `kurgi R(n `kurki Vai); kuŕk g kurgi Sa(uŕk Jäm Kaa) Muh L Juu JMd VMr IisK Iis Plt M T, kuŕgi Tor Hää Saa Juu Koe VJg I KJn San V; gurk, pl guŕgiʔ Lei kurgitaim; aedvili Siis viel `joudavad `kurgid `kasvada, ku sirelie `heitsemise ajal maha tegeb Kuu; ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga Lüg; Tegime ulga `urkisid appuks Jäm; söi `toorid `kurkisi Vll; mäda`rõika juured pannasse `kurkide `peale, kut kurgid `soola pannasse Muh; võttis kurgid ää, ma põle `katsu `saandki `kurki Kir; Mitte `ühte `siokõst `nõuõ põlõ, `kussõ `kuŕka võiks suõlata Khn; kuŕgidest saab ääd salatid, paar `kuŕki võib nõndasama ära süia Saa; kurgi varred nagu `veaned Juu; nüid kasvatame `kuŕka, vanad inimised ei `tiandki neist, et need ka `süia süńnivad Ann; magedat `kuŕki sõime nagu `õuna Iis; `lambad olid `kuŕkides (kurgipeenral) Pal; minu vanaema - - `piśtis kuŕgi `kartulite `juure patta `keema, `keetis ära, aga ei kõlvand `süia ega kedagi Lai; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; nõnda paĺlu peas ike `saama, et `kuŕkele vett tuvva Hls; pikäliku ilusa kardula juśt ku kurgi Krk; oi mia ole imuline küll `kuŕke pääle Puh; kurgi panet `apnama; kuŕk om süämele nii ää; ku sa juuvva tahat, siss võta `kurki Nõo; kuŕgi omma kuḱi pääl Krl; mul `lät́si timahalt kuŕgi hukka, mitte ütte `kuŕki ka is saaʔ Har; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and läḿmind; ku kuŕgi˽paĺlo arʔ `hapnasõʔ, siss inäp tu̬u̬d hüvvä maku ei olõʔ Rõu; inne taha as `kuŕki kah - - no sü̬ü̬t kõ̭iḱ `nahka Vas || `väikene illos hopõn nigu kuŕk, ta um kui kuŕk i̬i̬h; sõit kurgiga Rõu
laskma `laskma eP(`lasma S L K) eL(-me M), `laskema R(-ie Lüg) Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi K, lasta Sa Muh TaPõ VlPõ M, `lassa R(`laskeda Kuu Jõh) JõeK ViK Iis, `laska Vll Pöi Muh L HaLä I, `laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T, `laskõʔ V(- VId); pr (ma) lasen R(`lasken Jõe) K Iis, lase(n) S L, las|e M T, V, lahe(n) SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(n) R S Noa Kul KPõ I V(laži Lei), `laskin Vai, `laski(n) (-śk-) Jäm Ans Muh Phl spor Ha, JMd Ann Kod(laśkin) Hel, `laskesin Jõe VNg, `laskesi Khk Mus, `laskse Ote Rõn San V/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, spor SaLä, Muh Phl spor K, Puh TMr, lassi(n) (-śs-) spor S, Aud Trm MMg Äks T VLä, `lassi(n) (-śs-) SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä, `laśse M Ote, lahi(n) Jäm I
1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligi Lüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liuguma Vai; ta lahi mehed `lountsele Jäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsa Muh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassend Käi; lase ma tulen koa Mar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koa Mär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris; `oota vähe, ma lasen kohe `veśki `käima Nis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahad Juu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür; lasi loomad paha `peale Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei lase VMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täis Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lase magada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab aru kõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔ Rõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inne Räp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik IisR; Meil nägu `väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskma vabastamaR eP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahti Lüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär; omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann; lase silmad `lahti Iis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh; liimist `lahti `laskand Khk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lasta Jäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd mette Vll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahti Juu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo || fig viin laseb `lahti ammetist Kul; valla(le) ~ vallalõ laskma vabastamaeL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa mineme Hel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `valla Nõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallale Ote; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõ Se; meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kae, et sa meelest ärä ei lase Hel; `mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se; silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandust Mar; küll ta oid tat küll, ei saa silmist är lasta minna Krk || fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se
2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitada Pha; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salga Har; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä Lüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudida Pöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tulla LNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süia Han; lassi mind kapetad teha Aud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; lasin `tislari teha uued kapid Amb; lase laps magada Ann; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas; las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu; laa `õlla `pääle Lüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevad Vai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tule Amb; las ma suan korra jalad `alla JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil; mis käperdat kassipojast, lase olla Trv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelte Krk; Las sadade, saa magade Hel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olli Puh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔ Har; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬d Rõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täis Vll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köia Aud; tie `kärmemast, lase kääd `käia VJg; mine siis ja lahe kätel käedä Kod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔ Räp; et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg; `Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv
3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg; Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna ette Vai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; sönniku maha `laskmise kook Kär; `ankrud `sisse `laskma Mus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `alla Phl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakse Vän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa maha Amb; lähen sõńnikud maha `laskma JMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad maha Tür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakse Kad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lased Plt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä olli sääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn; nakame atust maha `laskma Kam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `alla Räp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud sise Jõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüdu Pöi; teine teise päeva laseb `õngi Muh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisi Hää; lasiaugust laseme nooda `sisse Trm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔ Se || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har
4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh; lasemo vene `randa Vai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lasta Khk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suits tuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasse Mih; ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastase Tõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laska Kod; ta `laskis pika lükkevahe Ksi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangal Hls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembän Har; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas; peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasep iluste peru takka Puh
5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasima Kod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kuku Rõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp
6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lasti Muh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati maha Ksi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu || fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär; laseb siĺmist suhu Tõs; lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünäl Kod; siss `laśti `õnne, `laśti kõige enne ussaea `õnne TMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbi Lüg; `klejontka ei lase `märgä läbi Vai; kore maa, laseb vee ruttu läbi Khk; `paargu katus akab vett läbi `laskema Mus; paat́ `pihkab, laseb vett läbi Mar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür; laseb tuult läbi niigu sara Koe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuule läbi laseb Ran; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbi Nõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbi Plv || fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2. fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie Lüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joosta Har || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi laseb Hää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhn Urv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soond Khk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśk piä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olli Krk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laske Nõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu || fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskema Vai; kupumoorid lassid kuppu Muh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmene Käi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puud Vll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst; `viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu maha Kaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `alla Pöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `alla Mär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti laheb Kod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR; raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Tõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagist Mar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sisse Pal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitus Hel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vahele Har; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu
7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapsele Lüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahti Khk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir laseb Var; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür; lase oma `laulu kuulda Trm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihima Kod; kaśs laheb `nurru Lai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarap Ran; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu || rääkima, kõnelema ise on peris `randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu; sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatust Kaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai; lätläne - - lasep nigu lidisep Puh; `laśse kuda sõna `suvve tulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńne Har; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahti Tõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod; lase mõni lugu Hel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv || üt́s kõrv lask `piĺli Vas
8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karet Jaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laska Vig; lase kuhi `mõntsa Lih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lasta Juu; lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudega Iis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińni Trm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vahele Lai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemist Hel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskma Kam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääre VMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tule Krk; küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit kogu Khk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskma Mar; nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastud Lai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt maha Jäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu moha Pöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma Kam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbi Urv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keik Jõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `lasken Krk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähu Rei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih; lase sahaga paar `korda läbi Tõs; `nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbi Sim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli vija juure `juure Trm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuuti Kse; lapsed lasevad uńdiratast Juu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t ärä Kod; jää laseb seliti maha inimese peris Hls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har; kivvega `laskma Plv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu
9. a. jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadele Khk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audid Mar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lasta TMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu; tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lasta Khk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `vällä Jõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laske Trm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõgla Krk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `laste Se
10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastud Ans; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskme Krk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakk Käi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad maha Phl; lased `kriipsu `mööda Mär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran
11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume pääl VNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekest Pöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh; Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisi Rei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummus Mär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenal Var; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; lasevad `tritsudega `liugu Hag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivad JJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe; laseb otse üle väila silmalt VJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastega Plt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui mea tulli, siss - - lassiva minekit Nõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har; `lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut; jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast Jõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalga Pöi; lase aga `jalga, siis sa jõvad Muh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minema Sim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägi Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvast Har; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt; tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liugu Vas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `alla Pöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese `piale laseb, veri `lindab Lih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu; metsaned lasivad einamalle maha JõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad; pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa Ran; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas; kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har; sülleḿ `laśke `kahha Plv
Vrd laskama
12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühna Muh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts maha Mih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumiss Kod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lasta Krk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har; kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takka Mar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris; lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andma Hel; pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh; Ma lase korra silma `looja Pöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran; leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuse Tõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgä Lüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja Vai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingad Khk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi; elu mured `laskid münu `pεεle Phl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksile Mär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakile Vän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei oln Ris; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod; `laśsis roho `peale siruli Pil; mia lassi külliti maha Krk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laske Ran; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskma Krl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahha Se
13. a. (koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummund Kuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi Lüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laska Mar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskme Krk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juure Kuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu Vai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olnd Käi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli, siis sai `lesta Rei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkuda Ann; siis on leib paras, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangeste Jür
14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai; Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi; lasen vastu `kõrvu `sulle Kul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig; lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu; läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbi VJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsa Pst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbi Krk; nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod; ma lase `nipsi sul nina pääl Krk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har
15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg; puud `laskvad `raagu Khk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäb Vig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih; õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi maha Hel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villa Har; lapsi ~ poega ~ sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg; mesilased `akvad `peret `laskma Khk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskma Nõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp; meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha mette Khk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬d Har
16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku Hää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid taga Juu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsu Kod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp; hobõssal jo lask `nõlga Lut; marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasep Trv; esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisu Jõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinni Lüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täis Emm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sitta Mär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnud PJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa; laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris; sala laseb `vingu Kei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aad Sim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss ei tohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jook Kse; ma lähen lasen vee maha Kei; lammas laseb kust Juu; oinas `laśkis kotta suure oidu JJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahti Lai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastu Ran; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh; al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh; see laseb ikka ala, see on sihand viga Ans; laps on omale `piśsi `alla last Juu; täna `öösse `jälle last `alla Lai
17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märki Khk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahti Kse; püssiga ikke `märki lastase Tõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külge Kod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `valla Hls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskma Puh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsi Nõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔ Vas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamas Juu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teine Rid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugi Hää; käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr; maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha, aga neid ei `süia Lüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise maha Krj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su maha Nõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu; laš́k `maalõ Lei; rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskis Muh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigä KJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kive Muh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katuss Krk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśk Krl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana väläh Vas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se
18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistega IisR; `Ingel lasi `poistega `ömber Rei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kää Han; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkk Hää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olema Kad; ta laseb poistega `ringi VJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmas Lai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oor Plt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäne Räp; tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lilla Kaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu lask Krk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp
19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal; temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk
Vrd lahetama, lasetama, laskuma

lümo lümo Plv, lümü Urv sodi, lödi Kas `kartoli vai uaʔ, ku pudrulõ keeseʔ, sõ̭ss om lümü Urv; `kartoli är mädänüʔ, nigu üts lümo `keldreh Plv; lümolõ, lümüle sodiks, puruks Sa‿lõt `kartuli˽kõ̭iḱ lümüle `ki̬i̬tnüʔ Urv; sü̬ü̬ḱ lümolõ keenüʔ, ei olõʔ inämb umma maku Plv Vrd limu1, lümäle

magu1 magu, mago g mao, mau üld(g magu Kuu Kse)

1. seedeelund `hülgejeld oli magu `võetud ja sis `pandud nisukesed viled torud `külge (torupillist); Kus pern maust jääb (lahutamatutest sõpradest) Kuu; kalal magu `niisikest sodi täüs VNg; `Terve `päivä `süämäta, magu `mängib `marjaasi Jõh; magu, kopsud-maksad ning süda on lehma päädigud Khk; `ülge maust saab kena torupiĺl Mus; mau `sisse läheb toit ja rohi, sääl ta akkab seda siis `seedima ja `peeneks tegema Krj; pörn on loomal mao `küĺges Vll; Kui magu `aige on, siis apud `asja `süüa äi või Pöi; mao kile oo nagu õhuke paberi kord Muh; mago on see, kos sees toit keik `pantaks Käi; ahvenal `üültasse magu, tursal oo kuma Rid; `enni vanal ajal `tehti maost `vorsti koa, sea maost `tehti Mar; [kui kellelgi on] seest alati `aige, ei või eest `riididki `kinni `panna, siis `öötasse naeru pärast: magu paelaga `kaelas Mär; toit süiässe mao sesse Kir; magu `aige, aeab seest täis PJg; Kui maos valu oĺli, siss `ańti `vi̬i̬ga püśsi`rohtu Saa; siga, kui ta `easte `rammu lähäb, siis magu lähäb nii pisikeseks Juu; kui lehm süeb, siis toit lähäb `mausse ja sialt tuleb mälu suhu; kui inimene süeb, sie läheb kohe maguje Kad; mäletsejäl eläjäl one vi̬i̬l tõõsik, `niiske (niisugune) `umne, siis rutuline magu ja peris magu Kod; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse tehtud voŕst Äks; vasika magu sai ära puhastata, `süĺti panna Lai; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv; loomal om kolm magu, liba või libeve magu, kõrdmagu ja perismagu Hls; ku `vaśka pallu juvva saave, siss neil lääb magu `lassi Hel; mass om ju sääl mao veeren; emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu Nõo; Magu tulõ ka ilustõ är˽puhastadaʔ, maost saa tulimakus suṕp Urv; mul oĺl põlendik mao sisel Krl; Lõiguti neh sooligu ja˽magu `väikeisis tüḱes ja `pańti neh patta päie ja˽`jalguga˽`ki̬i̬mä Rõu; kos põrn maost jää, nii lat́s imäst Vas; koh kõrdmago om, sääl om `väega paĺlo `kõrdu mao śeeh Se; vaja mago är aiaʔ (puhastada) Lut
2. ka halv kõht Magu iess `nindagu vanal orikal; `lehmäd olid maguni sies [pehmes pinnases]; Hakka kovast `tüöle, küll sa mau vähikaseks saad Kuu; suure `mauga inimene Jäm; `tiine kaśs o ka `rännis `mauga Khk; Magu ees kut suur tüńn Pöi; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; jo so mago vahest täis oo Mar; Põle `aega magu maha vissata (magama heita) Han; `tõmman `soole `mööda magu Kei; uńt `tõmmand `veise mao nõnna maha (kõhu lõhki) Juu; paksu `mauga mies; magu ies kui taari tõrśs VJg; `puukis mau täis Sim; Magu maha tõmbama - - see tähendab peale sööki pikutamist Trm; kalal magu suur, kas mari [sees] Kod; sel va suur magu ees, nigu vana õõdsik Ksi; sööge aga maod täis, `õhta oodet ei ole Lai; sellel om ää magu ehen kah Hls; si̬i̬ lää küll `lõhki, magu üle seĺlä jo Krk; rasvamao `oĺliva rikka, kel suure mao i̬i̬n - - kes tü̬ü̬d es ti̬i̬; suur uśs `olli, täl `olli magu `poige täis Ran; tu̬u̬ `olli serände tukev mi̬i̬s, magu `olli i̬i̬n nigu rasva püt́t; vaśk karanu `aia `otsa ja magu `lahki, `tõmmass nii puruss, et sooliku tulliva `vällä; sul om jo magu täis nigu truḿm jälle Nõo; ma˽su `mau maha lasõ, ma˽lüü sul väidsega makku, lasõ raba `raavi Har; Mago täüs, tapaʔ vai täi arʔ Se; makku maokaks, kõhukaks laps kasund makku Tor; makku lähnud ja närosed varsad Kod; vasik makku lännu, ei või nõnda paĺlu juvva anda Hls; latse makku `sü̬ü̬ten - - lahjat `sü̬ü̬ki aa `sisse, päälitsege sü̬ü̬ḱ ei aa makku Krk; voonake om makku lännu Puh; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu Nõo; põrss om makku pärähünü, noʔ om kõtt suuŕ nigu vaat́, selle ta edesi ei lähäʔ Har
3. millegi jämedam, kummis osa a. (heinakuhjast) siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku magu akkasid `laskema; [kuhja] `keige `laiemb koht oli magu VNg; tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; kui `kuhjal on üva magu, siis vesi ei `mäända `kuhja Lüg; mago on `kuhja kesk `paika, kust `lähtö `laiemast Vai; kuhjal oo magu küll, [kuhi on] alt peenem, piält peenem, kesspaegast jämedam, se oo magu Tõs; kui ta läheb teenepuolt juba `viltu suunasse, siis on kuhi maos; kui `välja puristab, siis on kuhi maos, kui pole `easte `tehtud VMr; kui [kuhjale tehakse] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma, kui on vaeond makku Sim; Mõned tegid lameda `mauga kuhja nii kui lamaka; kui ju [heinakuhi] pool `sülda `kõrge, siis akati magu `laskma, `laśti `kuhja makku; `liiga suur magu kua põld ia, võt́tis vee `siśse Trm; magu ei `tehtagi mõnel kuhjal, `tehtaks kohe ülp Äks; kui `einu on palju, piab magu `laskma suuremass, et väga `kõrgess ei lähe Ksi; Kui vägä peeniksed eeńäd `oĺlid, siis `pańti agu `sisse, mud́u vajus magu maha KJn; lase magu kah, nüid om parass magu lasta joba Krk; ärä sa `kuhja väege makku lase, `einu paĺlu ei ole Hel; oosik kuhi om ilma `maota Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tulep kuhjale suur magu, saab `maokas kuhi Nõo; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku `võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku (liiga laiaks) Urv; see sai illuss kuhi, parass magu, `õkva nigu kanamuna Har; Haańakuhi tet́te keśspaaǵast `maogaʔ, et vihma vesi `häste `maaha ju̬u̬sk Räp || (küüni räästa alla pandud heintest) küünile tuli magu ette tehä. meil oo pitk rässäs küüni eden, teed suure mao ette; meil õlid sellel küünil maod kummalgi pu̬u̬l õtsan, muass maod, vahel mõnel one seenä piält maod; ise magasima küüni mao all Kod b. (kuust enne täiskuuks saamist) kuu kasvatep magu Krk; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole, siss om ta maon ja ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; kuu aud maku Krl; kuul om õigõ suuŕ magu, ta om pia läülä Har; A ku˽timä (noorkuu) jo˽maku nakkas kasvatamma, sõ̭ss um pehmeʔ aig; Linna külveti sõ̭ss, ku˽kuu oĺl maohn, sõ̭ss saiʔ `kaalsa˽linaʔ Rõu; ku pehmeʔ aig um, siss um kuul mago i̬i̬h; kuu um maol, tu̬u̬ tähendäss tu̬u̬d, et kuu nakkass kasuma, nakkass täüś saama Plv; kuu om joʔ maol Se c. (jämenevast viljapeast) kesv vai kaar `audse maku - - kui maku avvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuumaga aub kesev makku Ote; avvup makku viĺläpää, kui juba pütsik tulep ja lääp keskpaegast jämedass Rõn; nu̬u̬˽kes˽orassõ viĺlä ommavõ, nu̬u̬ `audva maku. enne pää `vällä tulõkut om mao `audmine - - ku˽pää `vällä tulõ, siss om jo är `audõnu mao `vällä San; keśv haud jo maku, mõ̭nõ päävä peräst om pää ussõn; vili lask maku, ku nakass pää tulõma Har; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh; Vili haud jo mako, mis abi nüüd inämb vihmast om; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid Räp; koh tu pää śeeh, lehekõrraʔ, jakuʔ, tu̬u̬d üldäss mago; rügä haud mako, kui pää siseh, olõ õi vi̬i̬l väläh Se; rüäʔ jo ummaʔ maoh, nakam `uutma pääd; nisuʔ tulõ‿i· varahhap nädälit üless, kooni timä makko saa, śeeni lätt paĺlo `aigu Lut d. (veesõidukist) mida `laiema `mauga [paat], seda `rohkemb kans seda `lasti ja `seilas ka paremine, ei `kallistund (kaldunud) `ninda kui terävä `mauga paat Kuu; vene one maoss laiem Kod; medä laiemb [lootsiku] magu olli, sedä `rohkemp ta kańd Trv; ma lei [paadil] `ästi tihedalt lihi`naklu siia mao kottale, sõs ta ei naka säält kunagi vett `sisse `anma Ran e. (muust) tule raava otsad olid `keertud, keskel oli mau koht sihes, selle `mauga `löödi Kär; `Liiti `tehti, näe, vaaderpaśs juures, muidu `juhtub, magu kasvab `väĺla Hää; vuĺlid kääsid pudeli mao kõhal, pudeli maoss suat́ Kod; egä suure sael piap oleme magu, ku si̬i̬ om ärä kulunu, siis puu`lõikaje `viskave sae prakki Krk; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma Ran; taal puuriidal om magu sisen, naa˽pessä˽ka `õkva Har
4. piltl Magu metteid täüs (tähelepanematu) Kuu; Sie ei õle `selge `maoga, seda miest ei või `uskuda, sie tieb sulitükkisi Lüg; Sukal oo magu maas, kus orgi `otsas sa selle purus aasid; Rotid võtsid viĺlakotil mau maha Han; oia õma mao `tiädä - - ärä `väĺjä sedä kõnele Kod

magu2 magu g mao, mau üld, magu Vll Rei Phl Han Trm Ksi; mago Kod Kan Se, g mao Mar Ris maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse `liemel one paha magu VNg; `Ninda`kauva kuer mälestäb ku magu suus Lüg; `Meie `lapsed `armastavad keik `kõrbend `mauga `piimasuppi IisR; `luorber tekkö üvä magu `liemele Vai; liha vöttand kibe mau `juure; anna moole ka maida, mis magu se on Khk; `seisand sült läheb `porsuma, vötab sandi mau `sisse Mus; mis magu sel apul makil oo Muh; Katsekakk veeda keige enne ahjust välja ja proovida sene magu Emm; vöil kuiv magu sees Phl; üks `maota leem, et tal põle `miskit mago sees Mar; ea `maoga leib; nii kange tülgas magu sees, see mete süńnigi `süia Mär; tilgastand [piim], apu magu sees, egä tä paks põle veel Vig; tegi vihada mao `juure - - põle magus `ühti; loomad saavad `viljä, `tikvad põllale, magu suus nendel, söö änäm karjamaal `ühti Tõs; Supil üsä vee magu Khn; võrgu räimed on töntsakamad, magusama `mauga ku nooda räimed; Ilus nägu, sita magu (petlikust välimusest) Hää; suu maoks ta on, ega köht täis ei saa; viha mago sies Ris; temal põle `miśkid magu ega mekki, se toit ei `kõlba kusagile Juu; mitte kedagi magu põle [mahlal] jüst nagu `leige vesi Jür; nied on nõnna ullu `mauga õunad Kad; jõvikatel on apu magu Iis; üva maguga ~ `mauga putter Trm; eläjäd saed kõrra magu, tükiväd kaara `piäle; tangudel one vana magu, `koitama lähnud Kod; suab ia magu suhu Ksi; ni valus oli, et tule magu oli suus Plt; Va apu `maoge puder Hls; sibul ti̬i̬p ää mao manu Krk; taaril `väege `vaene magu Hel; sia olliva nigu vana vindsukõsõ - - kellel suuremb pere, tu̬u̬ es saa sääld muud, ku mõnõ raasukõsõ supi `sisse maoss visata; rääbissel om nigu või magu - - `ütlemädä ää kala Ran; ubina nakava joba `kõlbama, neid võib `süvvä kül, neil om joba ubina magu; ku sa saagutat, siss `ütlet `õkva `südämest: saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; õllõl om `vaibunu˽mago man; tal es olõʔ määnestki maku, üts löma oĺl inne Kan; taal võiul om vana magu, taad ma enämb ei süüʔ; Ku˽ruualõ ei olõ˽`su̬u̬la `sisse pant, siss om ruug ilma `maulda, ei olõ˽määrästki maku Har; `ah́nigu kala um parõmb ku säŕg, t‿um `väega magusa `maugaʔ Rõu; es panõ sinnä midägi mauss; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau; tu̬u̬ säre `mauta˽sü̬ü̬ḱ Plv; `hernel olõ õi määnest `halva maku; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; toomõ `maŕjo pandas viina `sisse, viin lätt pruunist ja saasõ hää `maugaʔ; `halba maku om jo man leeväl Räp; haava maku ubinaʔ, haavakoorõ mau `perrä, sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ; mõrgu mago om ollõ man Se; pole tegu ~ nägu ega ~ ei magu ei nägu ega tegu käkas `kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu, magu midagid Jäm; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; Pole [riietusel] tegu ega magu Rei; tõene võtap tü̬ü̬ kätte, siĺmäpilk om valmiss, a tõene `pusklep sääl man, ei ole tü̬ü̬l merästegi nägu ei magu Nõo; tol ubinõl ei olõ üttegi näku ei maku Krl b. mõnu, rahulolu, rahuldus ei sii põle mago kedägist elada üht, aga kus sa lähed Mar; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu `löidnud Kod; `orja vällän, `orja kodun, ei ole sul ü̬ü̬ magu ega päävä magu Krk; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nandagu iḱken äŕg, `õhta jälle joosoga kodo, sääl oma tü̬ü̬ ja tegemine, ei tunne sa `õiged ü̬ü̬ ega päävä magu TMr; es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ (kehvast magamisest) Vas c. olemus t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ `rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp Urv

Vrd maik

maotu `maotu Emm Plt KJn, g `maotu Kod Pal Nõo, -ma Mar Tõs Tor Hää Ris Koe; `mautu Kaa Rei Rõu Plv, g `mautu Jäm Khk Vll Kse Trm Kan Urv Har, -ma JMd San; `mauto g `mauto, -ma Vai; n, g `maodõ Krl, `maudu Har maitsetu `mauto liem - - `ilma lihata `keidettü Vai; need oo nenda `mautud ounad Khk; Supile pannakse `soola `sisse, muidu ta on `mautu Kaa; üks va `mautu asi, millel pole midad magu Vll; `maotu toit on sii Emm; suṕp `sohke `maotu, põle kellegi magu Tõs; supp läind üsa `maotumas Tor; ta kiedab alati `mautuma pudru JMd; toit on läind `maotumaks Koe; kartulid tiĺlukesed ku `pähklid, kuum ti̬i̬b näd nõnna `maotuss, ei õle kedägi magu egä mekki Kod; kui kali vanemast lähäb, lähäb lahjast ja `maotust Pal; kül si̬i̬ on üks `maotu asi, sel põle mingit magu KJn; Kui supil väha su̬u̬la om pantu, siss om suṕp maotu Nõo; T́siku nuumati rasva peräst ja˽sõ̭ss pidi `aigu ka˽`kaema, kunas tappaʔ, nii et rasõv `mautuss ei˽lähäʔ Urv; ru̬u̬g ärä `leühtünü, see‿m nii `maudu Har; tal söögil ei olõʔ joht maku, um `mautu Plv Vrd maoti

määne2, määness määne Nõo Ote V( Rõu), määness San V(-äss Rõu), g `määntse (-dse); mäne g `mäntse Se; g määńtse Se, `mäńdse Vas, p määńäst Räp, mäńest Se

1. milline, missugune Määne alb ilm om väĺlän, ei tiiä määntses ta võib vi̮i̮l mińnä Nõo; poiss `oĺli enne täiś aruga, aga näet `määntse tüki tä tei Ote; ei olõ ma `emmä nännüki, ei tiiä ma, määnest näkkü ta oĺl San; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv; no määness tu laŕm, et `tüt́rigul lat́s Krl; Anumaʔ, nu̬u̬˽pidiʔ ilusa `valgõ olõma, tu̬u̬st jo˽nät́ti ärʔ, määnä um must ja˽määnä puhas `pernaańõ Rõu; kae˽`määntse jama om ajanu˽käe pääle; näüss no määness taa maja saa, kolmass `aastak jo tetäss; määne elo, sääne ots vns Vas; Es olõʔ ütelge sääräst puud, määntsest vehmer olõs saanuʔ Räp; määne kala, sääne hind; määńtsel naasel olõ õs lińniket pääh, tuu `kõlba as `seĺtsege Se
2. mingisugune, mingi ti arvad - - mu määnsigi rikka ärrä olevet San; taal inemisel ei olõ˽määnestki `t́olku Kan; tu̬u̬ määne mi̮i̮ss, üt́s `lunduss om; Vai no˽vanast kiä määnäst rõ̭õ̭vast ośt, kõ̭gõ esi˽tet́ti Rõu; talopaigah piä es `kiäki määnest süńni`päivä Plv; nu̬u̬ ei olõ määntsegi säksaʔ, nu̬u̬ umma jo `põrgulitseʔ; `hernel olõ õi määnest `halva maku Vas; sääl es kasuʔ määńästki rükä Räp; hingehätä olõ õi täl mäńestki; mul om humalit määne `nakla kolm kakut Se
3. mõni sääl ka‿ks oĺl suur talo ja, oĺl määne kümme lüpsi`lehmä; es olõ˽tä vana - - määne viiskümmend `aaśtaga vai kuiss ta oĺl Vas; mul om humalit määne `nakla kolm kakut; `kartsu `pańti `mäntsess pääväss Se
Vrd mäände, määre2

pehme n, g `pehme R eP M; pehme Var Aud Tor, g `pehme Tõs JMd Trm Pal Lai KJn Hel T V(n pehmeʔ; -h́- Se Lei), `pihme Har, peheme Kod; pihmeʔ g `pihme Har Lut

1. a. survele kergesti järeleandev; painduv, vetruv, ka kergesti töödeldav obuse `kapja one `pehme, ei sie `rauda pia VNg; suisleppäd pidid õlema `kõikse paremad ja magusamad `õunad, `ästi - - `pehmed `süiä Lüg; nii `pehme suo, et kuda `sinne `piale saad IisR; kui `jäiväd kalad `siie `randa `päivä käde, siis `läksiväd `pehmest Vai; see oo `pehme raud, vötab laka ede (vikatist) Khk; `tuhlid peab `pehmeks `keetma Vll; lidrine leib, `söuke `pehme Jaa; Pea lagi alles `pehme, mis see [laps] `paergus veel räägib Pöi; sooda võttis `erned `pehmeks Muh; maa üsna vedrub, nii `pehme Rei; körges on `pehme `nörkuja kont Käi; kis `pehmest peäst [heina] kokko pani, eks ta siis võibolla läks läppuma ka Mär; üks oo sõre püil, teene soŕt oo `pehme püil Vig; [rukkitera] piimäl, siis tä oo pehme alles, `vauta näpu vahel, vaub Var; lõuget - - kellega linad `pehmes pekseti Tõs; `kangeste pehmed lund sadas Aud; `pehme, sopane tee, [vanker] oli rummuni sees PJg; tomilgas on `pehme puu, aga `sitke Vän; saad `peksa, et su seĺg ka nõnda `pehme on ku su kõht Hää; `pehmeid `koarlaid sai `süiä ike nõnna, kui kere `kańdis Juu; tema (vikat) on `pehme, kulub väga HJn; seal on vahel nii `pehme, et vesi on põlvini Tür; oks on tugev, aga otsad `pehmed, vajovad allap̀oole Sim; lepp on pehme `treida Trm; vedeläm `kartuliputer one pehemem ja üvem Kod; liha on `pehmest keenud Pal; lodu on kevade pehme Lai; pehmed leväd on alles tuas KJn; lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt - - tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil; `pehmed `leibä om ää süvvä Hls; looga puu aiass `pehmess, keedets `pehmess tossu kähen; sepp om `kirve `pehmess jätten, sellege ei saa muud `raiu ku `suitsu ja `paksu `piimä Krk; nii pehme su̬u̬, ma vajosi `õkva põlvini `sisse Puh; `oĺli serände pehme kivi, üteldi tahu kivi Nõo; mustikit om mõtsa all külländ, enämbide na‿m nigu su̬u̬veeren, `pehmembä koha pääl Ote; mu˽hobõsal omma `väega `pihme kabjaʔ, ei saa suvõl ka raualda `käü˛ü Har; varahitsõ˽`kartoli umma˽`pehme˽`riiviʔ Rõu; kala ommaʔ `pehmest lännüʔ, näid ei sü̬ü̬ʔ `kiäki Plv; ihnõ˽`pernanõ `lõika as tü̬ü̬`rahvalõ pehmet `leibä, peläśs, et pehmet paĺlo süvväss Vas; mõnõʔ ei keedä upõ periss `pehmess, kalõlt ollõv paŕemb süvväʔ Räp; min‿äestä vi̬i̬l, egas tu̬u̬̬ muld vi̬i̬l `peh́mest saa as Se b. vetruvuse, painduvuse vms omaduse tõttu mugav `pehme `vuode Vai; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; mul on pehme magadisase JMd; `pehme sulist pad́ja Sim; mätas on `pehmem, küngas on kõva Plt; tule nüid tule, mia tei sulle ää `pehme aseme Puh; mul ei ole kunagi pehmet `persealust ollu, puu penk om `perse all; mia nooren es taha pehmet `sängi, es ole arinu Nõo; kahr um pahahn, sinna um tal haina purru vi̬i̬d, nigu `pehmemp um `maadaʔ Rõu; padi um pehmeʔ Plv c. liikuv, painduv; lahe esimese [niitmise] `päivä `õhta pidi `sauna `saama, tieb `kondid iast `pehmest Lüg; `Rüübi [jooki] kõhe tuliselt, siis tieb `rinnad `pehmest Jõh; Tärbentini aur, see jälle `aitas, tegi rinnad `pehmemaks Trm; końdid suavad pehememäss, kui `vistlen Kod; vaja `sanna küttä, sõss kondi lääv `pehmess Krk; `aeti viin kuumast, `panti võid `sisse - - selle pidin mina ärä `rüipimä, et si̬i̬ ti̬i̬b si̬i̬st `pehmest TMr; `ü̬ü̬si lasi vü̬ü̬ `pehmembäss (lõdvemaks) inne Kan; ma oĺli nigu `puunõ `pistü, nii `kangõ - - tu̬u̬ (rohuvalmistaja) sõss `sääde [rohtusid] kokko, ku liinast tagasi tuĺli, sõss oĺl iho pehmeʔ Räp || piltl (läbi peksmisest) ma tee sind `pehmeks Khk; si̬i̬ sae ilmatu tubliss taguda, nii `võeti tä pehemess et Kod; sellel kondi `pehmess tett, tappa saanu Krk; sa klandsitat ta nii `pehmess sääl, et ta tõenekõrd enämb `vargile ei tule Krk
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; ant kare (ka veest) Mõnel on `pehmed `juuksed, mõnel on `valjud kui `traadid Jõh; `pehmetest `villadest, see oo ihu `vastu üsna `pehme; `pehme vesi, seep vahudab nii et Khk; Lehmad sõid lipu`varsi east, olid `sõuksed pisiksed `pehmed rohud Pöi; nii `pehme rätik nagu lutsu maks Muh; Mine too `pehmed (peent) saia jahu Rei; münul on `pehmed `juuksed, aga mei [lapsel] on sores Phl; `pehmed sukad või `kendad oo ead sojad Rid; sooda, see pannasse pahotuse vee `sisse, et see teeb `pehmeks Mar; su piu nahad‿o naa `pehmed Kse; `pehme (peene) soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; `pehme villaga `lammud ikke `peeti, need olid ikke ead `lammad, kel `pehme vill oli Aud; [nahk] `pehme niikui siid Vän; `Li̬i̬lsese `vi̬i̬ga on ää `pehme pesta Hää; küll on pehme tekk JMd; tallel on `pehmem vill kui vana `lammal Koe; eks selle `kangaga ole tüöd küll - - aga nüid on inimestel `pehmed särgid seelas VMr; `pehmed `kindad Iis; uhvaika - - tema on soe ja pehme Lai; sinu käsi `pehmem kui minul KJn; raudain `lasti kavva maan olla, siss läits `pehmembäss Ran; jäńess mütsitäb poja `pehme `karvu `sisse Puh; soetõlva libeme om nii sama `pehme ku ani pudsusule; nii `pehme käńgä olliva nigu siidi rät́t Nõo; `omgu olliva käe `pehme ja ää, ja jälle lätsime `talgude sitta `laotama Ote; `ta‿ĺli nii illuss rõevass ja pehme nigu sammet Rõn; pini lakk kätt uma `pihme keelega Har; ket́t um kaĺg, sõ̭ss - - teḱk nahk `päitseʔ lehmäle, nahk um pehmeʔ; tu̬u̬ `hõ̭õ̭rmisega rõivass `tutsuss ärʔ, lätt `pehmess Rõu; olõss mul kiä tsuvva˽teesiʔ - - olõss hää pehme˽`kävvüʔ Plv
3. parajalt soe, mahe, mitte kõle (ilmast, ilmastikunähtustest) `joulu `laupäl, siis läks ilm `pehmeks ja kiers `tuule `maale Kuu; nüüd on juba ilm `pehme, nüüd võib juba `liikuda Lüg; tuul täna nönda külma poolt küljest, εhk pöörab `pehmele ka Khk; See veib olla, et uie kuu loomisega ilm pöörab ning püsut pehmemaks läheb Kaa; Kase puu `sisse lihab koi kohe, kui veel `pehme tuule `sisse moha `lastud on, siis soa metsast ää `tuuvagi, koi ennemine sihes Pöi; kui kuuse mulgid üsna kuuse `alla kukkuvad, siis tuleb `pehme tali Muh; kui `pehme tuul ja lume sadu ja noor kuu, siis pidi `saama εε lehm sest, kui vasik `sündis Phl; talvel `pehme ilmaga tuleb `pehmid `tuuli Rid; vesigare tuul on `pehme Kul; sumõ `pehme jõlm Khn; Tuul - - `pehme, jusku `paitab `ümmer põsede Hää; `pehme ilmaga võib välist tööd teha Kei; kui pakase järele tedred `lendavad `kaskedesse `välja, tulevad lagedalle, sie on `jälle `pehme ilma märk KuuK; täna on `pehme sula ilm juba VMr; ilm akab pehemelle minemä, eelä õli juba pehem Kod; `enne `vihma on vaest pehme tuul Lai; ilm lääb kaanis `pehmes, iä pehme tuul KJn; ääd `pehmet `vihma satass, lämi `pehme vihm Krk; kui jõulu edimine pühä om tõisibe, siss tuleb pehme taĺv, ilus suvi ja ää viĺläsaaḱ Hel; küll tuleb illuss päiv jälle `väĺlä, parass pehme tuul om, ää ilmake Puh; erne küliti `pehme tuulega, siss saava `pehme `erne Nõo; tuul om jälle `lõunede käännu, ta lätt vist `pehmele tagasi Kam; `pehme ilmaga rasu ei `paisu, aga `kange küĺmäga lü̬ü̬b `onte poti `lahki Ote; ku om `pehme ilmaga˽sadanu˽lumi ja ku sõ̭ss lätt külmäle äḱki, sõ̭ss `külmäss hańg lumõ pääleʔ Urv; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma Har; `luiskõ ilm, lätt `pehmelle, külmä lü̬ü̬ tagasi Vas; pehme (aeg) (ajast kuufaaside järgi) ku kuu luvvass, siss om kõva aig, om kolm `päivä kõvad ja kolm `päivä pehmet, siss om edimäne veeränd täis; noorel kuul keedeti `si̬i̬pi, siss ku pehme aig `oĺli, kuu vahepäiv `oĺli kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; otsiti iks pehme aig `rõiva vanutamise jaoss Kan; Vanast tapõti t́siku nii ku oĺl pehme aig ja˽ku˽kuu oĺl nädäli `vannunõ Urv; Linaʔ jäl˽tet́ti `vahtsõkuu `pehmega Krl; ku˽vanakuu ots om, siss om pihme aig, `pihme `aoga om hää `põrsõid lõigada˽ja liha kuivadaʔ Har; Ku˽timä [noorkuu] jo˽maku nakkass kasvatamma, sõss um pehmeʔ aig, vanakuu pehmeʔ um jäl˽sõ̭ss, ku˽kuu um vi̬i̬l maohn; vana `kuuga˽`pöetäss `lambit, tu̬u̬peräst et siss um pehme aig Rõu; inne täüt kuud om pehmeʔ aig jaʔ peräst täüt kuud om pehmeʔ aig Plv; Sitta püvvete ka õks maa `sisse `kündäʔ `pehme `aogaʔ, et sõ̭ss rutto mädäness ja `haudoss; `Pehme `aoga˽`raotu anoma puu lavvaʔ `tursova˽likõga `õkva ruṕpe Räp
4. a. laisk, lodev, pikaldane; lõtv, ebakindel (ka alkoholist tingituna) Mehed õlid `viimast jua periss `pehmed Jõh; see `söukse `pehme `väoga loom Jaa; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; Võttis metu iad kärakad, aga jähi siis koa `pehmes Han; Topus on üks `pehme olekuga inimene, ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää; si̬i̬ `siante `pehme `tü̬ü̬ge Krk; ku mõni mi̬i̬s `olli serände pehme, siss üteldi, et es ta `aotse aia i̬i̬st ole Nõo; kui inemõni om `tühve tasanõ, siss om taʔ pehmeʔ inemõni, tiä om oimanõ, laisk Krl; ega ta periss laisk ei olõʔ, ta sääräne pu̬u̬ĺ pehme om ennedä; iilä oĺl timä periss pehme Har b. ebaselge (hääldusest, kõnest) kes - - ei saa `keiki poovstakkisid üles itelda, see on `pehme keelega Jäm; jutt jääb `pehmeks - - kut ta `purju jääb, `mältsab `peale, ep saa aru, mis ta räägib Vll; kui pudelist võtab, siis oo `varsti keel `pehme Mär; lapsel on ka keel pehme, kui alles õpib veel `riakimist Lai; `pehme keelege ei saa egät `tähte `vällä ütelte, pudist kõneless Krk; mul om `amba ärä, miä ei saa nii `seĺgede kõnelda - - kõne om `sände pehme Ran; ku joodik uma `pehme keelega˽paĺlo kõ̭nõli, tu̬u̬l jutul olõ õs `t́olku Vas c. piltl puudulik, kohtlane vms pää ajod on vist `nõrgad ja `pehmed, ei piä `mieles, midä tämä tieb Lüg; mul sehuke va `pehme pea Lih; tä `seuke pehme, ulgub Tõs; Inimene on nätse, kui ta on `pehme `mõistusega Hää; poiśs one - - pehme, ei õle nagu `selge arvoga; meil õli sulane nagu `natke peheme aruga Kod; pehme pää, ei jää midägi `kinne Hel; tu̬u̬l omma vigalitse vai `pihme silmäʔ Har
5. meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv a. malbe, leebe, lahke; leplik; tasane `ütle tämäle üks `pehme sana, `eiga `valjusega `üksi läbi `saada VNg; lähän `tõise kääst midägi `õtsima, `viimast südä lüöb `pehmest ja siis `annab Lüg; Meite vana oo ju seike va pehme mees, äi temast pole kuskil köva söna ütlejat vei eese eest seisjat Kaa; `pehme inimene - - põle kõba ega vali kellegi asja `vastu Mar; `pehme sõnaga mees, teene oo kõba sõnaga mees, mis ta `ütleb, see peab olema Mär; ma ole naa pehme vaemuga, aga täma oo `seukse kõvada karakteriga Tõs; õege `pehme jutuga inime Tor; mõned üiavad vanames, taat́ on `pehmem sõna JõeK; `pehme mies mäśsi `ümber sõrme VJg; pehme loomussega inimene Trm; tõene nisuke pehme, alati ańd `perrä, siis tämä `ihmas tädä alati Kod; se oli nisukene pehme mihekene, siis rahvas akasid seda `kiusama Pal; ta on `pehme südamega, ei taha tüli ega `riidu Plt; muidu pehme meheke - - aga kui paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu Ran; kudass sa nii pehme olet, laset `endä `lamba ärä võtta Rõn; ta om vana `pihme sõnaga inemine, ta ei `ütlä sullõ konagi halvastõ Har; vaest oĺli ka `pehme `süämegaʔ, kolm suvvõ oĺli är üte peremehe man Rõu; ta oĺl iks hüä krõpõ meheimä, olõ õs pehmeʔ Vas; `kaehtusmi̬i̬śs, tu̬u̬ om nikuʔ `ṕeh́mep üĺdäʔ ku võhl Se b. mahe, tasane (häälest) sie one `niisukene `pehme `äänega mies VNg; tüdrugul oli nii `pehme ning mahe ääl Khk; `niuke ilus `pehme ääl tal, teesel jällä kõva, kaĺk ääl Mär; `pehme äälegä kõneleb KJn; `pehme madale äälege Krk; ma˽tarõst kuuli, ku üt́s kõnõli `pihme helüga, ta õks üt́s naistõrahvass oĺli Har c. mitte terav või vänge (maitsest) minu emä tegi üvä kaĺja, tämä taśt (tahtis) pehemed `kaĺja Kod; mia tei vaśt `taari - - säänte ää makeline `pehme juvva, es ole apu; nisudest saab `pehme ja make koh́v Hls; lepä `äitsnemis aal ütelts elädel piim kige `pehmep olevet Krk; Vala iks piisake piimä kah kohvile pääle, saab nigu pehmembä maeguga Nõo; üt́s kõva mõdu, tõõnõ um pehmem Vas || (vähesest soola kasutamisest) `pehme soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; sai nii `pehme soolaga, nüid selgud apud Juu; see liha om `väega `pihme soolaga, see `lämmäga ei saisaʔ Har d. mahe, õrn (värvist) see on nii pehme kollane, põle terav ega erk Lai e. (muud juhud) Anti pehmed peksa (kergemalt) Emm; aga ega sii paelud jahvatada saa, tuuled oo naa `pehmed, ei aea [veski] kiba `ümmer Mih; sie nõund väga `pehmed `sõitu Jür

puder puder Kaa Vll Emm Rei Saa KJn SJn Vil M T, pudõr (-ŕ) Võn Ote Rõn San V(putr; g pudro Plv), pudr Pöi Muh, puter /n -õr Khn/ Trm Kod MMg, g pudru; n, g pudru uus IisR, Sa Rei Phl (-o) Mih PJg Vän Tor K Iis MMg Pal Lai, `putru R/-o Vai/

1. a. viljast või muudest toiduainetest keedetud pehme toit Ega `putru sis sama tuliseld ei `süüä, ku `keidedä (olukorral lastakse selgineda) Kuu; `pulma lõppust õli isame `putru, sai sie `süödud, siis õli lõpp; sie `keitas `kõrvitsatest `putru Lüg; `Külmä `viega `kartulid `kiema ei `pandud, et siis ei jää mure `putru Jõh; `käskind `aigele rugist `putru `keeta, see annab köige `rohkem rammu Khk; puder on laua pial `kaussis, mine `sööma Vll; Supp on nii paks noagu pudr Pöi; ma keeda peenikse jahu `putru Muh; Kis pudru `körvas `leiba sööb Emm; odra jahost keedetse pudro, odrajaho pudro Mar; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; täma ei taha suppi ega pudrusid, pole minul muret suppi ega `putru `keeta Kse; puter `määras päävad ka ära (igal päeval oli mingi kindel puder) Tõs; pudru `kõrva es tohi `leiba võtta mitte Saa; ku pudru jääb vedelaks, siis oo noor pudru; ku jahu `pańdi `piale pudrule, oli poolvillane Kei; paĺlast troavi, lüpsä `lehmi ja keedä pudru Juu; mul jäi paksu pudrule (pudruseks) pada, oli `kõrbend natuke Amb; vahel `tehti kardulepudru, vahel tangupudru, eks mõni pudru jäänd `jälle `laube `õhtaks Ann; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; ühes kausis oli pudru ja teises piim, siis võta pudru ja kasta `sinna piima `sisse VMr; va raag pudru, ei seda süe `kuergi mette Sim; rukki `leiku ajal lõpetusest `tehti pudru Iis; kui pudrul ei ole `siĺma sehes, siis on pudru pime Äks; pudru oli `kindel toit (toitis hästi), sellega võis kedagi teha Lai; pudru oli paks, aga kört oli ikke vedel Plt; `putru segätse männägä Vil; puder vedel, pöörusta jahu vi̬i̬l `sissi Trv; must puder - - ku tal `rasva ega `piimä ei ole pant, `vi̬i̬ge keedet Hls; olgu soolane puder või mis `tahten - - tat õigats leväkõrulin puder Krk; ega puder ja kapusta iki segi ei `kõlba Puh; peenike jahu om inimestel paremb leeväss ja pudruss, a järk om `lu̬u̬mel paremb; pada laseb sinet, ei saa ääd `suurma `putru, puder lähäb sinitsess Nõo; mina `ütli, et emä ti̬i̬ kirivät `putru, kae nu̬u̬ kańepi `si̬i̬mne teivä pudru kiriväss Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Es keedä˽suurilõ `kiäki˽vanast piimäga˽`putru Urv; nii suuŕ tuli, et putr kõ̭iḱ paa `põhja palanuʔ Krl; ma olõ `mitmast paast `putru söönüʔ ja `mitmast ahust `leibä söönüʔ Har; topõld võisiĺm ei˽tsuŕgi˽vi̬i̬l pudru maku Rõu; paĺaśs kanarigu pudõŕ oĺl Vas b. (supist, kördist) `suurma suppi õigati ike puder Hls; keedäme jahu vedelät `putru Nõo c. (vorstist) tule `pitkä `putru `sü̬ü̬mä Kod
2. mingi pehme ollus, sodi palgid on paĺlas pudrud seest Pha; `tuhlid ühna pudruks läin Muh; `pähklad‿o alles pudros (tuumad sisse tulemata) Mar; Lämustavad ära, teevad päris pudruks Hää; tambiti kardulid pudrust Iis; ta (sõiratainas) om äste `lahti klopitu, et tükki ei ole, pudrule tettu Hel; miä tei vahel `erne `töntsi, keedi `erne `pehmess ja `tampsi pudrule Puh; Igävene supi möĺl, väega lödile ja pudrule keedetu Nõo; Üt́skõ̭iḱ kas `kartoli vai uaʔ, ku pudrulõ keeseʔ, sõ̭ss om lümü Urv
3. piltl (ebameeldivustest, segaminiolekust, jamast) süö nüüd ise sie `putru, mida oled `tehnu VNg; Mis nüüd `kurdad, ise pudru `kietsid, ise `larbi IisR; Midist putru keski valmis keedab, sedist ta ka ise ää sööb Kaa; Tahtis ikka rääkida küll, aga putru oli suu täis, könest polnud asja Pha; Senest on `jälle pudru ja `kaapsud kogu klötit (töö on kehvasti tehtud) Rei; aab pudru suust `väĺla, mis põle kedagid Hag; mets kõik - - pudrusse `kasvand, igasugused puud ja `põesad Amb; elo nii segi lät́s kui pudõŕ `kapstidõgaʔ Se; oĺl sakõ putr, vi̬i̬l saa sagõhõmp (elu läheb veel segasemaks) Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur