Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
hauduma `audu|ma R(-maie Lüg) eP(h- Phl; `oudu-, `oudo- Jäm Ans Emm Rei Han), `aud(u)|ma Muh hajusalt L, Kod Kõp Vil eL(-m[e] M, `haudma ~ `haudum[m]a V, `haud́ma Lut), `auma Vän; pr `audu- (`audo-) R(h- Kuu; impers `auv[v]u- Kuu Lüg) eP M Ran hajusalt Puh, (ta) audub Koe Kad Trm Lai, aadub Kod; au- (ao-) Kuu Hlj hajusalt eP, Trv Lei; (h)avvu- T V
1. hautama, kuumusega (ja niiskusega) mõjutama, soojendama, kuumutama; kuumuse (ja niiskuse) mõju all olema, selle toimel (teiseks) muutuma a. [mune, poegi] hautama, poegi munast välja tooma Lösüksis `justku va `haudund kana Kuu;
litigad oo tuppes, siis tä akab litiguks sugema, tä aa˛ub ennast sεεl sehes Khk;
`Öötakse ka, mis sa luksud, ega sa‿b akka `auduma minema Pöi;
Ani aub ühü jala pial =
kasvav kapsapea Han; [
mesilase]
kärg lähäb mustas ja `sitkes kui pojad `auduvad Var;
kanad `luksuvad – kippuvad `auduma Juu;
ia `auduja kana VMr;
ikke seest pigistavad [
kalal]
marjad `välja ja `auduvad siis pojad `välja Trm;
`audev kana Kod;
Mul ei olõḱi essä, susi sittõ kannu `otsa, päiv `haudsõ `vällä (
vallaslapsest)
Urv;
logõvalla nigu `haudva kana Har;
Sõ̭ss tulõvagi nu̬u̬ vaglaʔ sälä sisest `väĺlä, miä sinnä pagsu naha alaʔ umma `haudunuʔ Rõu;
Kakõno nigu haudja kana Räp;
paisõ haud mää `sisse Se || uus (haiglas) last ajaliseks kasvatama nu̬u̬ latse, mes `enne `aigu sünnivä, noid avvutass `tru̬u̬bi mulgun `kaskanaha tüki sehen Puh;
`säitsmä `kuune laits, oless ta latse `kliinikude `annu, oless `väĺlä avvutu. laits avvuti `seeni, ku ajalisess `saanu Nõo || (rasedast) tea mes tä õlma all seal `audumas on Mar;
nüid `auduss, siss lää `lõhki;
kaśs `auduss `poigi nüid, kurt kõtuli mahan Krk || saamisel, loota maʔ otsõ ḱuudu hobõst. – no kas `saieʔ – `haudmisel om Har || piltl `Kaua `audund `asjad `lähteväd `aisema (
kuulujutt levib)
Kuu;
Oh sie va igavene `tossakas saa kedagi `tehtud, üks `enne `aegane ja vähe `audund ikke on IisR;
magu hauduma paisuma, valmima (viljast) –
Kam V kesv vai kaar `audse maku;
kui maku auvvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam;
kuu aud maku (
kuu kasvab)
Krl;
mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid;
kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh Räp;
rügä nakkass jo mako `haudma, keśväl om ar mago haut Se b. kuumuses (ja niiskuses) valmima, küpseda laskma; väikesel tulel kaane all kee(t)ma, aeglaselt küpse(ta)ma `autu liha VNg;
kali `audub `ahjus, `paistub `küpsest Lüg;
leib oo `audumest `vaego, pool küps Mar;
`audub einu lehmale JõeK;
`kui `erne supp keeb ja jääb `auduma, siss lähäb `pehmemast Äks;
tangu om alle kõva, puder taht `aude vi̬i̬l Krk;
kiisa `panti potiga `ahju, `audusiva `pehmess, luu kah ärä `audenuva Ran;
lehmile avvuti sü̬ü̬m aganist Kam || lühikest aega keetma, kupatama (kapsaid enne hapendamist) `auvatasse `suure padade sies, `aetasse `kiemä, `tõstetasse `laudude `pääle – `auvutud kabustad Lüg;
egä aadutud `kapsale `su̬u̬la pantud Kod;
`väikse pää avvuti, avvutu `kapsta. pää lõegati `riśti `kat́ski `pańti `auduma Kam;
ma `täämbä hausõ `kapstit Plv Vt haude|kapsas c. (tulises vees) leotama v ligunema [
karu]
pahemal käppäl õli `põlvest `saate karv `vällä `audund suus [
imemisest]
Lüg;
rehetoa vommil oli silma kivi, selle sies `audus kaŋŋas [
värvimisel]
VMr || [pesu, kangast] hautama; (leelises v kuumas seebivees) ligunema v keema `Põuku, `kaŋŋast `auduma. Panin `tõrde, tuline leheline `selga, alt lased ära ja `jälle ajasid `kuumast, kõhe et kiev ja `uuvesta `pääle Lüg;
ega sie aĺlitand plekk `välla lähe, au ehk pese VMr;
siss ma olli tüdrukene, ku `püiki avvuti Nõo;
ku mina `naksi mõssu `mõskma, sõ̭ss joba `paaga havve Plv || [kalja, taari] tegema, uuendama, värskendama enne `auti ega `laupa `öhta ikka `taari Vll;
`taari `autasse, kui tä sandiks on läind Mar;
kahe nädälä päräss aaduti [
kalja]
. `panti uut raba ehk uuded kaĺja leeväd `juure, siis `ju̬u̬di vi̬i̬l Kod;
taaritõrikse `põhja `panti kõrd `õĺgi, siss taarileib ja kuum vesi kallati `pääle. siss `lasti tõse päeväni `audude Hel d. (soojuses ja niiskuses) pehmitama v pehmenema; painduvamaks muutma või muutuma `niine `auvutasse sedäsi et lähäb kuor `lahti ägedäs;
`virsu `auvatasse ka, et akkab iast `jalga, on `pehme Lüg;
pannakse veel tulise `leibadel̀le riie üle, et siis `auduvad Ann;
linad on viel valjud põle easte `audund Koe;
vanast tenäti sannan, üteldi at́tuma viha`audjale. viha`audja kaśt viha likess pańd keressele `auduma Nõo;
ja siss kud́a [
vehmripuu]
`pehmess `oĺli `audenu [
kuuma tuha sees]
, s paenutedi ta telele `ümbre Ote;
taa tõrikõsõ vits om vaia vällä `hauduʔ, siss saat tõrikõsõle pääle aiaʔ Har;
loogapuu pandass kuuma vii `sisse `hauduma Plv e. puunõusid hautama, turrutama `audub `tuorvi, akkab `audumaie. tulised kived ja kadaka `õksad, siis ei lähä appust Lüg;
lüpsiku torirohud `pandi `kuima, kui taros `olli püt́ta `audu, siis nendega `auti Muh;
puu riist kui tema ei saa `autud, siis piim akkab venima sial sies VMr;
ṕutt jo `hõnkass, timmä vaia `hauduʔ kivvegaʔ Se f. soojendama, kuumutama, (ennast) hautama; sulatama Nüüd `haudusin laval `tarbeni, ott hie`augud `lahti Kuu;
Juhan on `ahjul, sääl tämä `audub oma `külgi, ei tule maha, ei tulegi Lüg;
All kõhu otsa sihes `olla `kange valu, `audus soja kiviga Pöi;
aade ahamned;
kui soe ilm, siis mua `aurab, `keltsä aadub Kod || arstima, mäda välja kiskuma; lahti lööma, puhkema (paisest) mu põĺv oli kohe nagu suur pada, siis sai vana sea rasvaga ja tangu pudruga `lahti `autatud teist Juu;
midägi havvutuist pääle pandaʔ, nigui ruttu ar havvusiʔ, päsesiʔ `ju̬u̬skma Se || piltl (soojas kohas) istuma, magama, lesima; vedelema, laisklema Miäds sa siel tuas nüd `hau˛ud - - tule `väljä `vastla`liule ka Kuu;
Kes pani omale `suaja `ilmaga pali `vantaruid `ümbär, [
sellele]
`üäldi, et mis sa `audud `ennast Jõh;
Saab jo küll `ahju pial `audumast, tule `alle IisR;
`riide all oo ea `aududa jah, ea soe Mar;
mis sa `audut siin kodun, ku sa `vällä tühü ei viisi minnä Krk;
haud pääle magamist (
alati magab)
Plv || anna `seie, mis sa oma püus seda `audud Khk g. (niiskuse ja soojuse toimel) põletikuliseks muutuma laps one `audumas, pan linase `riide `öüdeid `kaindla `alle VNg;
`varbad `lähtad `auduma, pane `jälle villatukk vahele Mih;
lapsil `auduvad `kaindla-aagud ja põtkavahed Kod;
`loomadel olid sõrad, kui `kasvasivad suurest, kogusid pori tükkisid, akkasid `auduma Lai;
`perse sori ärä `audenu latsel Ran;
mu emä ütel et, ku keväje edimält `konna vii sisen näet, siss tüḱkev jala `audumõ San;
havvunu `varba `vaihhõlõ panõʔ kuusõ `tõrva Lut h. pehkima, mädanema, kõdunema; määndama; rabedaks muutma v muutuma nüüd `künnetasse rukki kõrs üles, eks siis akkab kõrs `mulla sies mädänemä ja `auduma Lüg;
riie, on tä märjalt jäänd kohegi paksuli, siis tä `audub ära;
sönnik `audub `lautas Khk;
lahju [
võrgu]
lina nii mädaks `audund Mus;
linad `viidi likku. kui linad kuivale jäid, `audusid ära Pal;
siss `pańti naa [
keedetud taelad]
mullage `kinni, `lasti `audude Hls;
vana egä om keväjelt ärä `haudunuʔ, egä `hu̬u̬lduss alt ärä Har;
maa joʔ ar um uttunuʔ, turbass joʔ är `haudu;
rüä orass `peĺgäss `hämmä, gu `hämme maa pääle satas lumi `tuori (
siis)
ga keväjält või ar havvudaʔ Lut || muhenema, käärima (maast) umalad `kasvavad `niskeses `audunes maas, kus vesi `tassind `prahti ja Lüg;
sõnniku maa künneti äräde ja `lasti siss `audude sääl Krk;
Kesväl pidi maa olõma ilusahe är `haudunuʔ Rõu;
sińnä kehvebä maa pääle haaru ui sitta, tuu lasõ `haududa õ̭nnõ. śoo maa om no `haudunuʔ, `piasi õks `viĺjä `saama Se i. umbselt soojana tunduma, vihmaootel olema (ilmast), ilmamuutuseks valmistuma, ilmamuutust ennustama `audub elm, ise soe ja ise `pilves Mar;
aob suurt sadu Khn;
pääv `õige kõrvetab, si aadub `vihma Kod;
ilm akkas `audum(e) vihmal. kisk `umbe, nüid auts `vihma joba Krk;
päiv om niu vii sisen paistuss - - nüüd aud õkka satu;
ku kana `liiga paĺlu vihussõ ja näḱitsese, siss om ka et, `vihma `audva San;
ta undsõʔ aud `põuda Urv;
ku põvvaʔ ommaʔ, `nu̬u̬rdõ `piĺve lask, ilm nätäʔ haud sadama Vas;
`piĺvi haud, saa `vihma;
`haud́ja ilm Se 2. piltl (põhjalikult) mõtlema, kaaluma; endas kandma, hoidma, vimma pidama mis sa `audud omas mõttes kui et `räägi `kellegagi Lüg; mis sa selle asja kallal nii kaua `audud Khk; Piab viha, `audub `kurja Hää; tea mes mõtteid see audub Trm; `audub neid `plaanisi, kes tiab mis ta nüid `väĺla `audub Lai; kis siantst pikkä viha piab, `audub, `õhkub, juśt ku üits aa kubu kunagi Krk
3. piltl peksma `audusin `õige `kõrra ovost Lüg; Pani pia `jalgude vahele ja `audus naha tümäst Jõh; Viĺlu suab `audu Kod; Sain lõpuks selle rattavarga kätte, aga ma teda audusin KJn
eass eass Ote Urv(eäss, ääss) Rõu Vas
1. (eitav) ega siis, egas poistõl olliva jalgräti, eass saabast es olõ Ote; eass puuḱ kõ̭igilõ es käüʔ; Ääss t́ää [adralusikas] muiduʔ ei˽püüsüśsi, t́ää om iks noidõ naba `nü̬ü̬ŕega˽sinnäʔ adranaba `küĺge köüdetü Urv; eass ostõtut nõ̭narät́ti olõ õs vanast Vas
2. (möönev, jaatav) jah, no, küllap eass t́sikuŕ and õ̭nnõ maku;
Üteldi, et eass süǵüsene piim om `väega˽väḱev Urv
ele2 ele Nõo Har, -eʔ San Har; äle, -eʔ Lei ei ole inimestel ele `aiga `endit puhastada Nõo; [vili] hallat ärä, tu̬u̬l ele üttegi maku eih; siss ele˽kõnõlnu ei söönü˽ka mitu `päivä; timä eleki mia rasõhõt tü̬ü̬d tennü Har; bõt nuʔ šilmist äi näe, `d́algu äleʔ Lei
kees1 kees Jür M, keeś Han, ki̬i̬s Hls TLä Har, kiiś VId, g keesi, g kiisi Se (kodune) juust `Keesidel `piavad augud sihes olema Han; Saksad ütlesid ikka kees Jür; keesi `meistre olli `taańlase Hel; `Ki̬i̬si tetti ennembi esi kah kodun paksust piimäst Nõo; `Mõisan, sääl oli keesi vabrik TMr; kiiś om ka sikkõ˽külʔ, a ega˽täll midä maku olõ‿õiʔ Vas; juustupagaŕ oĺl `mõisa keesi `kiit́jä Räp; mis tetäss ilma munõlda, tu‿om keeś, tu säne `vindsõ Se
kurk1 kurk g kurgi Emm Rei Ris Tür, g `kurgi R(n `kurki Vai); kuŕk g kurgi Sa(uŕk Jäm Kaa) Muh L Juu JMd VMr IisK Iis Plt M T, kuŕgi Tor Hää Saa Juu Koe VJg I KJn San V; gurk, pl guŕgiʔ Lei kurgitaim; aedvili Siis viel `joudavad `kurgid `kasvada, ku sirelie `heitsemise ajal maha tegeb Kuu; ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga Lüg; Tegime ulga `urkisid appuks Jäm; söi `toorid `kurkisi Vll; mäda`rõika juured pannasse `kurkide `peale, kut kurgid `soola pannasse Muh; võttis kurgid ää, ma põle `katsu `saandki `kurki Kir; Mitte `ühte `siokõst `nõuõ põlõ, `kussõ `kuŕka võiks suõlata Khn; kuŕgidest saab ääd salatid, paar `kuŕki võib nõndasama ära süia Saa; kurgi varred nagu `veaned Juu; nüid kasvatame `kuŕka, vanad inimised ei `tiandki neist, et need ka `süia süńnivad Ann; magedat `kuŕki sõime nagu `õuna Iis; `lambad olid `kuŕkides (kurgipeenral) Pal; minu vanaema - - `piśtis kuŕgi `kartulite `juure patta `keema, `keetis ära, aga ei kõlvand `süia ega kedagi Lai; kuŕk `raiskas puu nõu õige ärä, võtt mustas; nõnda paĺlu peas ike `saama, et `kuŕkele vett tuvva Hls; pikäliku ilusa kardula juśt ku kurgi Krk; oi mia ole imuline küll `kuŕke pääle Puh; kurgi panet `apnama; kuŕk om süämele nii ää; ku sa juuvva tahat, siss võta `kurki Nõo; kuŕgi omma kuḱi pääl Krl; mul `lät́si timahalt kuŕgi hukka, mitte ütte `kuŕki ka is saaʔ Har; mul um sitt kurgõl all, tu̬u̬ sitt and läḿmind; ku kuŕgi˽paĺlo arʔ `hapnasõʔ, siss inäp tu̬u̬d hüvvä maku ei olõʔ Rõu; inne taha as `kuŕki kah - - no sü̬ü̬t kõ̭iḱ `nahka Vas || `väikene illos hopõn nigu kuŕk, ta um kui kuŕk i̬i̬h; sõit kurgiga Rõu
laskma `laskma eP(
`lasma S L K)
eL(-
me M),
`laskema R(-
ie Lüg)
Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi Lä K,
lasta Sa Muh Pä TaPõ VlPõ M,
`lassa R(
`laskeda Kuu Jõh)
JõeK ViK Iis,
`laska Vll Pöi Muh L HaLä I,
`laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T,
`laskõʔ V(-
aʔ VId); pr (ma) lasen R(
`lasken Jõe)
K Iis,
lase(
n)
S L,
las|
e M T,
-õ V,
lahe(
n)
SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(
n)
R S Noa Kul KPõ I V(
laži Lei),
`laskin Vai,
`laski(
n) (-
śk-)
Jäm Ans Muh Phl spor Ha,
JMd Ann Kod(
laśkin)
Hel,
`laskesin Jõe VNg,
`laskesi Khk Mus,
`laskse Ote Rõn San V/-
õ/,
`lasksi(
n) (-
śk-)
u, spor SaLä,
Muh Phl Lä spor K,
Puh TMr,
lassi(
n) (-
śs-)
spor S,
Aud Trm MMg Äks T VLä,
`lassi(
n) (-
śs-)
SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä,
`laśse M Ote,
lahi(
n)
Jäm I 1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa,
`paati piab [otse] `oidamma Jõe;
kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu;
`lammas ei lase `oinast ligi Lüg;
`lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda;
emä ei lase `poiga `liuguma Vai;
ta lahi mehed `lountsele Jäm;
lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk;
tuli vööras inimene,
kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus;
`laske aga mind tuppa;
odral taris `laska vel `küpsa Muh;
ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda;
küll ta kippus kodu,
aga ma pole mette `lassend Käi;
lase ma tulen koa Mar;
kisse `mindki prii `laśkis `olla - -
mutku `aeti `väĺla koa Mär;
Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs;
piim on juba apukas,
ei lase änam `keeta;
või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris;
`oota vähe,
ma lasen kohe `veśki `käima Nis;
ma ei lasegi sind `sisse `ühti,
koputa kui tahad Juu;
lasi ennast `paĺlaks teha;
oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd;
vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür;
lasi loomad paha `peale Koe;
`uastate puolest võiks jo viel tüöd teha,
aga tervis ei lase VMr;
lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad;
`sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg;
lind laheb õege ligi,
ei `pelgä;
`laśkid majad ärä lagunetä Kod;
karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg;
pruudi vend oli siis kui suur `lontrus,
et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi;
ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai;
temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn;
ku [lina]luu `valla ei anna,
sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst;
midägi ütelte ei lase,
siis om südä täis Krk;
maan `laske olla pikembide,
las [heinad] saava kastet kah Ran;
üits leśknaene,
vana igävene lähmäk,
laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku;
no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh;
elä esi ja lase tõesel ka elädä;
Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta;
`rahva sehen on kõmu,
et `lambit ei `lastana enämb pedädä;
mul valutava käe nii `kangede,
et `ü̬ü̬se ei lase magada;
ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega,
ta saab aru kõigest Nõo;
nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote;
ärä `lasku ärä `puske Kam;
no `lasknu ärä lõppõ,
`viska [korjus] `mõtsa Rõn;
mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ,
lasõt eläje `viĺlä;
ei ma tu̬u̬d usu,
et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har;
`Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ,
sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna;
mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ,
mi‿sa˽pussudõʔ Rõu;
är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas;
mis sa vahit,
lasõʔ `sõita inne Räp;
laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut ||
ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära,
malts `lämmatab kõik IisR;
Meil nägu `väikse kuha‿bäl,
`tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää;
imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ,
et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas;
maa piat joonõh pidämä,
tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se;
lahti ~ priiks laskma vabastama –
R eP 1.
valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj;
oppetaja oli isegi tüür - -
kaks tükki oli `välläs,
nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg;
mene lase `luomad `lahti Lüg;
Lase `kruuvid `rohkem `lahti;
Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR;
kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai;
lahed püust `lahti,
viib kohe ää,
`seoke vali tuul Khk;
siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll;
`Laiskus,
`laiskus,
lase mind `lahti Pöi;
vangid `lastasse `lahti;
mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar;
ma palusin teda,
et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär;
omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih;
`kontrahe aeg on `otsas,
võis [teenija] `lahti `laska Aud;
`laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg;
`lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann;
lase silmad `lahti Iis;
lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä;
minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod ||
lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh;
liimist `lahti `laskand Khk 2.
ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg;
Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR;
ta lubas sulase `lahti lasta Jäm;
ta oli ju teenistusest `lahti `lastud,
pole ise ää tulnd mette Vll;
oli sii `valdas esimees,
aga siis `laśti `lahti Juu;
nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal;
ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo ||
fig viin laseb `lahti ammetist Kul;
valla(le) ~ vallalõ laskma vabastama –
eL 1.
lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla,
kari piab `mõtsa mineme Hel;
te võede akan `valla `laske Ran;
ilusile lastass kõik usse `valla,
inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh;
susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla;
kas teil aru om ka pään,
te toode sivvu kodu,
lasete siin `valla Nõo;
küll om kuri ilm,
`siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam;
kui lämmi olli,
siss `laśseme otspaea vallale Ote;
ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv;
lasõ˽hopõn vallalõ kablast;
lasõ siĺmä˽vallalõ,
siss kae,
külh siss `näede;
mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ:
marupini tulõ;
ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har;
ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas;
`kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut ||
`maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo;
tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2.
ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla;
alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo;
om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har;
koirastiku peräst `laśti vallalõ,
`laśti amõtist vallalõ Se;
meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj;
kae,
et sa meelest ärä ei lase Hel;
`mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se;
silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska,
näd tegevad pahandust Mar;
küll ta oid tat küll,
ei saa silmist är lasta minna Krk ||
fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe;
`laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure;
mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai;
Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa;
`möisnik lasi talumajad ehitada Pha;
ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh;
ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig;
isi tegid [puunõud], seda põln,
et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas,
põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs;
Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn;
nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida;
puukänd,
need lassetse ära `koorida Aud;
`laśkis `vankre ää parandada Juu;
tal oli ärmoo·nik,
Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür;
`koolis `laśti kirja`õigust kirjutada;
mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann;
`nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim;
edemält ei õld sedä `mu̬u̬du,
et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod;
isa `laśkis `turba sara tiha Äks;
`riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn;
`laśse oma mära ärä rammata Trv;
mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil,
lassi pudrujahu tetä Puh;
esä laśk `künjä kodu `kutsu;
enämb ei `lastana `latsi tulla,
`lastana `porti tetä;
si̬i̬p om otsan,
vaśt mõni lähäb `Elvä,
siss saab `laske `tuuvva;
tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo;
vaea `säĺgä `laske `litsu Kam;
ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt,
siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl;
ta laśk riihe kummass küttäʔ Har;
ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas ||
saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle,
selle et miʔ jumalõ maha `salga Har;
surmatõbi tulõ mano,
jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj;
midä sa tied sääl,
lased `lapse kisendädä Lüg;
`tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä;
`eiväd lase `ihmist makka ka Vai;
ma lahe mihed need palgid ära vädada;
isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm;
`laskvad `teisi ka elada Krj;
Abu tagune nönda `aige,
ma lasi poisi omiku rudida Pöi;
äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi;
ma lasen poisi `seia `tulla LNg;
ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar;
esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär;
Sääsed ei lase `loomi `süia Han;
lassi mind kapetad teha Aud;
lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris;
Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk,
`laśsid märasi karata Juu;
lasin `tislari teha uued kapid Amb;
lase laps magada Ann;
`lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr;
pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai;
sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil;
jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk;
lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta;
mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo;
ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn;
Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn;
sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas;
las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge;
isa üttel,
et las `saate inimiseks,
küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu;
laa `õlla `pääle Lüg;
las tämä `tullo `süömä;
laa lugevad Vai;
söötloom,
las lihuda veel Khk;
Las sadada,
saab magada Kaa;
las ta `olla Rei;
teeme iad suured vihud,
et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos;
lähän `vaatama,
las ta `ütles,
et ära tule Amb;
las ma suan korra jalad `alla JMd;
löö põlvega `persse,
las näru lähäb Pee;
mets läind põlema,
aga no las kärssada,
kellel `kahju Kad;
laa `olla IisK;
Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm;
lahe obene sü̬ü̬b Pal;
lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil;
mis käperdat kassipojast,
lase olla Trv;
ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni,
las ta imede käppä;
lah mu är kõnelte Krk;
Las sadade,
saa magade Hel;
mes sä sitta kahitsed,
lü̬ü̬ `käega,
las läits Ran;
lah ma kõnele nüid,
kudass tu lugu `olli Puh;
lah na vahiva;
las ma esi paenuta `endä üless;
mi̬i̬s makap,
las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo;
las kari `mõtsa minna San;
mis meil `tu̬u̬ga `aśja,
mia mõts habisass,
las tedä tuńt võttaʔ Har;
las täl saladaʔ,
terve˽külä ti̬i̬d Rõu;
Las jumaĺ täil avitagõ Lei;
käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai;
`laske nüid kääd `käia,
`kuiva `loogu mets täis Vll;
`laske aga käed `keia,
küll te siis jõuate Mar;
kui `villu `kaarisime,
siis ikke `ütlesime:
laseme aga käed `köia Aud;
tie `kärmemast,
lase kääd `käia VJg;
mine siis ja lahe kätel käedä Kod;
lase käe uśte käiä Trv;
las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh;
keige enam niidu `pihta,
üks tulab,
jälle `itleb:
noh,
lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida,
teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai;
mis sa kurvasted,
muud ku las aga kävvä - -
muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk;
lase kätel kävvä,
ärä suul `laske kävvä Hel;
ku inemine `väega `tassa liigut́,
sõ̭ss üteĺdi:
lasõ˽kävväʔ Räp;
et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg;
`Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa;
Sure see `paergus `öhti,
sellel nii `kerge `kuulmine veel,
et lase `olla Pöi;
Poeg oli niisugune karmantsikas,
et lase aga olla Mar;
nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad;
`Seande vimm om sehen,
et lase olla Trv3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla,
maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj;
siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg;
Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh;
`laskesivad `seilid `alle;
lase `kardina ikkuna ette Vai;
üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga;
taet mine lahe sa `koorma maha,
sool piip suus;
lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja;
söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk;
sönniku maha `laskmise kook Kär;
`ankrud `sisse `laskma Mus;
ilakivi `pandi nööri `otsa,
`lasti merese,
`ankru asent `täitis Krj;
kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti,
kohe `pandi koer `alla Phl;
rehi `lasti maha laug aaval Mar;
`naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih;
laev `lastase `ankruse Tõs;
tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi,
kost vesi maha `lastakse Vän;
lase `ankur maha;
laev `lastaks vee peal Ris;
tuond ühe elusa kana,
last `plauhti tuppa maha Amb;
lähen sõńnikud maha `laskma JMd;
`siatsid - - [jalg]ratast,
`laśsid sadulad maha Tür;
argiga sai paŕs ää `lassa VMr;
`surnu aud,
kus `surnu `sisse `lastakse Kad;
isä laśk elejid `alla,
minä aen taress `väĺjä;
Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod;
pisuänd (tuulispask) lähäb - -
ja `kraami viis üles ühes `endaga,
`teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi;
ja ees raua ots,
se `ongi `värtna suu,
kust `lõnga `alla lased Plt;
nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk;
kui aenad ärä `viidi - -
`lasti [kuhja] katuss maha,
`olli katuss maa pääl `pośte vahel;
ku puri maha `laske,
siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt;
mes sä tost tassist niikavva tillitad käen,
seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh;
rõebe pańd jala mulle `taade,
laśk miu maha nigu träńtst;
ma lassi liha `korssnade kablaga,
kaits `päivä olli sääl suedsun;
lase keidsega mehitse[taru] maha;
ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo;
se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn;
nakame atust maha `laskma Kam;
parrõʔ `aeti alt ärʔ,
sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv;
`veśki sais,
vesi om maha last Har;
`paklet iks tongutat kässiga,
sõ̭ss lasõt `alla Räp ||
kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa;
ma lasin `vergud sise Jõe;
siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu;
esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg;
`nuota `lassa avandost `sisse Vai;
no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans;
siiavörgud lastasse `ääre,
kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk;
Võrgud `lasti ajuse,
`tehti aju`püüdu Pöi;
teine teise päeva laseb `õngi Muh;
võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi,
teine `viskab kivisi Hää;
lasiaugust laseme nooda `sisse Trm;
`tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran;
jäŕv om nii `rampiid täüś,
et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu;
ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta,
`tõistõ `pańti kalaʔ Se ||
`aaśtaga neli,
siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh;
lasemo vene `randa Vai;
lased paadi kivi `otsa `kinni;
pöld oo vee all,
vesi pεεlt ää lasta Khk;
lasnd kibi `otsa laeva;
kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta,
kus inimene surnd oo toas Mar;
siis `saigi suits tuppa `laska Mih;
lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris;
voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod;
vanaste `laśti läbi lipu,
pekseti KJn;
lase kari kodu,
ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel;
suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran;
laut om ärä nõiotu,
et perenane lasep karu `lauta TMr;
vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ;
leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo,
kellega `leiba `ahju lastasse Mih;
ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs;
pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod;
ma akka `leibi `ahju `laskme Krk;
alan(d)ikku ~
alandust ~
kangast ~
kinnitust ~
lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast,
lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg;
Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei;
`lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele,
`öötasse:
ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu,
kust kinnitust lastase Tõs;
lüket lassasse,
kui kangas oo eest ää kujutud Aud;
kõrvaskaigas,
sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür;
lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe;
lahe kangass üks aaguvahe;
vaja `auku `laska,
`pulka `laska Kod;
ta `laskis pika lükkevahe Ksi;
lõnga pakust `laśti kangast ala järele,
korraga ühe pulga augu jägu Plt;
lase kangast;
lase lüke ärä Trv;
lase lüket `kangal Hls;
ku pika alanduse lased,
siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote;
lasõ mul ta alanik `alla,
sa olõt tanh lähembän Har;
kui piḱä alandigu lasõdõʔ,
tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas;
peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru;
säräne `tütrukese latak,
aga lasep iluste peru takka Puh5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin,
`sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg;
lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole,
ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg;
mis tahad nii tugevad puud `saaja,
need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans;
`metsas on kärinad,
`lastasse puid maha Khk;
kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs;
Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää;
tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos;
lase [puu] `alla tuule,
siis ei lüe praod `sisse VMr;
`ennemuina `tehti angast,
`laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim;
tänä me muud ei tee ku lahema puid maha,
ommen luasima Kod;
siss ku kuus maha lastass,
siss saat sääld kuku Rõn;
puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har;
rüki põõḿeti `t́sirpõga,
nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg;
tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus;
Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa;
pisike auk `olli putkul all,
kust pet́t `välja `lasti Muh;
kui maapõhi sulaks lähäb,
siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar;
lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs;
naesed ei tohn enne `laska `taari Aud;
nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK;
lasin vasikale solksu JJn;
kui `mahla `lastakse,
siis `panda kasele tila `külge VJg;
laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia,
laheb tökati maha Ksi;
`minti vaadist õlut `laskma Hel;
orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran;
ku taar `apnass läits,
siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo;
Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn;
Ku˽t́sika tapõti,
sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ,
`siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv;
õigõ suurõ sajaʔ,
mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har;
Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss,
sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu ||
fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg;
eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär;
laseb siĺmist suhu Tõs;
lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene,
iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän;
kolmekuninga `õsta `laśti `õnne,
tinass ehk rasva küünäl Kod;
siss `laśti `õnne,
`laśti kõige enne ussaea `õnne TMr;
läbi (~ sisse) laskma 1.
lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe,
laseb läbi Lüg;
`klejontka ei lase `märgä läbi Vai;
kore maa,
laseb vee ruttu läbi Khk;
`paargu katus akab vett läbi `laskema Mus;
paat́ `pihkab,
laseb vett läbi Mar;
pańg laseb vett läbi Tõs;
alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu;
keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür;
laseb tuult läbi niigu sara Koe;
`suapad lahevad vede läbi Kod;
kuju ja sore,
ilma põhjate maa,
läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud,
`su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga,
nu̬u̬ es lase vett läbi;
`turbakuur om õre,
serände mes tuule läbi laseb Ran;
maea olna alvaste tettu - -
`laskna tuuld läbi Nõo;
`pistü puist tettü pinu,
ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har;
katuss lask läbi Plv ||
fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2.
fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub,
`kange raha läbi `laskemaie Lüg;
poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär;
lasi kõik teese raha läbi,
`raiskas raha ää Tõs;
se mies laseb läbi oma raha Ris;
laheb raha paĺju läbi,
ei oia Kod;
kolmass põĺv lask läbi,
ei ole `oidu `kunnigil Krk;
mõni naene om,
ei pia midägi `kinni,
lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo;
tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ,
tu lask tuulõ alt joosta Har ||
fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka,
kis pailu sü̬ü̬b,
pailu läbi laseb Hää;
läbi `laskje lu̬u̬m Krk;
opeń om lõdu,
lask läbi,
süü,
aga õks kõhn Urv;
sa‿lt lävi`laskja,
sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut |
liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud,
laseb `rohkem läbi,
ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim;
aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema,
siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg;
kui `ambad valutavad,
siis `lastasse körva tagand soond Khk;
Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna,
soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi;
kui veri sańt oo,
siis lastasse soont Muh;
kui inimese pea sees oo `kange valo,
siis `lastasse jala sees `aadrid;
kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund,
siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar;
ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var;
`aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää;
käisin `laśsin omale `oadert,
ammas valutas;
`vuatrit `laskma Juu;
`uadrid lahevad mehed,
`peidlä piält laśk piä [valu] verd;
`ambad `valtasid,
kiäle alt `laśti `uadrid Kod;
verd `lasti `aadre ravvage;
obesel ka `aadert `lasti,
ku obene `jalgest kõva olli Krk;
`aadre verd lastass,
kost sa tahat `laske Nõo;
minu emä laśk alati `endäl verd `laske,
ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn;
vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har;
`tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu ||
fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule,
siss nakap `kanma Ran;
kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka,
`kutsuti kuppu `laskema Vai;
kupumoorid lassid kuppu Muh;
`vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja,
se on kupo `laskmene Käi;
kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig;
kuppu `lasti `saunas Tõs;
kui veri pakitab,
siis tuleb kuppu `lasta JMd;
kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten,
veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna,
läits säĺlä valu ärä;
kuppu `lasti vanakuu vahepäeval,
et siss om pehme aig Nõo;
Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg;
poiss laseb pisist `virtsu Khk;
kut `ritsist `laske vastu puud Vll;
laseb virtsuga vett Tõs;
`võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad;
lapsed - - lahevad vett virsaga Kod;
virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst;
`viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha,
kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk;
Küll oo ikka vihm,
laseb otse kaela kaudu maha Kaa;
`Sõukest sadu pole pärast änam olnd,
et otse lasi `alla Pöi;
`vihma jooseb,
jusku ua `vardast laseb `alla Mär;
siis lääb sulale,
ku `laia lot́ti laheb Kod ||
`kange igi `laskis peast maha,
ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh;
pakuti `viina - - ei võta,
aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt;
mea pisti latsel nisa `lõuge vahel,
lase nüid `lonksu ruttu Krk;
lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har;
joodik jõi eederit,
laśk üle pudõlikaala Rõu;
kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad,
siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR;
raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar;
laseb kõik kõrist `alla,
joob kõik ää Tõs;
si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod;
puha läbi `lasken oma kurgust Krk;
läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere,
täl põle änam kedagist Mar;
nüid on kõik raha läbi kere last,
on ää joond teese Juu;
laheb kehäss läbi kõik,
ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh;
vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar;
`võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih;
odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK;
ema `keetis `köŕti,
ajas vee `ki̬i̬ma,
`laśsis jahu `sisse Pal;
kolmandiku `siśsi pannit `üśke,
pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk;
kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske,
si̬i̬ om neile kinnitus Hel;
ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu,
siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn;
Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv;
terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu,
siss lastass säält kivi vahele Har;
Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud,
lased lelo `ühte `puhku,
emä `ütleb `lapsele Lüg;
kui ta pahaseks sai,
siis `laskas kisa `lahti Khk;
Oli üks lõbus inimene,
tegi tööd ja lasi `laulu Pöi;
siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh;
`sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi,
liiri liiri liiri liir laseb Var;
kaśs laseb `nurru Hag;
`laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu;
ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür;
lase oma `laulu kuulda Trm;
laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud;
kukk laalab ja laheb `torri,
siis tuleb vihima Kod;
kaśs laheb `nurru Lai;
tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv;
siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls;
mis sa iket,
lase `laulu ku larap;
soolikse laseve `korri kõtun;
vanapagan kõńd,
ku kukk lask `kõrri;
enne `laulmist tedre laseve `kõhvi;
latsel perse like,
nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk;
obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel;
temä tulep ää meelega,
laseb `laulu ja naarap Ran;
lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh;
siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo;
mis sa `ahka lased (luiskad) Ote;
`lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San;
lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv;
Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe,
vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu ||
rääkima, kõnelema ise on peris `randlane,
aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu;
sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai;
Äi see mees vaada papri pεεlt üht,
muud kut laseb kut raamatust Kaa;
laseb aga edasi `ühte lugu,
ei sua lõppu enese jutule Hag;
ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu;
`mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat,
sõna aru ei olegi,
mutku‿ks padin Sim;
litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai;
lätläne - - lasep nigu lidisep Puh;
`laśse kuda sõna `suvve tulli Ote;
vannuss,
lask `taurma·ńne Har;
ta om ala`heitlik,
ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp |
Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg;
Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga,
kui `seĺtsis koeo tulevad Juu;
mea lätsi küürän ka `mõtli,
et kessi nüd vile lasep Pst;
mehed lassiva viĺet,
`väikse viĺega kutsuti tuuld Ran;
hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli;
lase lugu `lahti Tõs;
laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod;
lase mõni lugu Hel;
siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo;
Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv ||
üt́s kõrv lask `piĺli Vas8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja,
ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg;
Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg;
`nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai;
`väiksed aĺlid rähnud,
laseb nokaga nii tiheli:
korr Khk;
kärsaga nad (sead) `tönguvad,
`laskvad kevade karet Jaa;
Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl;
`võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem,
sis `lastasse laiemas;
kui pikäd eenäd,
siis o eä `mõhka laska Vig;
lase kuhi `mõntsa Lih;
`laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud;
kui seelikul `õmlused laiad on,
siis soab laiemaks `lasta Juu;
lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb;
ega tal ei old üed ega `pääva,
`mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn;
kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad;
kangast ei saa muidu lõpetata,
piab lõpele `laskma Sim;
`enne vaaliti `saiu lavva pial,
lassasse `ümber jahudega Iis;
Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm;
kui `koorem vaĺmiss,
`laśti köiega `kińni Trm;
meil oli vägev obene,
kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks;
kui `paĺka vedetasse,
`lastasse vanger poolest,
pannasse pikk puu vahele Lai;
lased lõngale lipsu `piale,
et keerd `sisse lähäb,
siis lased kuke`seĺga Plt;
mea tat es seebitse,
vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk;
ma pisti undruku katsipäie üless,
siss `lassi tallitemist Hel;
mõni es täi liha suud́sutada,
laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo;
edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless,
siss - - nakati maku `laskma Kam;
õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote;
Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu;
kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ;
naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har;
lina `kakmine oĺl `väega hää,
mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv;
ku `paĺke `veetäss,
sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp;
naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei ||
fig teised lapsed õpivad `äśti,
Ieva laseb nii üle ääre VMr;
üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut;
kokku laskma 1.
(masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu;
ma lase kokku masinege,
tule mis ta tule Krk;
küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2.
(lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit,
`lastase köit kogu Khk;
eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra,
aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär;
aena tuudid kääneti katekõrra kokku,
`lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran;
keerusõ `lasti kokku,
sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3.
kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse,
`öötasse:
akka tätta vahest kokku `laskma Mar;
nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4.
(kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - -
vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi,
augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK;
kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks;
iga rattal on viis `peida,
`pulkadega kokku `lastud Lai ||
kinni panema lahe rehalse väreved kokko,
moete eläjäd lähväd `sisse Kod;
maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha,
`lasksi varraste pεεlt maha Jäm;
`Pitkust [kindal] küll,
ma lase `pöila augu moha Pöi;
üte voori om salli laǵavuss `varda pääl,
säält nakat kudama ja maha `laskma Kam;
No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ,
mis maha lasi,
noist võt́i läbi Urv 2.
katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - -
`laskesitte `vergud maha keik Jõe;
Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää;
`nuaga lü̬ü̬b `sisse,
laheb mao maha Kod;
äŕg lei obesel mao `sissi,
olli mao maha `lasken Krk;
ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har ||
fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3.
maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär;
tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha,
pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on,
lased nii et sihu ja sähu Rei;
`rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih;
lase sahaga paar `korda läbi Tõs;
`nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud;
lähän lasen vedruga põllu läbi Sim;
siis võisid täitsa adraga `laske,
nii et sõńnik tuli viĺja juure `juure Trm;
söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt;
tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le,
kuntsu pu̬u̬l om pihun,
ladvage pühits;
vanatüdruk,
kis `aigapidi `ketrass toĺu,
loĺu,
nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk;
karassin voki ette ja lassin jälle Ran;
nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh;
tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo;
lassiva nellä vokiga `keträmist Kam;
tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San;
Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ;
Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ,
sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu;
Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi;
me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh;
lapsed `laskvad uper`kuuti Kse;
lapsed lasevad uńdiratast Juu;
sai kuker`paĺli `lasta,
siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb;
kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda,
ku kägo pet́t ärä Kod;
jää laseb seliti maha inimese peris Hls;
`poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har;
kivvega `laskma Plv;
latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut ||
vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan;
voḱi keeri `pańti pulga `perrä,
siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu9. a. jahvatama käis Savalas `veskil,
`mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans;
ännavili on köige sandem,
see `lastase `loomadele Khk;
Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi;
taris `menna jahu `laskma,
jahud otsa korral;
kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh;
lähme jahoma,
laseme läbi kibide need taari `audid Mar;
laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs;
kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu;
kui `suurmit tetti,
siss mes ülejäänu kandsu,
nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran;
siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless,
ega noid jahuss es lasta TMr;
perremi̬i̬ss lät́s `veśkile,
`pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu;
tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema,
siis saab tuuligud lasta Khk;
Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi ||
masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla,
masin muku jõrgub,
ei peksä tühjäss Kod;
sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks;
ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl;
kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har;
ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela,
lesemed `ulkast `vällä Jõh;
`toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai;
nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür;
see rape mis rabati,
sel õlid peeniksed aganad ulgas,
tuli tihi sarjast läbi `laske Trm;
ku tahets peenikest söögijahu,
siis lastass jahu üle sõgla Krk;
`oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran;
peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla,
siss sai puhass Nõo;
üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp ||
kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran;
Ku ärʔ oĺl solanuʔ,
sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla,
sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv;
`pańti kõopuu tuhk anomahe,
tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu;
`kiisla kohetuss ar˽`hapnass,
siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas;
`nüśkol oĺl piip,
`pante hõrrõ närdsokanõ `otsa,
`laste piim läbü,
läbü `paklidi ka `laste Se 10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai;
`puurisi o `mütme `suurusega,
missega `oukusi saab `lastud Ans;
`peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi;
puuriga `lastse auk `puusse Mar;
viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig;
puuriga lasevad `auka Tor;
oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu;
`vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann;
puuriga lassasse `auku Iis;
`käämrega auk `sisse `lastud Äks;
lase oherdiga `auku Trv;
ku peenikest `auku vaea om tetä,
siis piap piigertige `laskme Krk;
vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran;
`süäme manu ei lasta `mulku,
puul om jo süä sehen Nõo;
`kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags,
`lastags lauags,
on pakk Käi;
`laudasi sörvadagse,
`saega lastagse pinnad maha Phl;
lased `kriipsu `mööda Mär;
Siss `laśti `saega `kahvadi,
`kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm;
tu̬u̬ om teritämine,
kui pöörä pääl lastass,
laseva vikati `ambit;
`kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed,
ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe;
Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu;
lase `tantsu `ninda et;
`tritsudega lase jää pääl,
`suksedega lume pääl VNg;
kui [hobu] `traavi `sõidab,
siis tämä ei üppa enamb `ühti,
sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh;
takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad,
laseb kut post obu Kaa;
Sügise kõik kohad lainetasid,
lase sina kaks va pätti `jalgas;
Lase kut va `ratsa obu,
`aega mitte pirekest Pöi;
laseb aga `peale laba`jalga;
`vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh;
Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm;
`mustlased - - äi `viitsind tööd teha,
lasid ühest kohast `teisi Rei;
ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa;
obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala,
na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar;
lähme laseme üks `polka;
laseb naa et tuli rummus Mär;
üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig;
lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse;
laps `roomab tölläkil,
neĺjäkäpäkil,
mõni laseb jalg `perse all,
lohenal Var;
tä tee kedägi,
laseb `piäle `rinki ratast Tõs;
lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn;
lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud;
astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor;
siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää;
ta `laskis nagu nuor tütarlaps,
nii `lahke käimaga Ris;
lasevad `tritsudega `liugu Hag;
ta ei seesa paegal kusagil,
laseb aga öhöst kohast `teise;
teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast,
see oli `pahmamene;
mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu;
lapsed lasid `kuuti,
`möllasivad JJn;
lasime `paĺla jalu,
see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe;
laseb otse üle väila silmalt VJg;
lasi kõvast `sõita Trm;
kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla;
linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod;
ega nüid obusid paĺlu ole,
lasevad ratastega Plt;
piima peal uśsid lasevad,
pead `püśti Pil;
obene laśk siast parast `sörki Trv;
laseve `raavelt (traavi) Hls;
oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast;
lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk;
ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel;
rehe all lassime `tantsu;
mõni laseb kõik ilma läbi Ran;
lase `õkva nöörild Peedu pääle;
lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga;
ku `viĺlä sõkutedi,
siss obese lätsivä ratass`kaari,
lassiva `ümbre `endä,
nigu vili kõsisi;
kui mea tulli,
siss - - lassiva minekit Nõo;
üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess,
aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam;
pühade aig `äĺseme kiigu pääl,
siss `laśseme ku unnas;
ma taha `liugu `laske Ote;
Kül˽tä‿m virk,
lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv;
jala omma˽`terhveʔ,
lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ,
`laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har;
`lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv;
naańõ lask ku vars,
pää säläh,
a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas;
Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt;
tuulõga lask `puŕjoga;
Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp;
hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut;
jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama,
ma lasin `varvast Jõh;
Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai,
kui kõik `otsas oli,
lasi `jalga Pöi;
lase aga `jalga,
siis sa jõvad Muh;
Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei;
lasi `jalga,
`joosis minemä Tõs;
`laśkis `jalga,
pani minema Sim;
laśk `jalga,
enäm ei `näitä nägu Kod;
laseme aga `jalga,
ei massa seistä kedägi Krk;
nigu raha kätte saeva,
lassiva `jalga Ran;
võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo;
`pesmise kõrd oĺl mul pia käen,
mina lasi `jalga;
sääl minnu tõrõldi,
siss ma lasi varvast Har;
Lasõʔ aga varvast,
mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu;
teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm;
`kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär;
Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha,
teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää;
`tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt;
tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk;
tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske,
ega `endä perse ei kulu Nõo;
Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu;
Kägo pessä ei tii,
munõss tõistõ `pessä,
lask tõisõ taga pääl `liugu Vas;
Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai;
Nõnda kui [kull] kanasega lasi,
nõnda `ehmed keertsid koa;
üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd,
lasnd ikke üles ning `alla Pöi;
vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh;
sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega,
kui inimese `piale laseb,
veri `lindab Lih;
kiilid,
suured pikad sabad taga,
nagu `parves `lasvad,
`lindavad Aud;
kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu;
metsaned lasivad einamalle maha JõeK;
üö luhakad,
käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad;
pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal;
kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls;
mesiläse leevä ütte sumakude kokku,
lassiva puu `otsa Ran;
ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh,
siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas;
kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask,
sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har;
sülleḿ `laśke `kahha Plv Vrd laskama12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh;
`laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk;
Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj;
Ela see kaua änam `öhti,
ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi;
lase köis `lõõgamale;
obu laseb pea `norgu ühna Muh;
kui pea `viltu `laskis,
siis kukkus müts maha Mih;
võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn;
lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala,
kui lõpetan kudumiss Kod;
vokk laheb nöörid `kaela,
pane pilbas piapaku `alla Pal;
`laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt;
obesel piap iki ohja sikku `oidme,
ei tohi `lonti lasta Krk;
hopõń om `täämbä nii nuran,
pää ribahusi last,
taa õks `haigõ vahest om;
iilä oĺl `kangõ külm,
`täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har;
`loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas;
kõrva `lasknu jo `lonte;
põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se ||
vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har;
kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks,
lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh;
juba akkab `kanda `laskma,
juba akkab vasikas tulema - -
lehm lähäb paksuks sält takka Mar;
lehm laseb udart,
kui `lüpsma akkab tulema Kse;
kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris;
lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr;
vana lehem laheb udarad,
õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme,
udart `laskme,
ta tulep kodu jo Krk;
enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma,
kui ta joba nisa `laskma akaśs,
siss akati talle iki jahu `andma Hel;
pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har;
taivass laśk `pilve;
ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu;
ilm sääd sadama,
lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas;
silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud,
`saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg;
Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh;
Ma lase korra silma `looja Pöi;
`viskam kondi `kuhja maha,
lasem siĺm `kinni Hls;
lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran;
leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg;
lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk;
laseb `leiba `luuse Tõs;
lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad;
vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran;
`pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote;
ma ei˽makaʔ,
ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda,
siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu,
et kukk `pääseb `selgä Lüg;
`päivä `lasko `alle,
`lähtö `luoja Vai;
tegad `ristisid ede,
`laskevad pölili,
`andvad maale suud Jäm;
`öhta kaste laseb `pεεle;
oled sa väsind,
lased millegi `naale,
`ingad Khk;
Veri lasi palge (näojume taastus) Emm;
`ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi;
elu mured `laskid münu `pεεle Phl;
küll o sańt,
kui täie kõhuga peab kummargile `lasma;
laseb käsi põnsaksile Mär;
`põntsa `laskma (pikutama) Kse;
`laśsid `senna kükakile Vän;
ma lasin küll otseti,
aga ega sis `rasked und ei oln Ris;
`laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu;
sülita enne kolm `korda maha kui maha lased,
siis ei akka maast midagi `küĺge HJn;
ma lahen ennäss põĺvili;
lahema `maoli `natke `aega,
siis lähmä tüäle;
kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod;
`laśsis roho `peale siruli Pil;
mia lassi külliti maha Krk;
lassid maha nellä käpä `pääle;
kui `kartuli võtad,
siss oled iki `urvi,
kui põĺvikeli ei taha `laske Ran;
Maailma `kõrge läve,
laits laśk kõtuli `pääle,
läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn;
lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ,
nakkass `pallõma Kan;
mul tüküss uni `väega `pääle,
ma pia maha `laskma Krl;
must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ,
ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss;
saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu,
ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ;
Suiḱ ja suiḱ,
a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu;
ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku,
sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv;
Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp;
lasõt kõtuldõ `maahha Se13. a. (koos adverbidega järele,
järgi,
tagasi)
järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema,
kui puhk tuli,
et ta `paati ärä ei `kummund Kuu;
sepp tieb pajas tüöd,
kui raud lähäb kõvast,
laseb tules tagasi Lüg;
Lase nöörist natuse tagasi Jäm;
see nuga oo paĺlo kõba,
`tarbis tagasi `laska Mar;
Lasõ `ankru ketti viel `järge,
muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn;
kui tahetakse `laumad `lõnga,
siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK;
ku ta (kirves) `liiga kõva,
siss piat tagasi `laskme Krk;
`langa lastas tagasi,
ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla,
järele,
maha,
tagasi)
alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend,
siis panime jahu `juure Kuu;
`leivä `taigina `lasko `alle,
kui leib on segatu Vai;
vana isa jalad ka paisetand,
`pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk;
laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle,
pole neil `rohto ega medaged olnd Käi;
paistedus laseb maha;
Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli,
siis sai `lesta Rei;
jää oo `alla lasnd Mar;
pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn;
leib laseb `alla,
siis võiks `sõtkuda Ann;
siis on leib paras,
kui akkab `kerkima ja on juba `alla last,
siis on juba apu Kad;
ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk;
`paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv ||
hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk;
kole tüir,
ei lase `alla,
tingib `kangeste Jür14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai;
Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi;
lasen vastu `kõrvu `sulle Kul;
üks `ränkä kuri inime,
tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig;
lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm;
kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu;
läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri,
last teise luama läbi VJg;
`lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken,
siss sai loom `otsa Pst;
loomal ütelts,
`lendäje lask läbi;
lehmäl `lasken massast läbi Krk;
nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh;
laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod;
ma lase `nipsi sul nina pääl Krk;
ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb,
ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har 15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg;
puud `laskvad `raagu Khk;
loom laseb kevade `karva;
kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh;
sügise,
siis akab puu `lehti maha `lasma Käi;
lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha,
siis o parass `kiskuda;
ku kuusk laseb okast,
siis kuu aea perast tali lähäb Vig;
kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih;
õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn;
kana,
ani,
pardsi,
kiḱk laseve `suĺgi maha Hel;
`paklanõ rõivas lask putsu,
villane rõivas aja `villa Har;
lapsi ~
poega ~
sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema;
sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg;
mesilased `akvad `peret `laskma Khk;
mesilased lasevad peret Trm;
siss ku mehiläne `poiga laśk,
siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse;
mehiläne nakap peret `laskma Nõo;
ku˽mihidse˽`poiga `laskõva,
siss neid `sautadass Har;
minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp;
meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle,
ne‿p lase maha mette Khk;
õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh;
lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga;
taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja;
ku˽naanõ `poiga laśk,
siss `ańti taad ti̬i̬d Har 16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai;
koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab,
ähvardab sarvedega teist,
isi läbi nina `nuuskab,
laseb `õhku Hää;
kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi;
`ämlek laseb `siidi,
on nihukesed siidi nöörid taga Juu;
kui `surnud majan one,
siis `lastse kadaga`suitsu Kod;
mõni pada laseb sinet,
`suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo;
pada laśk `tossu San;
raudikõsõʔ haina sisen,
`laskvaʔ kipõd,
nakass iho `õ̭hkama Kan;
petäi lask paĺlo `vaiku Rõu;
mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu,
sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp;
hobõssal jo lask `nõlga Lut;
marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi;
lutsu kudu,
ku `marja lasep Trv;
esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi,
tegi `alba `aisu Jõe;
süöb ja laseb `persest `vällä kõhe;
mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie,
ei pia `perset `kinni Lüg;
Kis on sii jälle perset lasnd,
keik kohad santi aisu täis Emm;
laps laseb `tuśsi,
vana inimene laseb sala sitta Mär;
lapse `kohta ikke nagu `öetasse,
kuule poiss,
sa oled `puksu `lasnud PJg;
laseb `kanda,
mõeub pähe = peeretamine Hää;
kas sul äbi ei ole,
võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa;
laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris;
sala laseb `vingu Kei;
`laśsin takka `kärtsu nõnna et,
seest ajas nii täis Juu;
parem lase üks pauk `pieru,
kui nisukest juttu aad Sim;
kuule poiss,
sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm;
kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi;
lait́s lasep `piuksu;
sosin sitta `lasken,
paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls;
sa olet sitta `lasken,
irmust `aisu tule;
lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk;
lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran;
tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo;
ku `ku̬u̬tõga pessät,
siss ei tohi `pussu `laskõ;
ku peeretät,
siss peeretät,
ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg;
läks `oue vett `laskma Ans;
kõht `lahti,
laseb nagu kure jook Kse;
ma lähen lasen vee maha Kei;
lammas laseb kust Juu;
oinas `laśkis kotta suure oidu JJn;
pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr;
laheb nõnna et vikerkaar taga,
kui kõht `lahti Lai;
tüdrukud `öeldi `praoga,
et laseb praost,
poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis,
tagant laseb `välla Vil;
mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla,
no sis võib `pöksi kah `laske;
üits julk maha `lastu Ran;
vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh;
al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh;
see laseb ikka ala,
see on sihand viga Ans;
laps on omale `piśsi `alla last Juu;
täna `öösse `jälle last `alla Lai 17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu;
pani `püssi pale ja `laski VNg;
kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai;
püśs oo tühi,
ma `laskesi tühjaks;
see oli jäle tappamine,
merest `lasti suuretükkidest;
poisid `lasvad noolega `märki Khk;
Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa;
kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh;
Lasi naa‿t roud punane Emm;
mina ei mõesta püssiga `laska Kir;
`laskis kogemata püssi `lahti Kse;
püssiga ikke `märki lastase Tõs;
Püss lüeb `laskõs tahakohõ;
Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn;
`riivlega `lastse `luikesi Saa;
`röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää,
nagu `aavledega läbi `lastud Ris;
miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu;
siĺm viel seletaks `lasta,
aga jalad ei käi;
pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK;
oli last põdru Tür;
lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad;
vibu püśsigä lahevad,
`tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä;
mina lahen ike `märki,
sinä ei lahe tarele kua `külge Kod;
ei saand lasta kah,
püśs tühe SJn;
lase püśs `valla Hls;
`soldani laseva `püssi;
lääme nu̬u̬lt `laskma Puh;
tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss;
minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi;
küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä,
kos soe purelnuva;
poiss kärdsutap `püśsi Nõo;
me `laśsime `põtra,
es lähä `külge Kam;
`suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last;
no pandass laud üless,
`piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har;
esä läbi luh́t`aknõ laśk,
ni taṕp `hauka arʔ Vas;
`nuuti `laskma (vibu laskma) Se ||
käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj;
`mölder,
see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema,
mud́u käesid kukke `laskmas,
käesid varastamas Juu;
sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp;
mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu;
nagu lastud vares teine Rid;
Nagu `lastud vares sorakil Han;
`Lastud vares kardab ju `varjugi Hää;
käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr;
maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha,
aga neid ei `süia Lüg;
`laskes `püssügä karu maha Vai;
akkasid `püssi `laskma,
lasi ennast ise maha Krj;
poiss `laskis kure maha Muh;
tä oli `eese maha lasnd Mar;
selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih;
`põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud;
`laśkis jänekse maha Jür;
sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn;
varas `laśti püśsiga maha JMd;
sie oli ennast maha last VMr;
laśk mehe eenämite `piäle maha Kod;
`jõulu `lauba `öössi `laśti maha,
see`samma mees Plt;
seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk;
sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha;
ärä mine,
na viivä ja laseva su maha Nõo;
ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har;
timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu;
laš́k `maalõ Lei;
rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti,
pärast `lasti raba `püssi Ans;
kes seal raba `püssi `laskis Muh;
raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd,
si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod;
ma lasen sind raba püśsigä KJn;
lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai;
mis paugud ne köevad,
seal lastasse vist kive Muh;
`enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu;
nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr;
na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk ||
Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi,
vällän om laksi `laskje küĺm;
küĺm om vällän nüid,
`pauku lask katuss Krk;
mul lei iks kõrva seen,
`tiksi laśk Krl;
väläh um `väega külm,
`tiksi lask Plv;
`kullõ `pauku lask,
külm tulõ;
ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask,
sõ̭ss um külmä vana väläh Vas;
kõva ḱulm,
lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed,
a laseb `ringi `teistega IisR;
`Ingel lasi `poistega `ömber Rei;
Nii kaua `laskis kender`lenti,
kui omal laps oli kää Han;
Kes oma naise juurest teistega laseb,
si̬i̬ on ooratäkk Hää;
naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu;
`põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb,
piab ike tagajärg koa olema Kad;
ta laseb poistega `ringi VJg;
poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti,
`laia `arvu lahevad;
tüd́rik selle poosiga laheb `servä;
akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod;
mis ta (poiss) muidu käib sial,
käib `sihku `laskmas Lai;
see [tüdruk] on üks suur `laśkja,
laseb kõigiga;
alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja;
laseb `lit́si,
käib `ooramas;
mõni mehe naine ka laseb ringi,
kuradi oor Plt;
tüdruk lasep poistega;
ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk;
Lask egaütega ümbre,
kes õ̭nne esäne Räp;
tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik,
siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas;
lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu;
Ei `viitsi tüöd tehä,
`laapis `õtsida ja `lainas,
lasi `lainu;
lähäb magama,
laseb sia `nahka juo,
laisk Lüg;
Ella oo seike löbus laps,
muud kut aga laseb lilla Kaa;
teised pikkavad `koplis `niita,
ta laseb `peale luuder`punti Muh;
Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han;
laseb kadalippu elu aa,
ei akka `tööle vahest Juu;
lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls;
ta ei anna `vällä tühü tat,
lask kodun `lirku;
si̬i̬ ei viisi keäk tetä,
paĺt luśu lask Krk ||
`lonksi `laskma (tukkuma) Räp19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha,
vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu;
nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud,
lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod;
teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal;
temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage;
mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk Vrd lahetama,
lasetama,
laskuma
lümo lümo Plv, lümü Urv sodi, lödi Kas `kartoli vai uaʔ, ku pudrulõ keeseʔ, sõ̭ss om lümü Urv; `kartoli är mädänüʔ, nigu üts lümo `keldreh Plv; lümolõ, lümüle sodiks, puruks Sa‿lõt `kartuli˽kõ̭iḱ lümüle `ki̬i̬tnüʔ Urv; sü̬ü̬ḱ lümolõ keenüʔ, ei olõʔ inämb umma maku Plv Vrd limu1, lümäle
magu1 magu, mago g mao, mau üld(g magu Kuu Kse)
1. seedeelund `hülgejeld oli magu `võetud ja sis `pandud nisukesed viled torud `külge (torupillist); Kus pern maust jääb (lahutamatutest sõpradest) Kuu; kalal magu `niisikest sodi täüs VNg; `Terve `päivä `süämäta, magu `mängib `marjaasi Jõh; magu, kopsud-maksad ning süda on lehma päädigud Khk; `ülge maust saab kena torupiĺl Mus; mau `sisse läheb toit ja rohi, sääl ta akkab seda siis `seedima ja `peeneks tegema Krj; pörn on loomal mao `küĺges Vll; Kui magu `aige on, siis apud `asja `süüa äi või Pöi; mao kile oo nagu õhuke paberi kord Muh; mago on see, kos sees toit keik `pantaks Käi; ahvenal `üültasse magu, tursal oo kuma Rid; `enni vanal ajal `tehti maost `vorsti koa, sea maost `tehti Mar; [kui kellelgi on] seest alati `aige, ei või eest `riididki `kinni `panna, siis `öötasse naeru pärast: magu paelaga `kaelas Mär; toit süiässe mao sesse Kir; magu `aige, aeab seest täis PJg; Kui maos valu oĺli, siss `ańti `vi̬i̬ga püśsi`rohtu Saa; siga, kui ta `easte `rammu lähäb, siis magu lähäb nii pisikeseks Juu; kui lehm süeb, siis toit lähäb `mausse ja sialt tuleb mälu suhu; kui inimene süeb, sie läheb kohe maguje Kad; mäletsejäl eläjäl one vi̬i̬l tõõsik, `niiske (niisugune) `umne, siis rutuline magu ja peris magu Kod; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse tehtud voŕst Äks; vasika magu sai ära puhastata, `süĺti panna Lai; kirekot́t ja kõrdmagu om vana suure mao küllen Trv; loomal om kolm magu, liba või libeve magu, kõrdmagu ja perismagu Hls; ku `vaśka pallu juvva saave, siss neil lääb magu `lassi Hel; mass om ju sääl mao veeren; emätess om nigu üits kummi lohv, kost joosep sü̬ü̬k makku Puh; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu Nõo; Magu tulõ ka ilustõ är˽puhastadaʔ, maost saa tulimakus suṕp Urv; mul oĺl põlendik mao sisel Krl; Lõiguti neh sooligu ja˽magu `väikeisis tüḱes ja `pańti neh patta päie ja˽`jalguga˽`ki̬i̬mä Rõu; kos põrn maost jää, nii lat́s imäst Vas; koh kõrdmago om, sääl om `väega paĺlo `kõrdu mao śeeh Se; vaja mago är aiaʔ (puhastada) Lut
2. ka halv kõht Magu iess `nindagu vanal orikal; `lehmäd olid maguni sies [pehmes pinnases]; Hakka kovast `tüöle, küll sa mau vähikaseks saad Kuu; suure `mauga inimene Jäm; `tiine kaśs o ka `rännis `mauga Khk; Magu ees kut suur tüńn Pöi; selle magu oo nõnna `lartsis ees Muh; jo so mago vahest täis oo Mar; Põle `aega magu maha vissata (magama heita) Han; `tõmman `soole `mööda magu Kei; uńt `tõmmand `veise mao nõnna maha (kõhu lõhki) Juu; paksu `mauga mies; magu ies kui taari tõrśs VJg; `puukis mau täis Sim; Magu maha tõmbama - - see tähendab peale sööki pikutamist Trm; kalal magu suur, kas mari [sees] Kod; sel va suur magu ees, nigu vana õõdsik Ksi; sööge aga maod täis, `õhta oodet ei ole Lai; sellel om ää magu ehen kah Hls; si̬i̬ lää küll `lõhki, magu üle seĺlä jo Krk; rasvamao `oĺliva rikka, kel suure mao i̬i̬n - - kes tü̬ü̬d es ti̬i̬; suur uśs `olli, täl `olli magu `poige täis Ran; tu̬u̬ `olli serände tukev mi̬i̬s, magu `olli i̬i̬n nigu rasva püt́t; vaśk karanu `aia `otsa ja magu `lahki, `tõmmass nii puruss, et sooliku tulliva `vällä; sul om jo magu täis nigu truḿm jälle Nõo; ma˽su `mau maha lasõ, ma˽lüü sul väidsega makku, lasõ raba `raavi Har; Mago täüs, tapaʔ vai täi arʔ Se; makku maokaks, kõhukaks laps kasund makku Tor; makku lähnud ja närosed varsad Kod; vasik makku lännu, ei või nõnda paĺlu juvva anda Hls; latse makku `sü̬ü̬ten - - lahjat `sü̬ü̬ki aa `sisse, päälitsege sü̬ü̬ḱ ei aa makku Krk; voonake om makku lännu Puh; sa annat `vaśkale paĺlu `juvva, olet ta makku kasvatanu Nõo; põrss om makku pärähünü, noʔ om kõtt suuŕ nigu vaat́, selle ta edesi ei lähäʔ Har
3. millegi jämedam, kummis osa a. (heinakuhjast) siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku magu akkasid `laskema; [kuhja] `keige `laiemb koht oli magu VNg; tie nüüd ia kuhi, et jääb ka üva magu, et võib `vihma`varju `menna; kui `kuhjal on üva magu, siis vesi ei `mäända `kuhja Lüg; mago on `kuhja kesk `paika, kust `lähtö `laiemast Vai; kuhjal oo magu küll, [kuhi on] alt peenem, piält peenem, kesspaegast jämedam, se oo magu Tõs; kui ta läheb teenepuolt juba `viltu suunasse, siis on kuhi maos; kui `välja puristab, siis on kuhi maos, kui pole `easte `tehtud VMr; kui [kuhjale tehakse] `liiga suur magu ja `järsku tõmmatasse kokku, siis akkab ruttu vett `sisse `võtma, kui on vaeond makku Sim; Mõned tegid lameda `mauga kuhja nii kui lamaka; kui ju [heinakuhi] pool `sülda `kõrge, siis akati magu `laskma, `laśti `kuhja makku; `liiga suur magu kua põld ia, võt́tis vee `siśse Trm; magu ei `tehtagi mõnel kuhjal, `tehtaks kohe ülp Äks; kui `einu on palju, piab magu `laskma suuremass, et väga `kõrgess ei lähe Ksi; Kui vägä peeniksed eeńäd `oĺlid, siis `pańti agu `sisse, mud́u vajus magu maha KJn; lase magu kah, nüid om parass magu lasta joba Krk; ärä sa `kuhja väege makku lase, `einu paĺlu ei ole Hel; oosik kuhi om ilma `maota Ran; mõnel saap kuhi nigu pudel, tulep kuhjale suur magu, saab `maokas kuhi Nõo; `Kuhja tulõ `parral aol `aigu `mü̬ü̬dä kokku `võtma nakadaʔ, sõ̭ss ei˽lähä˽kuhi makku (liiga laiaks) Urv; see sai illuss kuhi, parass magu, `õkva nigu kanamuna Har; Haańakuhi tet́te keśspaaǵast `maogaʔ, et vihma vesi `häste `maaha ju̬u̬sk Räp || (küüni räästa alla pandud heintest) küünile tuli magu ette tehä. meil oo pitk rässäs küüni eden, teed suure mao ette; meil õlid sellel küünil maod kummalgi pu̬u̬l õtsan, muass maod, vahel mõnel one seenä piält maod; ise magasima küüni mao all Kod b. (kuust enne täiskuuks saamist) kuu kasvatep magu Krk; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole, siss om ta maon ja ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; kuu aud maku Krl; kuul om õigõ suuŕ magu, ta om pia läülä Har; A ku˽timä (noorkuu) jo˽maku nakkas kasvatamma, sõ̭ss um pehmeʔ aig; Linna külveti sõ̭ss, ku˽kuu oĺl maohn, sõ̭ss saiʔ `kaalsa˽linaʔ Rõu; ku pehmeʔ aig um, siss um kuul mago i̬i̬h; kuu um maol, tu̬u̬ tähendäss tu̬u̬d, et kuu nakkass kasuma, nakkass täüś saama Plv; kuu om joʔ maol Se c. (jämenevast viljapeast) kesv vai kaar `audse maku - - kui maku avvup, siss tu kotuss lätt jämedämbäss, kost pää `väĺlä tulep Kam; kuumaga aub kesev makku Ote; avvup makku viĺläpää, kui juba pütsik tulep ja lääp keskpaegast jämedass Rõn; nu̬u̬˽kes˽orassõ viĺlä ommavõ, nu̬u̬ `audva maku. enne pää `vällä tulõkut om mao `audmine - - ku˽pää `vällä tulõ, siss om jo är `audõnu mao `vällä San; keśv haud jo maku, mõ̭nõ päävä peräst om pää ussõn; vili lask maku, ku nakass pää tulõma Har; kesev haud mako, käol joba uhhak kurguh; Vili haud jo mako, mis abi nüüd inämb vihmast om; mao `haudmese `aigo siginess vilä `sisse tungõĺpäid Räp; koh tu pää śeeh, lehekõrraʔ, jakuʔ, tu̬u̬d üldäss mago; rügä haud mako, kui pää siseh, olõ õi vi̬i̬l väläh Se; rüäʔ jo ummaʔ maoh, nakam `uutma pääd; nisuʔ tulõ‿i· varahhap nädälit üless, kooni timä makko saa, śeeni lätt paĺlo `aigu Lut d. (veesõidukist) mida `laiema `mauga [paat], seda `rohkemb kans seda `lasti ja `seilas ka paremine, ei `kallistund (kaldunud) `ninda kui terävä `mauga paat Kuu; vene one maoss laiem Kod; medä laiemb [lootsiku] magu olli, sedä `rohkemp ta kańd Trv; ma lei [paadil] `ästi tihedalt lihi`naklu siia mao kottale, sõs ta ei naka säält kunagi vett `sisse `anma Ran e. (muust) tule raava otsad olid `keertud, keskel oli mau koht sihes, selle `mauga `löödi Kär; `Liiti `tehti, näe, vaaderpaśs juures, muidu `juhtub, magu kasvab `väĺla Hää; vuĺlid kääsid pudeli mao kõhal, pudeli maoss suat́ Kod; egä suure sael piap oleme magu, ku si̬i̬ om ärä kulunu, siis puu`lõikaje `viskave sae prakki Krk; kui vara `raotu, siss `oĺli magu maha `lastu palgil, jäi kõtu `pääle `kanma Ran; taal puuriidal om magu sisen, naa˽pessä˽ka `õkva Har
4. piltl Magu metteid täüs (tähelepanematu) Kuu; Sie ei õle `selge `maoga, seda miest ei või `uskuda, sie tieb sulitükkisi Lüg; Sukal oo magu maas, kus orgi `otsas sa selle purus aasid; Rotid võtsid viĺlakotil mau maha Han; oia õma mao `tiädä - - ärä `väĺjä sedä kõnele Kod
magu2 magu g mao, mau üld, magu Vll Rei Phl Han Trm Ksi; mago Kod Kan Se, g mao Mar Ris maitse a. maitsmismeelega tajutav aisting; kõrvalmaitse `liemel one paha magu VNg; `Ninda`kauva kuer mälestäb ku magu suus Lüg; `Meie `lapsed `armastavad keik `kõrbend `mauga `piimasuppi IisR; `luorber tekkö üvä magu `liemele Vai; liha vöttand kibe mau `juure; anna moole ka maida, mis magu se on Khk; `seisand sült läheb `porsuma, vötab sandi mau `sisse Mus; mis magu sel apul makil oo Muh; Katsekakk veeda keige enne ahjust välja ja proovida sene magu Emm; vöil kuiv magu sees Phl; üks `maota leem, et tal põle `miskit mago sees Mar; ea `maoga leib; nii kange tülgas magu sees, see mete süńnigi `süia Mär; tilgastand [piim], apu magu sees, egä tä paks põle veel Vig; tegi vihada mao `juure - - põle magus `ühti; loomad saavad `viljä, `tikvad põllale, magu suus nendel, söö änäm karjamaal `ühti Tõs; Supil üsä vee magu Khn; võrgu räimed on töntsakamad, magusama `mauga ku nooda räimed; Ilus nägu, sita magu (petlikust välimusest) Hää; suu maoks ta on, ega köht täis ei saa; viha mago sies Ris; temal põle `miśkid magu ega mekki, se toit ei `kõlba kusagile Juu; mitte kedagi magu põle [mahlal] jüst nagu `leige vesi Jür; nied on nõnna ullu `mauga õunad Kad; jõvikatel on apu magu Iis; üva maguga ~ `mauga putter Trm; eläjäd saed kõrra magu, tükiväd kaara `piäle; tangudel one vana magu, `koitama lähnud Kod; suab ia magu suhu Ksi; ni valus oli, et tule magu oli suus Plt; Va apu `maoge puder Hls; sibul ti̬i̬p ää mao manu Krk; taaril `väege `vaene magu Hel; sia olliva nigu vana vindsukõsõ - - kellel suuremb pere, tu̬u̬ es saa sääld muud, ku mõnõ raasukõsõ supi `sisse maoss visata; rääbissel om nigu või magu - - `ütlemädä ää kala Ran; ubina nakava joba `kõlbama, neid võib `süvvä kül, neil om joba ubina magu; ku sa saagutat, siss `ütlet `õkva `südämest: saagu sa `saama, aga saagist mitte magu `tunma Nõo; ma paa terä `su̬u̬la kah, siss saase söögil paremb magu Võn; õllõl om `vaibunu˽mago man; tal es olõʔ määnestki maku, üts löma oĺl inne Kan; taal võiul om vana magu, taad ma enämb ei süüʔ; Ku˽ruualõ ei olõ˽`su̬u̬la `sisse pant, siss om ruug ilma `maulda, ei olõ˽määrästki maku Har; `ah́nigu kala um parõmb ku säŕg, t‿um `väega magusa `maugaʔ Rõu; es panõ sinnä midägi mauss; lepä˽teivä lihalõ ilosa ńao, kadajaʔ ańniva hää mau; tu̬u̬ säre `mauta˽sü̬ü̬ḱ Plv; `hernel olõ õi määnest `halva maku; su̬u̬l seeh om, siss om võiul magu Vas; toomõ `maŕjo pandas viina `sisse, viin lätt pruunist ja saasõ hää `maugaʔ; `halba maku om jo man leeväl Räp; haava maku ubinaʔ, haavakoorõ mau `perrä, sääne magu ku haava ku̬u̬ŕ; mõrgu mago om ollõ man Se; pole tegu ~ nägu ega ~ ei magu ei nägu ega tegu käkas `kaela teeb ühe töö ära, sellel pole ette nägu, magu midagid Jäm; Leib oli muidu üks must käkk, pole nägu, pole magu Pöi; Pole [riietusel] tegu ega magu Rei; tõene võtap tü̬ü̬ kätte, siĺmäpilk om valmiss, a tõene `pusklep sääl man, ei ole tü̬ü̬l merästegi nägu ei magu Nõo; tol ubinõl ei olõ üttegi näku ei maku Krl b. mõnu, rahulolu, rahuldus ei sii põle mago kedägist elada üht, aga kus sa lähed Mar; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu `löidnud Kod; `orja vällän, `orja kodun, ei ole sul ü̬ü̬ magu ega päävä magu Krk; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nandagu iḱken äŕg, `õhta jälle joosoga kodo, sääl oma tü̬ü̬ ja tegemine, ei tunne sa `õiged ü̬ü̬ ega päävä magu TMr; es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ (kehvast magamisest) Vas c. olemus t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ `rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp Urv
maotu `maotu Emm Plt KJn, g `maotu Kod Pal Nõo, -ma Mar Tõs Tor Hää Ris Koe; `mautu Kaa Rei Rõu Plv, g `mautu Jäm Khk Vll Kse Trm Kan Urv Har, -ma JMd San; `mauto g `mauto, -ma Vai; n, g `maodõ Krl, `maudu Har maitsetu `mauto liem - - `ilma lihata `keidettü Vai; need oo nenda `mautud ounad Khk; Supile pannakse `soola `sisse, muidu ta on `mautu Kaa; üks va `mautu asi, millel pole midad magu Vll; `maotu toit on sii Emm; suṕp `sohke `maotu, põle kellegi magu Tõs; supp läind üsa `maotumas Tor; ta kiedab alati `mautuma pudru JMd; toit on läind `maotumaks Koe; kartulid tiĺlukesed ku `pähklid, kuum ti̬i̬b näd nõnna `maotuss, ei õle kedägi magu egä mekki Kod; kui kali vanemast lähäb, lähäb lahjast ja `maotust Pal; kül si̬i̬ on üks `maotu asi, sel põle mingit magu KJn; Kui supil väha su̬u̬la om pantu, siss om suṕp maotu Nõo; T́siku nuumati rasva peräst ja˽sõ̭ss pidi `aigu ka˽`kaema, kunas tappaʔ, nii et rasõv `mautuss ei˽lähäʔ Urv; ru̬u̬g ärä `leühtünü, see‿m nii `maudu Har; tal söögil ei olõʔ joht maku, um `mautu Plv Vrd maoti
määne2, määness määne Nõo Ote V(-ä Rõu), määness San V(-äss Rõu), g `määntse (-dse); mäne g `mäntse Se; g määńtse Se, `mäńdse Vas, p määńäst Räp, mäńest Se
1. milline, missugune Määne alb ilm om väĺlän, ei tiiä määntses ta võib vi̮i̮l mińnä Nõo; poiss `oĺli enne täiś aruga, aga näet `määntse tüki tä tei Ote; ei olõ ma `emmä nännüki, ei tiiä ma, määnest näkkü ta oĺl San; ega˽sa‿i˽tiiäʔ, `määntse˽pääväʔ i̬i̬n `u̬u̬tvaʔ Urv; no määness tu laŕm, et `tüt́rigul lat́s Krl; Anumaʔ, nu̬u̬˽pidiʔ ilusa `valgõ olõma, tu̬u̬st jo˽nät́ti ärʔ, määnä um must ja˽määnä puhas `pernaańõ Rõu; kae˽`määntse jama om ajanu˽käe pääle; näüss no määness taa maja saa, kolmass `aastak jo tetäss; määne elo, sääne ots vns Vas; Es olõʔ ütelge sääräst puud, määntsest vehmer olõs saanuʔ Räp; määne kala, sääne hind; määńtsel naasel olõ õs lińniket pääh, tuu `kõlba as `seĺtsege Se
2. mingisugune, mingi ti arvad - - mu määnsigi rikka ärrä olevet San; taal inemisel ei olõ˽määnestki `t́olku Kan; tu̬u̬ määne mi̮i̮ss, üt́s `lunduss om; Vai no˽vanast kiä määnäst rõ̭õ̭vast ośt, kõ̭gõ esi˽tet́ti Rõu; talopaigah piä es `kiäki määnest süńni`päivä Plv; nu̬u̬ ei olõ määntsegi säksaʔ, nu̬u̬ umma jo `põrgulitseʔ; `hernel olõ õi määnest `halva maku Vas; sääl es kasuʔ määńästki rükä Räp; hingehätä olõ õi täl mäńestki; mul om humalit määne `nakla kolm kakut Se
3. mõni sääl ka‿ks oĺl suur talo ja, oĺl määne kümme lüpsi`lehmä;
es olõ˽tä vana - - määne viiskümmend `aaśtaga vai kuiss ta oĺl Vas;
mul om humalit määne `nakla kolm kakut;
`kartsu `pańti `mäntsess pääväss Se
pehme n, g `pehme R eP M; pehme Var Aud Tor, g `pehme Tõs JMd Trm Pal Lai KJn Hel T V(n pehmeʔ; -h́- Se Lei), `pihme Har, peheme Kod; pihmeʔ g `pihme Har Lut
1. a. survele kergesti järeleandev; painduv, vetruv, ka kergesti töödeldav obuse `kapja one `pehme, ei sie `rauda pia VNg; suisleppäd pidid õlema `kõikse paremad ja magusamad `õunad, `ästi - - `pehmed `süiä Lüg; nii `pehme suo, et kuda `sinne `piale saad IisR; kui `jäiväd kalad `siie `randa `päivä käde, siis `läksiväd `pehmest Vai; see oo `pehme raud, vötab laka ede (vikatist) Khk; `tuhlid peab `pehmeks `keetma Vll; lidrine leib, `söuke `pehme Jaa; Pea lagi alles `pehme, mis see [laps] `paergus veel räägib Pöi; sooda võttis `erned `pehmeks Muh; maa üsna vedrub, nii `pehme Rei; körges on `pehme `nörkuja kont Käi; kis `pehmest peäst [heina] kokko pani, eks ta siis võibolla läks läppuma ka Mär; üks oo sõre püil, teene soŕt oo `pehme püil Vig; [rukkitera] piimäl, siis tä oo pehme alles, `vauta näpu vahel, vaub Var; lõuget - - kellega linad `pehmes pekseti Tõs; `kangeste pehmed lund sadas Aud; `pehme, sopane tee, [vanker] oli rummuni sees PJg; tomilgas on `pehme puu, aga `sitke Vän; saad `peksa, et su seĺg ka nõnda `pehme on ku su kõht Hää; `pehmeid `koarlaid sai `süiä ike nõnna, kui kere `kańdis Juu; tema (vikat) on `pehme, kulub väga HJn; seal on vahel nii `pehme, et vesi on põlvini Tür; oks on tugev, aga otsad `pehmed, vajovad allap̀oole Sim; lepp on pehme `treida Trm; vedeläm `kartuliputer one pehemem ja üvem Kod; liha on `pehmest keenud Pal; lodu on kevade pehme Lai; pehmed leväd on alles tuas KJn; lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt - - tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil; `pehmed `leibä om ää süvvä Hls; looga puu aiass `pehmess, keedets `pehmess tossu kähen; sepp om `kirve `pehmess jätten, sellege ei saa muud `raiu ku `suitsu ja `paksu `piimä Krk; nii pehme su̬u̬, ma vajosi `õkva põlvini `sisse Puh; `oĺli serände pehme kivi, üteldi tahu kivi Nõo; mustikit om mõtsa all külländ, enämbide na‿m nigu su̬u̬veeren, `pehmembä koha pääl Ote; mu˽hobõsal omma `väega `pihme kabjaʔ, ei saa suvõl ka raualda `käü˛ü Har; varahitsõ˽`kartoli umma˽`pehme˽`riiviʔ Rõu; kala ommaʔ `pehmest lännüʔ, näid ei sü̬ü̬ʔ `kiäki Plv; ihnõ˽`pernanõ `lõika as tü̬ü̬`rahvalõ pehmet `leibä, peläśs, et pehmet paĺlo süvväss Vas; mõnõʔ ei keedä upõ periss `pehmess, kalõlt ollõv paŕemb süvväʔ Räp; min‿äestä vi̬i̬l, egas tu̬u̬̬ muld vi̬i̬l `peh́mest saa as Se b. vetruvuse, painduvuse vms omaduse tõttu mugav `pehme `vuode Vai; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; mul on pehme magadisase JMd; `pehme sulist pad́ja Sim; mätas on `pehmem, küngas on kõva Plt; tule nüid tule, mia tei sulle ää `pehme aseme Puh; mul ei ole kunagi pehmet `persealust ollu, puu penk om `perse all; mia nooren es taha pehmet `sängi, es ole arinu Nõo; kahr um pahahn, sinna um tal haina purru vi̬i̬d, nigu `pehmemp um `maadaʔ Rõu; padi um pehmeʔ Plv c. liikuv, painduv; lahe esimese [niitmise] `päivä `õhta pidi `sauna `saama, tieb `kondid iast `pehmest Lüg; `Rüübi [jooki] kõhe tuliselt, siis tieb `rinnad `pehmest Jõh; Tärbentini aur, see jälle `aitas, tegi rinnad `pehmemaks Trm; końdid suavad pehememäss, kui `vistlen Kod; vaja `sanna küttä, sõss kondi lääv `pehmess Krk; `aeti viin kuumast, `panti võid `sisse - - selle pidin mina ärä `rüipimä, et si̬i̬ ti̬i̬b si̬i̬st `pehmest TMr; `ü̬ü̬si lasi vü̬ü̬ `pehmembäss (lõdvemaks) inne Kan; ma oĺli nigu `puunõ `pistü, nii `kangõ - - tu̬u̬ (rohuvalmistaja) sõss `sääde [rohtusid] kokko, ku liinast tagasi tuĺli, sõss oĺl iho pehmeʔ Räp || piltl (läbi peksmisest) ma tee sind `pehmeks Khk; si̬i̬ sae ilmatu tubliss taguda, nii `võeti tä pehemess et Kod; sellel kondi `pehmess tett, tappa saanu Krk; sa klandsitat ta nii `pehmess sääl, et ta tõenekõrd enämb `vargile ei tule Krk
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; ant kare (ka veest) Mõnel on `pehmed `juuksed, mõnel on `valjud kui `traadid Jõh; `pehmetest `villadest, see oo ihu `vastu üsna `pehme; `pehme vesi, seep vahudab nii et Khk; Lehmad sõid lipu`varsi east, olid `sõuksed pisiksed `pehmed rohud Pöi; nii `pehme rätik nagu lutsu maks Muh; Mine too `pehmed (peent) saia jahu Rei; münul on `pehmed `juuksed, aga mei [lapsel] on sores Phl; `pehmed sukad või `kendad oo ead sojad Rid; sooda, see pannasse pahotuse vee `sisse, et see teeb `pehmeks Mar; su piu nahad‿o naa `pehmed Kse; `pehme (peene) soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; `pehme villaga `lammud ikke `peeti, need olid ikke ead `lammad, kel `pehme vill oli Aud; [nahk] `pehme niikui siid Vän; `Li̬i̬lsese `vi̬i̬ga on ää `pehme pesta Hää; küll on pehme tekk JMd; tallel on `pehmem vill kui vana `lammal Koe; eks selle `kangaga ole tüöd küll - - aga nüid on inimestel `pehmed särgid seelas VMr; `pehmed `kindad Iis; uhvaika - - tema on soe ja pehme Lai; sinu käsi `pehmem kui minul KJn; raudain `lasti kavva maan olla, siss läits `pehmembäss Ran; jäńess mütsitäb poja `pehme `karvu `sisse Puh; soetõlva libeme om nii sama `pehme ku ani pudsusule; nii `pehme käńgä olliva nigu siidi rät́t Nõo; `omgu olliva käe `pehme ja ää, ja jälle lätsime `talgude sitta `laotama Ote; `ta‿ĺli nii illuss rõevass ja pehme nigu sammet Rõn; pini lakk kätt uma `pihme keelega Har; ket́t um kaĺg, sõ̭ss - - teḱk nahk `päitseʔ lehmäle, nahk um pehmeʔ; tu̬u̬ `hõ̭õ̭rmisega rõivass `tutsuss ärʔ, lätt `pehmess Rõu; olõss mul kiä tsuvva˽teesiʔ - - olõss hää pehme˽`kävvüʔ Plv
3. parajalt soe, mahe, mitte kõle (ilmast, ilmastikunähtustest) `joulu `laupäl, siis läks ilm `pehmeks ja kiers `tuule `maale Kuu; nüüd on juba ilm `pehme, nüüd võib juba `liikuda Lüg; tuul täna nönda külma poolt küljest, εhk pöörab `pehmele ka Khk; See veib olla, et uie kuu loomisega ilm pöörab ning püsut pehmemaks läheb Kaa; Kase puu `sisse lihab koi kohe, kui veel `pehme tuule `sisse moha `lastud on, siis soa metsast ää `tuuvagi, koi ennemine sihes Pöi; kui kuuse mulgid üsna kuuse `alla kukkuvad, siis tuleb `pehme tali Muh; kui `pehme tuul ja lume sadu ja noor kuu, siis pidi `saama εε lehm sest, kui vasik `sündis Phl; talvel `pehme ilmaga tuleb `pehmid `tuuli Rid; vesigare tuul on `pehme Kul; sumõ `pehme jõlm Khn; Tuul - - `pehme, jusku `paitab `ümmer põsede Hää; `pehme ilmaga võib välist tööd teha Kei; kui pakase järele tedred `lendavad `kaskedesse `välja, tulevad lagedalle, sie on `jälle `pehme ilma märk KuuK; täna on `pehme sula ilm juba VMr; ilm akab pehemelle minemä, eelä õli juba pehem Kod; `enne `vihma on vaest pehme tuul Lai; ilm lääb kaanis `pehmes, iä pehme tuul KJn; ääd `pehmet `vihma satass, lämi `pehme vihm Krk; kui jõulu edimine pühä om tõisibe, siss tuleb pehme taĺv, ilus suvi ja ää viĺläsaaḱ Hel; küll tuleb illuss päiv jälle `väĺlä, parass pehme tuul om, ää ilmake Puh; erne küliti `pehme tuulega, siss saava `pehme `erne Nõo; tuul om jälle `lõunede käännu, ta lätt vist `pehmele tagasi Kam; `pehme ilmaga rasu ei `paisu, aga `kange küĺmäga lü̬ü̬b `onte poti `lahki Ote; ku om `pehme ilmaga˽sadanu˽lumi ja ku sõ̭ss lätt külmäle äḱki, sõ̭ss `külmäss hańg lumõ pääleʔ Urv; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma Har; `luiskõ ilm, lätt `pehmelle, külmä lü̬ü̬ tagasi Vas; pehme (aeg) (ajast kuufaaside järgi) ku kuu luvvass, siss om kõva aig, om kolm `päivä kõvad ja kolm `päivä pehmet, siss om edimäne veeränd täis; noorel kuul keedeti `si̬i̬pi, siss ku pehme aig `oĺli, kuu vahepäiv `oĺli kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; otsiti iks pehme aig `rõiva vanutamise jaoss Kan; Vanast tapõti t́siku nii ku oĺl pehme aig ja˽ku˽kuu oĺl nädäli `vannunõ Urv; Linaʔ jäl˽tet́ti `vahtsõkuu `pehmega Krl; ku˽vanakuu ots om, siss om pihme aig, `pihme `aoga om hää `põrsõid lõigada˽ja liha kuivadaʔ Har; Ku˽timä [noorkuu] jo˽maku nakkass kasvatamma, sõss um pehmeʔ aig, vanakuu pehmeʔ um jäl˽sõ̭ss, ku˽kuu um vi̬i̬l maohn; vana `kuuga˽`pöetäss `lambit, tu̬u̬peräst et siss um pehme aig Rõu; inne täüt kuud om pehmeʔ aig jaʔ peräst täüt kuud om pehmeʔ aig Plv; Sitta püvvete ka õks maa `sisse `kündäʔ `pehme `aogaʔ, et sõ̭ss rutto mädäness ja `haudoss; `Pehme `aoga˽`raotu anoma puu lavvaʔ `tursova˽likõga `õkva ruṕpe Räp
4. a. laisk, lodev, pikaldane; lõtv, ebakindel (ka alkoholist tingituna) Mehed õlid `viimast jua periss `pehmed Jõh; see `söukse `pehme `väoga loom Jaa; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; Võttis metu iad kärakad, aga jähi siis koa `pehmes Han; Topus on üks `pehme olekuga inimene, ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää; si̬i̬ `siante `pehme `tü̬ü̬ge Krk; ku mõni mi̬i̬s `olli serände pehme, siss üteldi, et es ta `aotse aia i̬i̬st ole Nõo; kui inemõni om `tühve tasanõ, siss om taʔ pehmeʔ inemõni, tiä om oimanõ, laisk Krl; ega ta periss laisk ei olõʔ, ta sääräne pu̬u̬ĺ pehme om ennedä; iilä oĺl timä periss pehme Har b. ebaselge (hääldusest, kõnest) kes - - ei saa `keiki poovstakkisid üles itelda, see on `pehme keelega Jäm; jutt jääb `pehmeks - - kut ta `purju jääb, `mältsab `peale, ep saa aru, mis ta räägib Vll; kui pudelist võtab, siis oo `varsti keel `pehme Mär; lapsel on ka keel pehme, kui alles õpib veel `riakimist Lai; `pehme keelege ei saa egät `tähte `vällä ütelte, pudist kõneless Krk; mul om `amba ärä, miä ei saa nii `seĺgede kõnelda - - kõne om `sände pehme Ran; ku joodik uma `pehme keelega˽paĺlo kõ̭nõli, tu̬u̬l jutul olõ õs `t́olku Vas c. piltl puudulik, kohtlane vms pää ajod on vist `nõrgad ja `pehmed, ei piä `mieles, midä tämä tieb Lüg; mul sehuke va `pehme pea Lih; tä `seuke pehme, ulgub Tõs; Inimene on nätse, kui ta on `pehme `mõistusega Hää; poiśs one - - pehme, ei õle nagu `selge arvoga; meil õli sulane nagu `natke peheme aruga Kod; pehme pää, ei jää midägi `kinne Hel; tu̬u̬l omma vigalitse vai `pihme silmäʔ Har
5. meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv a. malbe, leebe, lahke; leplik; tasane `ütle tämäle üks `pehme sana, `eiga `valjusega `üksi läbi `saada VNg; lähän `tõise kääst midägi `õtsima, `viimast südä lüöb `pehmest ja siis `annab Lüg; Meite vana oo ju seike va pehme mees, äi temast pole kuskil köva söna ütlejat vei eese eest seisjat Kaa; `pehme inimene - - põle kõba ega vali kellegi asja `vastu Mar; `pehme sõnaga mees, teene oo kõba sõnaga mees, mis ta `ütleb, see peab olema Mär; ma ole naa pehme vaemuga, aga täma oo `seukse kõvada karakteriga Tõs; õege `pehme jutuga inime Tor; mõned üiavad vanames, taat́ on `pehmem sõna JõeK; `pehme mies mäśsi `ümber sõrme VJg; pehme loomussega inimene Trm; tõene nisuke pehme, alati ańd `perrä, siis tämä `ihmas tädä alati Kod; se oli nisukene pehme mihekene, siis rahvas akasid seda `kiusama Pal; ta on `pehme südamega, ei taha tüli ega `riidu Plt; muidu pehme meheke - - aga kui paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu Ran; kudass sa nii pehme olet, laset `endä `lamba ärä võtta Rõn; ta om vana `pihme sõnaga inemine, ta ei `ütlä sullõ konagi halvastõ Har; vaest oĺli ka `pehme `süämegaʔ, kolm suvvõ oĺli är üte peremehe man Rõu; ta oĺl iks hüä krõpõ meheimä, olõ õs pehmeʔ Vas; `kaehtusmi̬i̬śs, tu̬u̬ om nikuʔ `ṕeh́mep üĺdäʔ ku võhl Se b. mahe, tasane (häälest) sie one `niisukene `pehme `äänega mies VNg; tüdrugul oli nii `pehme ning mahe ääl Khk; `niuke ilus `pehme ääl tal, teesel jällä kõva, kaĺk ääl Mär; `pehme äälegä kõneleb KJn; `pehme madale äälege Krk; ma˽tarõst kuuli, ku üt́s kõnõli `pihme helüga, ta õks üt́s naistõrahvass oĺli Har c. mitte terav või vänge (maitsest) minu emä tegi üvä kaĺja, tämä taśt (tahtis) pehemed `kaĺja Kod; mia tei vaśt `taari - - säänte ää makeline `pehme juvva, es ole apu; nisudest saab `pehme ja make koh́v Hls; lepä `äitsnemis aal ütelts elädel piim kige `pehmep olevet Krk; Vala iks piisake piimä kah kohvile pääle, saab nigu pehmembä maeguga Nõo; üt́s kõva mõdu, tõõnõ um pehmem Vas || (vähesest soola kasutamisest) `pehme soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; sai nii `pehme soolaga, nüid selgud apud Juu; see liha om `väega `pihme soolaga, see `lämmäga ei saisaʔ Har d. mahe, õrn (värvist) see on nii pehme kollane, põle terav ega erk Lai e. (muud juhud) Anti pehmed peksa (kergemalt) Emm; aga ega sii paelud jahvatada saa, tuuled oo naa `pehmed, ei aea [veski] kiba `ümmer Mih; sie nõund väga `pehmed `sõitu Jür
puder puder Kaa Vll Emm Rei Saa KJn SJn Vil M T, pudõr (-ŕ) Võn Ote Rõn San V(putr; g pudro Plv), pudr Pöi Muh, puter Pä/n -õr Khn/ Trm Kod MMg, g pudru; n, g pudru uus IisR, Sa Rei Phl Lä(-o) Mih PJg Vän Tor K Iis MMg Pal Lai, `putru R/-o Vai/
1. a. viljast või muudest toiduainetest keedetud pehme toit Ega `putru sis sama tuliseld ei `süüä, ku `keidedä (olukorral lastakse selgineda) Kuu; `pulma lõppust õli isame `putru, sai sie `süödud, siis õli lõpp; sie `keitas `kõrvitsatest `putru Lüg; `Külmä `viega `kartulid `kiema ei `pandud, et siis ei jää mure `putru Jõh; `käskind `aigele rugist `putru `keeta, see annab köige `rohkem rammu Khk; puder on laua pial `kaussis, mine `sööma Vll; Supp on nii paks noagu pudr Pöi; ma keeda peenikse jahu `putru Muh; Kis pudru `körvas `leiba sööb Emm; odra jahost keedetse pudro, odrajaho pudro Mar; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; täma ei taha suppi ega pudrusid, pole minul muret suppi ega `putru `keeta Kse; puter `määras päävad ka ära (igal päeval oli mingi kindel puder) Tõs; pudru `kõrva es tohi `leiba võtta mitte Saa; ku pudru jääb vedelaks, siis oo noor pudru; ku jahu `pańdi `piale pudrule, oli poolvillane Kei; paĺlast troavi, lüpsä `lehmi ja keedä pudru Juu; mul jäi paksu pudrule (pudruseks) pada, oli `kõrbend natuke Amb; vahel `tehti kardulepudru, vahel tangupudru, eks mõni pudru jäänd `jälle `laube `õhtaks Ann; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; ühes kausis oli pudru ja teises piim, siis võta pudru ja kasta `sinna piima `sisse VMr; va raag pudru, ei seda süe `kuergi mette Sim; rukki `leiku ajal lõpetusest `tehti pudru Iis; kui pudrul ei ole `siĺma sehes, siis on pudru pime Äks; pudru oli `kindel toit (toitis hästi), sellega võis kedagi teha Lai; pudru oli paks, aga kört oli ikke vedel Plt; `putru segätse männägä Vil; puder vedel, pöörusta jahu vi̬i̬l `sissi Trv; must puder - - ku tal `rasva ega `piimä ei ole pant, `vi̬i̬ge keedet Hls; olgu soolane puder või mis `tahten - - tat õigats leväkõrulin puder Krk; ega puder ja kapusta iki segi ei `kõlba Puh; peenike jahu om inimestel paremb leeväss ja pudruss, a järk om `lu̬u̬mel paremb; pada laseb sinet, ei saa ääd `suurma `putru, puder lähäb sinitsess Nõo; mina `ütli, et emä ti̬i̬ kirivät `putru, kae nu̬u̬ kańepi `si̬i̬mne teivä pudru kiriväss Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Es keedä˽suurilõ `kiäki˽vanast piimäga˽`putru Urv; nii suuŕ tuli, et putr kõ̭iḱ paa `põhja palanuʔ Krl; ma olõ `mitmast paast `putru söönüʔ ja `mitmast ahust `leibä söönüʔ Har; topõld võisiĺm ei˽tsuŕgi˽vi̬i̬l pudru maku Rõu; paĺaśs kanarigu pudõŕ oĺl Vas b. (supist, kördist) `suurma suppi õigati ike puder Hls; keedäme jahu vedelät `putru Nõo c. (vorstist) tule `pitkä `putru `sü̬ü̬mä Kod
2. mingi pehme ollus, sodi palgid on paĺlas pudrud seest Pha; `tuhlid ühna pudruks läin Muh; `pähklad‿o alles pudros (tuumad sisse tulemata) Mar; Lämustavad ära, teevad päris pudruks Hää; tambiti kardulid pudrust Iis; ta (sõiratainas) om äste `lahti klopitu, et tükki ei ole, pudrule tettu Hel; miä tei vahel `erne `töntsi, keedi `erne `pehmess ja `tampsi pudrule Puh; Igävene supi möĺl, väega lödile ja pudrule keedetu Nõo; Üt́skõ̭iḱ kas `kartoli vai uaʔ, ku pudrulõ keeseʔ, sõ̭ss om lümü Urv
3. piltl (ebameeldivustest, segaminiolekust, jamast) süö nüüd ise sie `putru, mida oled `tehnu VNg; Mis nüüd `kurdad, ise pudru `kietsid, ise `larbi IisR; Midist putru keski valmis keedab, sedist ta ka ise ää sööb Kaa; Tahtis ikka rääkida küll, aga putru oli suu täis, könest polnud asja Pha; Senest on `jälle pudru ja `kaapsud kogu klötit (töö on kehvasti tehtud) Rei; aab pudru suust `väĺla, mis põle kedagid Hag; mets kõik - - pudrusse `kasvand, igasugused puud ja `põesad Amb; elo nii segi lät́s kui pudõŕ `kapstidõgaʔ Se; oĺl sakõ putr, vi̬i̬l saa sagõhõmp (elu läheb veel segasemaks) Lut