Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
maja- kaks`kümme üks olin vana, kui `läksin `Moskva maja`tienijaks Hlj; sie oli kohe umb mets, igaüks `raius `metsast omale majaaseme VNg; ühes majas on üht `muodi, `tõises tõist `muodi, `kuida maja `säädos on; elu aig maja `urtsikus õld; `saisesin oma maja ütti `valmis Lüg; Vana majaruppukas (majalobudik), `kaela kukkumas iga minut IisR; [kui] maja`aldjas lähäb majast `välja, sis se maja jääb `onnetomast; pühin `enne oma maja edise `puhtast Vai; majaehitaje [on] ehitus`möister, kes elusid üles raiub Jäm; akassi maja `końge (majapugerikke) ehiteme; puhas üks maja riit - - midu maja ühe katuse all Khk; Igavene suur maja mürakas oli seal tee `ääres; Kuusk, mäńd oli ikka see `õige maja palk Pöi; see oo üks maja ursikas Muh; Mihel pole muud vara kut see vana mäda majaäss (väike vana majake) Emm; inimesed käisid siit maja`paĺkisi vedamas Kul; perenaśtel on majatalitus Mär; tegi `väikse maeaput́ka ülese Var; maja `mööbel [on] toolid, lauad, `voodid, sängid ja Tõs; Mõltsas, si̮i̮ on roheline rähn, maja`lõhkuja lind - - raiub kas või elumajad läbi; maea üttisi sii `randes küll Hää; maja`kaitseja kaitseb meie majade üle ja `valvab; suur lagunenud maja lobodik; maja seadus [on], et kõik peab ilosti `kordes pidama Juu; maja esine tuleb `pühkida ja puhastada Kos; Armu puolest `mulle sie majaköks `ańti, ega ma põle `kopkastki ta iest makst Jür; `ośtis omale ühe majalobudiku `kaela; kirikuõpetajal on ilus maja müebel; ta majatalitus on kõik pilla-palla JMd; küla lõpul on pailu pisikesi maja kuberikusi (majapugerikke) VJg; Liinel üksi õma maja `taĺtus one, õma tü̬ü̬ ja õma tegemine Kod; täiendäs oma maea `aśsu (majakraami); mul üks maea üt́ikene on, kus ma elän KJn; kel vähe maad ja majaüt́t on, see on pobelik SJn; se mees eläb sääl väikse maja`ütnigu seen Trv; vana maja koomits (hurtsik), nurga kikk är lagunu, katuss maha sadanu Krk; pimedäss`jäämine `tulli ka nii äkki, majalagi nigu `vaie maha; mõnel pobsil - - `olli tettu `väike maeaonnikene; maeaurdsik, sannast `olli ta tettu, vaśt pu̬u̬ltõist `süĺdä egät päedi Ran; majakatuss olli matal, kae `talve es `pääse ussest `väĺlä kudagi Puh; mia ole sul majakorjusse (majalobudiku) alali `oidnu, oless sa `õigel ajal parandanu, oless kõ̭iḱ joonen ollu; ega ta rikass mi̮i̮s es ole, `väike karjake `oĺli ja majaloksike kah; maja nuka man olliva suure ange, es `pääse obesega läbi; täl üits tiĺluke majaonnike om, tahab ärä `müüvvä Nõo; meele sai neli pu̬u̬ĺ vakamaad kõ̭gõ majaalutsega kokku Ote; Vana pümme majatüḱk, midägi sa‿i˽näeʔ, käsi`kaudu kobiʔ Urv; Pu̬u̬lpäävä pühiti õks majaesi puhtass; nii noorõ `tüt́rigu om majailu (ehteks majale); ma osta hennele üte majaplat́si ja tii sinnaʔ maja pääle; ma‿i lupa sul majarahu rikkuʔ, sa‿i tohe siihn tapõldaʔ Har; pojaʔ oĺli majaperijäʔ Rõu; majaedüne om risunõ Se
maja maja üld, maea hajusalt eP, Krk, maa Jaa Pöi Muh Kul Mih PJg Ann; p maia T V, `maia Rõn San
1. a. (elu-, töö- jms) hoone Uus `valge maja, `uksi akkunu [pole] `ollagi = muna Kuu; pueg tegi `selle `uuema maja Hlj; siin `onvad kõik majad ühe `kõrdased Lüg; Üks maja, sada akkent = puuriit IisR; `räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel; majad on `tehtü kaik tie äärt `müödä Vai; Maja tehti püstati palkidest Jäm; `linnas oo suured `körged majad; sääl majas on üks elanik sihes juba Khk; ümber`rinki tehakse uiesti majasi `juure Kaa; Maja rind (esikülg) `tehti ikka `päikse `sisse; See maja on nii suutumaks kadund, et leva änam seda `kohta koa, kõik üks põld Pöi; majas oo rehalune, üks tuba, kolm `kambrid; `pitkne lõi kohe majase Muh; `varsti tegid `korsnaga maja Phl; läks `uude majasse elama Kul; `pikne lõi sõstra `põesasse, oless ta üks nuuks edessi löönd, oles majasse löönd Kir; `linnas oo paelu majasi Tõs; Sügüses suamõ `uudõ maja Khn; katuse ung on ülebal arja all poole viiluga majadel Aud; Viluverest, `Valgust ja Kõnnust ma vädasin oma maa palgid PJg; põletasid see maea koa ää Ris; tuli `seia maja elama HMd; saime maea juba katuse `alla Nis; kes ei `oska isi teha, kutsub tegijad, kes ehitavad majasi; need on öhö maja rahvas, elavad kõik öhös majas Juu; ehitasid maa vennapuale (vennapojale) Ann; sõja aeg pomm kukkus majasse Tür; kui `uude majasse suame, siis `piame kohe pidu Kad; meil on kolm majada Iis; ku metsä `sisse suad, siis kõhe nagu `majja, ei õle enäm tuul; kihutasima, kuńni saema meie majada nähä Kod; vanast kõik majad olid riśtnurgaga. eks neid vanu maju ~ majasid ole veel `praegagi Äks; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi; `eńdised majad oĺlid `paĺkidest `tehtud KJn; mina `seandsin majaden es elä Trv; kate eluge (kahekordne) maja; vanast, ku maea ehitedi, siis otsiti vi̮i̮soone `tunje Krk; pääsukestel `oĺli pesäsit kõ̭ik maja `ümbruss täis; ärä sa putu tuld, siss palad esi ja lääb maja ka palama Ran; tõene ehitäp `endäle majasit, tõene ei saa egäpäeväst `leibä; küll om ull, ku vana inimese omast majast `väĺlä `aetass; kas külän `ahje veedi om, egän majan om jo ahi; enne sedä sõda kägu kuḱk majade man, `aidu sehen ja `akna all Puh; ega ta majad ei paranda, temä mugu makap; pimme ü̬ü̬ `olli, ma `peĺgusi, oesi iks majade `varju; tuli ti̮i̮p tüḱke, palutap majasit ja palutap `lat́si Nõo; ega latsile tikke ei saa `anda, paneva maja palama; tuleva nädäli nakame maia `väŕvmä Ote; ei anna mina omma `maia pojale, kos sain`vi̮i̮rde mina siss sure; me majan ei ole lutiket ei prussakut Rõn; tu̬u̬l om mitu maia liinan San; põrra ei˽taha˽`kiäki maia `ostaʔ; Üts maja, viis tarrõ, igän tarõn üts miis = sõrmkinnas Krl; ma˽taha nakada ka˽henele vastast maiaʔ tegemä Har; `rohkõp maiu sääl ei olõʔ; kolmass lat́s ka `sündü sääl majahn Rõu; ku‿t́ä taad maia `naanu es teǵemä, siss olnu˽täl raha külät; sinnä oĺl ni˽paĺlo maad nigu tollõmatsõ majaniʔ; nii `uhkõʔ majaʔ, et `tihka as `sisse minnäʔ Vas; maio ka sammõldõdass naide `paklidõgaʔ Se b. võrgu-, paadikuur kel olite majad ja `aerud - - nie toppiti keik majasse `talveks; meil nüüd ei ole `pääste`luupi, `selle maja lagus ära Jõe; `Järvije all olid kaik majad; Eks täü majasse `panna `talveks kaik `köüed ja kubud, `vergud ja `mastid `varjusse Kuu; searelt `olle maa uksed eest ää `viidud Muh c. kuut vm pisem ehitis `kuuse agust õli maja (varitsusonn) `tehtud Lüg; meil on neli mesilaste maja (taru) Vai; Koer läks vihma eest eese majasse Kaa
2. pere, talu; majapidamine; kodu üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi;
Ku perenaist põle majas, sis maja ilu `õtsas, ku peremest põle majas, sis maja elo `õtsas Lüg;
ei ole `leivä murust (
raasukest)
majas;
varas varastas maja lakkest Vai;
Saaks tuhlikiskumise ka veel ää, siis oleks rahu majas Kaa;
nilvakad ilma koŋŋita [
teod]
, teisel maja `selgas Vll;
Koirohi oli vanasti suur arstirohi, seda pidi majas olema;
Pärisest on nendel riid majas, seda teeb kõik see va `joomine Pöi;
poeg tõi minia majasse;
kord oli ma˛as Kul;
ega see põle ilus, et `kõiki maja `aśju seda`viisi `väĺla saab räägitud;
meil oo ikke piim majas Mär;
kukulind kukkus sii - - maas `lahkumest ette toleb Mih;
ei võin uut `looma majase `tuua Tõs;
Nda kaua kui leib majas ond, põlõ `nälgä `ühti Khn;
kui sa `sõnna maeasse lähäd, kus `väike laps on old, pane kivi `tasku ja `viska tite emad (
tühjade kätega ei tohtinud minna)
Kei;
ma‿i ole `näĺga omas maeas näind Rap;
kaks obust oli majas, siis oli kaks rege ka `järgi `panna Amb;
ikke oleks jo noorem inime majasse vaja olema Ann;
vanass vanem veli jäe `majja, nuaremad läksid `väĺjä;
`põrsa kaupmi̬i̬s käib majass majaje;
ma en tu̬u̬ võõrass `majja Kod;
sedäsi tule `pankrot́t `majja, ku sedäsi elets Krk;
es saa `kiissu ka võtta, es ole viit kopikat ka majan Ran;
kõ̭ik elämine om ripakeli, ei ole üttegi `kõrda majan Nõo;
egän majan `oĺli oma `veśki kodu, kutsuti kivi`laudi TMr;
kis maia pedäve, nuil ommavõ ägle kah San;
raudvara pedi majan olõma, tu̬u̬d is tohe˽sa vällä müüäʔ Har;
umast majast ei˽`pühkü˽midägi `vällä (
koduseid asju teistele ei räägita)
Rõu;
suurõ maja `pernane käve `sańti;
imäʔ iks tougatasõ˽sõ̭ss kõrvalõ, ku mińni `majja tulõ Vas 3. (teat asutus) selle eest olnd kolm `pääva `mustas maeas (vanglas) `kinni Khk; vai näväd sess jumalasõna majass (kirikust) lugu pidid Kod; avalik maja (lõbumaja), sial pole äbi ega kedagi Ksi; noored kasusid `pääle ja ni̬i̬d änäm maja (kiriku) `juure es lähä jumalasõna kuulatama Vil; lugemise maja (palvemaja) Hls
4. tuba, ruum Ma tee keigepääld tule `alla, saab majad soojaks Rei; ma `pessin täna pesu, mei majad on keik segamisti Phl; kuŕgid `seisid saana esimäsen majan (esikus); majan `seisnud vesi oo juba `leige; tagumased majad o `pustad Kod; söögi `nõude pesemine, maea `pühkimine, põranda puhastamine, need on toimingud `rohkem Lai
5. viljarõuk maead `tehti - - `sinna `piale `pandi siis [vili] `kuima Tõs
veebiliides
@ veebihaldur