[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

kablima kablima Khk Mus Mär Tõs Tor Ris Kos Koe VJg Trm Plt Pil Krk Puh kabliga töötama tüdruk kablib ajas kardulid. eila kablisin väĺjal sõnikud maha Mär; kablisime põllu peal Tor; `enne vanal ajal on madarad kablitud Ris; pienart kablima VJg; tule `kartulid kablima Trm; porgantit ei saa kablide. kaali ja kapuste tulev kablide Krk || riisuma piab eina maa pεεlt ää kablima Mus || krabama akkas kablima siit teiste eest Khk Vrd kablitama, krablima

madar madar g -a SaLä(g -i Jäm Ans) Muh Hi Mär Var Ris JMd Ann VJg VlPõ(g madra KJn); madar|as g -a L Juu rohttaim (Galium) madarad, nendega värviti. `koltsed madarad, allid vei `valged madarad Jäm; vanad `naised olid madaratega `värvind, siis nad olid pöllu varete sihest neid madara `juuri `kookudega `kiskund - - vana kulund `tuhli kook vöi midagid muud raud `kooku oli madara kooguks Khk; Vanasti kui pole `värvi olnd, siis naised `korjasid madara `juuri ja `värvisid nendega Pöi; kadaga juurte alt kaeveti madarud Muh; Nee sured madara juured, nendega nad `arstist, kui lehm punast kusi Rei; see polnd kellegi punane, mis maa`rohtega `tehti, madaratest ika sai Mih; madaras ei pidan `värvi maha `anma Tõs; tüdrikud käösid madarul (madaraid korjamas) ning `pähklil; Naõsõd läksid `laidu madaru `kjõsma Khn; madaras, pikad varred ja kollast õied `otsas PJg; `Tuiblu mäält `käidud madarad kablimas Ris; `üiti madarad, neid `kasvas igal pool. `veiksed kollase õitega lilled Ann; madarad jälle kasvavad `metsas, naasugused `veiksed rohod, sis nende juurdega `tehti punast SJn

madara|puna madarapunane madarad - - änam varrest - - sai punast `värmi, madarapuna Aud

mader mader g -i Koe VMr sõim einad ja õled pannasse maderisse, et loom sialt sööb Koe; `luamadel tallis on maderid, kust pialt luamad süevad VMr Vrd madel2

madin madin g madina hajusalt R/n madina VNg, madinass Kuu/, Pöi Muh PJg Tor Saa Juu Pee Koe Kad Kod uus Nõo

1. müdin, mütsumine vm müra Kui - - `kuskil õlid lina `talgud, siis `poisid kogonesivad ka `sinne `pillid `kaindlas, siis vast akkas madin `piäle Lüg; Öö läbi käis `sõuke madin, tańts, laul ja pilli mäng Pöi; siis `olli `sõukest madinad, kui nad (lapsed) sii ühes koos `ollid Muh; küll oli suur madin, kui nad `joosid Juu; ei tia, mis möru see `lahti oli, aga kisa ja madinad olid kõik kohad täis Kad; madin one ku majan `keski juakseb Kod; Oi toda madinat - - joosiva üits ütele, tõene tõesele poole nigu meeletu Nõo
2. (kaklusest, kähmlusest) no siis oli madina, kui moni [peiupoiss] sai `tütruku, keda ei tahand VNg; tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke `ühte ja `tõine tõist, sie õli madin ja sagin `lahti Lüg; Äkist oli madin `lahti, üks lommis teist Pöi; rusikidega ikka `ańdsivad madina aal. kõrtsimees lõpetas madina ära, lõi mehed kõrtsist `väĺla Saa; olid madinat teind (riielnud) Pee
Vrd madsin

möru1 möru IisR Kaa Krj Jaa JMd VMr Kad, mörö Vai a. maru `Väljas `irmus möru - - `ninda‿t jala ette kedagi ei näe IisK; `kange möru, et ajab puud küliti Krj; eile oli `söuke möru `väljas Jaa; möru `möllab vahest, võtab terve maja `kaasa JMd; väljas kohe kole möru, et ää pista `piadki uksest `välja; ei nisukese möruga piase `keśki `kuśkille Kad b. piltl möll, mürgel seal oli sellepärast nisuke möru old, et õige `aitab; ei tia, mis möru see `lahti oli, aga kisa ja madinad olid kõik kohad täis; kui mina `sinna sain, oli pulma möru täies uos Kad

Vrd mörul

närvi- närvi- `närvirohod, `närvi `aigusse `vasta, neil on `valge `üksik `õile `õtsas Lüg; Kis närvipundar aa, senel aa egaspool äda piltl Emm; üks va närvi `aige inimene Mar; inimene `kohkob kergeste, kui tä oo närvi`aige Tõs; se on ju paraègu närvi `aige, ei või teha rasket tööd `ühti Vän; tedre madarad, need on ka ikke sihukse närvi `aiguse `vasta Ann; närvi`haigõ vai `vaimu`haigõ, tu̬u̬d või õiʔ pahandaʔ Rõu

obu|madaras (madaraline) obu madarad, paelu `lehti, need ei `värmide Tõs; obumadaras kaunis pikk `valge lill Tor

päris päris Hlj VNg Lüg S L KPõ Pal Lai Plt, peris(s) Kuu VNg Lüg Vai Saa TaPõ VlPõ eL(perüśs Plv Räp)

1. täiesti, lausa; õige, üsna Lehm peris `paksuks mend juo, eks‿se tule `varsti voib`olla `piimä ka Kuu; sie one kohe peris tosi, mis mina `räägin VNg; `mõisast `lasti päris priist; kui tuul on peris tagant, siis on `kerge `mennä Lüg; Päris nous ma pole Jäm; ma sai `viimaks päris pahaseks Khk; päris `öige, mes ta räägib Vll; Päris `valgid `ärgi oli sii vähe Pöi; see oo ikka päris tõsi küll Muh; neid inimesi oo koa, kes oo päris rumalad Mar; ega ta päris `terveks `saagi vist änam Mär; obusel `raske `koormas piäl, annab päris sikutada kohe Tõs; leib oo toorakas või taenakas, kui põle päris küps Aud; Ta napim küll `oĺli, aga‿s minu `nähtaval päris `puudust änam ei olnu Hää; maristik on `marjadest peris punane Saa; `vankre ratas läin `kat́ki, päris losinal oli joosn all HMd; aga ma teda koa ei laeda, ta oli päris ia inime Kos; see on päris minu omandus JMd; nüid jääb juba elust päris viletsaks, ma ei saa `lüpsta kudagi Pee; ega sie tüö mul viel päris kääs küll ei ole; sie on päris kuerailm VMr; sie on periss `õige Iis; vakk õli peris `kańtis kõhe, igapidi `kańtis Trm; ma tunnen sedä inimess, peris selle `mu̬u̬du Kod; päris `pehmest ei keeda Pal; vahel magab peris selili, käpad `püśti (kassist) Äks; vanad mehed peris lööväd lehe`piĺli KJn; kudasime `kangid iki sadasid `küindrid ärä peris Kõp; kui neid `aastit paĺlu ka on, sis paneb peris `mõtlema, kudas sa oled või elad Vil; miu süä om täis periss Trv; ma periss ei tää ütelte, kuna ma tule Krk; ommuku olli iki periss ilus ilm, aga nüid tuuĺ akkab maruteme Hel; ma olli ilma ivätä terve päiv, periss jumala ilma ivätä, es tahagi süvvä Ran; nüid `oĺli maa kahutedu, `suurdi `oĺli periss ää `kõndi Puh; tu̬u̬ om nii pühä, tu̬u̬ saab periss `jalksi `taivade nalj Nõo; uja peŕv om periss paĺlass Kam; ega siin üttegi oonet es ole, me tullime periss lake `taiva ala Ote; ku ma ussõst `sisse `astõ, sõ̭ss `heitü tõnõ periss ärʔ Kan; mineʔ sa sinna ja periss küüsüʔ tä käest Har; periss läḿmi ei olõ˽ta pudõŕ, löügähhünüʔ um Rõu; perüśs joonõh om taa väŕk Plv; tõvvu`pesmine `oĺle, sõss hobõsõ˽sõḱkeva vilä `jalgoga ärʔ, vili sai perüśs `puhtass Räp; õi olõ kavvõndõh, periss `ĺahkoh om Se
2. tõeline, tegelik; ehtne keskomik on `kella kaheksama ajal, sie on päris `süömine Lüg; See päris tali on alles tulemata, küll ta ää tuleb, ega tali `taeva jää Pöi; soŕts‿o ikka päris nõid Muh; need päris saksad ikke oo need mõisasaksad, ega nääd kadagasaksad põle Mar; sealt käiakse küll läbi, aga ega sealt põle teed `antud, päris tee lähäb teesest kohast Mär; päris puuäkked olid jälle päris puust `tehtud Lih; päris madarad värmiväd - - värmib punakas pruunis Tõs; Kanepisi `oĺli `kahte jagu, ühed on päris kanepid, teistel `öeldi koerused; minu päris usk on vene usk Hää; päris końtkalu meil ei `püita Ris; ani päris rohu`sööja `ongi HMd; isa oli ike päris `Ingliste valla inime; mine ike otse edäsi, see on‿se päris tee Juu; Päris sugemisega tulid siis iad takud Amb; [suitsusaunal] oli kaks ust, teine oli poolest saadik, teine oli rõhtuks, päris uks JJn; no ädalad saab pool vähäm kui päris `eina Sim; minu silmiss õli jusku peris inimene Kod; periss Kaarepere valla elanikud kõik Pal; anijalg oli ravvast, periss raud Äks; poiss meelitas tüdrukud - - ja tüdruk `mõtles, et si̬i̬ on‿si peris `võtja Ksi; karjama oli kahes järgus, üks oli obuste koppel, teine oli päris karjama Lai; anna mulle peris `leibä (rukkijahust leib), ma sedä peenikest `leibä liha `kõrva ei sü̬ü̬ Vil; nüid om ta periss taluomanik; periss `parki osteti kirigu `pastliss, si̬i̬ nahk olli `pehme Krk; sõna`jalgu om katte `soŕti, üits om `maarja sõnajalg ja tõene om periss sõnajalg Ran; emäarm ütsindä `ommegi tu̬u̬ periss arm Nõo; periss kaasitaja naesed `võeti, kes kaasitasiva ütte `puhku ja sõemassiva vastatsikku TMr; üitsoma kõ̭iḱ, mes sinnä leivä `kõrdu vahele `panti, kõrutedu leib paremb iks `oĺli ku periss leib Ote; sääl om periss `mõskja, kes kõik asja mõseb ärä Rõn; mul tuĺl üt́s mi̬i̬ss saksa `rõivõin `vasta ja kõnõĺ muka periss maa keeli Har; tu̬u̬ oĺl periss issändä imeʔ Vas; perüśs kanarikul sööväʔ lehmäʔ ladvaʔ ärʔ, su̬u̬kanarikko elläi ei sü̬ü̬ʔ, hais Räp

pärss2 päŕss g pärsi hajusalt Sa, Muh pundar, sasi Ta oli `seike oksa päŕss, tast ei saand ka `miski Kaa; löng läks `pärssi Krj; vörgul päŕss sees, kala `sölmis ta nuudiks kokku Pha; Pruudil `pandi tanu piha, see `tehti‿surt `lilledest ning siidi paeldest ja missest oli - - igavene päŕss Pöi; madarad kasuvad kadaga põesaste all, suured pärsid; see oo nii `pärssis `peaga Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur