[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

maarja|kana `maarja- Jäm(`maere-) Ans Kär Noa lepatriinu `maarja kana - - punane, täpid seĺlas; lenna, lenna `maarja kana, oome touseb kena ilm Jäm Vrd maali|kana, maarja|lehm, mari|kana

maarja|kask `maarja- hajusalt R, Jäm Khk Kaa L Ris Kei Hag Kos/-oa-/ Amb JMd VJg/-ŕ-/ IisK TaPõ/`muaŕja- Kod/, muarja- Juu, maeru- Käi, maari-, `maari- Krk (mitmesugustest kaseliikidest) `Maarja`kaski on neh vähemb ku `teisi `kaski, [nad] on karejama `kuorega ja lehed o ka karejammad Kuu; `maarjakased on `kärniklase `kuorega Lüg; `maarja kaśk on rammusald `kasvand, köik punased riipsud on sääl sehes Khk; `maarjakaśk on isiäranes saĺmilene LNg; `maarja kaśk oo väga ilus `kirju Mär; `maarja kaśk, `pissed lehed, `sohksed nagu `treitud nuiad kasuvad `ümmer `rinki Tõs; `maarja kasest on `Maarja `võtnu keige esiti viha, kellega ta oma last olli vihelnu Saa; voki tegijad, nemad ikke `ot́sivad `maarja `kaskesi Ris; Mut́i Ants teind ennemuuśte muarjakase pahlast `piipusi Juu; ühed aru kased on `narmas `okstega, riputavad allap̀ole, teised `jälle mis kähäraks kasvavad ja nende ulgas `ongi siis `maarja kaśk ka Amb; `maarja kaśk on läbi kirju, `sitke puu IisK; `muaŕja kaśk kasvab su̬u̬ piäl, üks jäsarik seesäb alate, `ilman ei kasva, üvä `luuda tehä Kod; `maarja kask säänte ilus päält, kahar ja aralik Hls; maarikase kirivese, sellest saap ilu`aśju tetä, `seantse `juśtku `mustre pääl; `maari kase, neil om `lehti pääl punatsit täpiksit Krk Vrd maadri|kask, maarja|kõiv, maaser|kask

marjakas1 marjak|as g -a Ksi VlPõ Ran Puh/n -ass/; marja|k g -ku M(-gu Krk) Ote; pl maŕakuʔ Plv umbrohuseeme või -puru aluse rukkid marjakid täis Pil; Kaer oli mul küll `tämmu`aasta kehv, `paĺlad kõlud ja marjakad SJn; Umbrohu `si̬i̬mned ja teri kah läks masina `alla, ni̬i̬d marjakad `anti kanadele Vil; marjaku `einte sehen Trv; paĺlu marjakid om viĺla sehen, `rõika marjaku või näĺgeina marjaku Pst; kukatsi pannass paigal kanadel, nii nokive säält marjakit siast; `viĺlä sõgluts, marjakut ja `liiva `vällä Krk; ei mäletä muid marjakit kui rõikaenad, noid `kasvi paĺlu; minu mäletäväst om marjakad `väĺlä puhastedu, leevä ja `si̬i̬mne vili piäb puhas olema Ran; pessu aig pandas marjaku eraldi. na tuleva liivasõgla ala ja teri om ka sean Ote || väriheina õisPlv Vrd marnakas

marjakas2 marjak|as Jäm Muh Rei Kse Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Puh Krl/-asõ/, `marjak|as VNg Vai, g -a

1. marjarikas a. rohkelt marju andev sääl on üvä `marjakas maa, `kasva `paljo `marjo Vai; mets on marjakas Rei; kui paelu `marju `külges, see on marjakas puu Juu; meie `valdas on paeĺu marjakaid `kohtasi JMd; `äśti marjakas nõmm Trm; marjakas puhmass Puh; marjakasõ mõtsa siseĺ paĺlu `marju Krl b. rohke kalamarjaga `äśti marjakad silgud VJg
Vrd marjane
2. (tugevast säärelihasest) see oo nii marjakate seartega Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur