[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

maaline1 `maali|ne Hää/-lene/, g -se Saa Kod/-ua-/ M T, -tse Har; `maali|nõ g -tsõ Har Se, -dsõ Lut lamandunud kui `oĺli `maalene vili - - see `oĺli alb juba siis koristada Hää; kui [enne lamandumist] ära õitse ei saa, siss ei tule `maalise viĺlal kedagi, kui ära õitseb, siss tuleb ikki mõni tera `maalise viĺlal ka Saa; `mualised kaarad jäed lume `alla; ku `mualised õdrad sirbiga lõegati, siis `pańti `auna Kod; ku joba `maaline lina, ei taha kakku `kennigi Trv; ku arvats, et ristikein `maalisess lää, siis rulliti ütte `külge pidi enne, ku ta esi maha kääńs, siis sai `niita; üit́s tükik o `püstüst lina, tõine ivak o `maalist, kolmass ivak o `seante pu̬u̬ĺ tölläkul Krk; vali `kakja kaḱk nellä päeväga [vakamaa lina], `maaline võt́t `rohkemb `aiga; siin `olli kah vahel `maalist `viĺlä, es saa kud́agi `niitä, es lää vikati `alla Ran; ta‿m `maaline ain, vihm om maha löönu Nõo; vili panep `endä `silda maha, suure vihmaga vai - - siss˽om vili `maaline. `maalist tulep [niites] vikati nõnaga `kaeda Kam; Saisulist rükä oĺl paŕemb panda˽ku˽`maalist Har; `maalist riśtk`haina om rassõ `niit́äʔ. kõ̭iḱ puha `maaline riśtkhain `omgiʔ Se; `maalidsõl ĺeebäl `saaki olõ‿i·ʔ Lut

maaline2 `maali|ne M Ran Plv, `maale|ne Hää Saa KJn, `maalei|ne Käi, g -se; pl `maalised Hää Saa Lai, maalised Jäm, `maalesed Emm SJn, `maalest Emm Käi KJn Kõp Vil

1. = maa|haigus pεεl `kange kihu, maalised - - vana öbega saab neid piiratud Jäm; `maalest on aigos, kiheleb naha pεεl Emm; löövad äkiste - - `velli, `krelli täis, siis on `maalest. meni ajab sea `rasva `pεεle, see vetab εε Käi; ku `maalesed on, siis `terve ihu on `sõuksi punasi täis ja sügeleb; `Maalised saad, kui sa `paĺla maa pääl maas oled, `vaata, siis `pantaks nutsakas maha `sinna `kohta, kust `aigus `saadud Hää; `maalest arstitse sõnadega; miul oĺlid ükskord `maalised, kud́agi es saa `lahti nendest Saa; maas `kuśkil istud, `este `öeldi `maalest - - `siuke kobarik lõi üless ja sügeles `kangest. ei tohi igäl pu̬u̬l `istu; `maalese `aigus KJn; `maalest on maast `saadud Vil; `maalise `siantse ku `viśtriku tule ihu `pääle, ku maa pääl ken istus Trv; maast om `maalise saanu. inimesel tuleve ihu `pääle `visle, nagla ja pommi Hls; sa olet selle küĺle pääl ollu ja maa om engänu, säält tule `maaline; ei‿ol mea `maalisi `kanden. mõnel om sinitse lapi näo pääl, mõnel om nagla või nöksi, mädä sehen; `maalise aŕst aŕst (arstib) `maalist, mis maast inimesel `külgi om pudunu Krk; `maalise [saad], ku maa `inguse kottal [magad] Hel || adj `maaline ru̬u̬s; `maaline paistetse om, ku inimene üleültsi om paistedet Krk

2. taim maaliste arstimiseks öhed rohod, roosi `pöösa `εεres, kounad `kölges on `maalest Emm

3. toonesepp `maalest taguvad, `leikuse aeg on kεε Käi

Vrd maaljad, mailane

maaline3 maali|ne g -se värvine `pintsel on maaline Khk