[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

maalõ `maalõ, maalõ Krl Har Se Lei Lut maha kas ma˽maalõ lasi Har; paṕikõnõ `aŕke tette aamõtest `maalõ; ku siĺm [võrgu kudumisel] maalõ jääss, tu̬u̬ kutsutass häŕg; üteĺ `vaesõl mehekesel `ku̬u̬lõ ar naane. hulga `väikeise latsõkõisõ jäi `maalõ; täl (poisil) om [tüdruk] `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp `maalõ jättäʔ Se; päiv lätt `maalõ (päike loojub); pääš́ti obõsõ `maalõ (võtsin hobuse rakkest) Lei; ku tapat `oina `maalõ, nilut ar, nakkat ragoma; jätä˽maalõ tü̬ü̬ (jäta töö pooleli); a˽kukku joʔ `maalõ (suri ära) Lut

majale1 majale ~ maeale ~ `maale Sa Hi PäLo Ha VMr VJg KJn SJn Vil Pst, `maalõ Khn, maa˛ale Kad mujale minge majale `kohta ka küsima Kaa; Lεhe ma siit änam majale kusse Emm; Käi ainuld `poodis, ära sa majale mine Rei; tuul aas aganad majale ja vili kukkus `senna `alla Noa; mena ei ole siit `kuskisse maeale saand Kul; `silkudele ja kapsastele pannakse `vaotist `peale ja majale koa Mär; Ei Ants majale lähä, kui tuleb `meile Han; ma taha siit majale `menna `ühti Mih; ta - - läks majale, ega ta sii põle Aud; lähän sitale, ei lähä maeale `ühti PJg; ega nad majale lähä, kui nad teste orasele lähväd Juu; pojad läksid varssi majale `tööle, nooremad tüdrukud jäid talusse Kos; kus nad `maale `jälle läksid kui kahekesi `trehvama Koe; ega neid `seie `rohkem mahu, paneme muist `maale VMr; ta oli üöld, et tema veśti `tasku nääb, maa˛ale ei nää Kad; ega teda (voodit) majale saand `panna SJn Vrd mojale, mõjale

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur