[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

maage1 maage IisK Ksi, g `maake Amb/-oa-/ Koe VJg Äks Lai Plt KJn; `maage g `maake Kuu Lüg IisR; muage g `muake JMd Kad VJg; n, g maage VNg/`m-/ Iis Trm(-oa-) Lai, muage Kod; maage- Jür KuuK Sim maakevesi Kaik soo `augud on `metsäs - - `maaget täüs, et punavad kohe Kuu; jões `maage `korjab kivede `külge ja tieb libedast Lüg; `Einam tüma igalt puolt, `astud `piale‿s mulinal ajab `maaget ülesse IisR; nisukesed maage `karva teised (põdrad) KuuK; `muakega `värvisid naised `eńdile `musti sielikuid; muage süeb jalad `kat́ki, kui kaua sies `olla JMd; `seisva vie `piale lüeb `muake kord `piale, nisuke ull kollane ja sinakas Kad; muage - - `niske punane kõrd vede piäl, nagu ruasse, `sinna pane linad likku, siis rikub kiudu ärä Kod; kost si maage tuleb, ikke maa sehest Äks; kus einamal maaget palju, sial jalad `auduvad ära Ksi; maage sööb jalad ära eina ajal, paks nagu väŕv akkab `jalgade `külge Lai; `seisval veel on maage pial, rohelene maage Plt Vrd maagates, maak1

*maage2 maagõ Võn Urv, g maagõ, `maakõ Plv maagelõng; maagelõngast kaunistus kadrike, vereväst maagõst koräti käüsse perile `sisse Võn; linikele oĺl maagõʔ `otsa koet; hammõl oĺlivaʔ ola pääl olalat́iʔ, olalat́te pääl oĺlivaʔ kiŕäʔ, hulbaʔ ja maagõʔ, `sisse koet Plv || (punasest värvist) ega tu̬u̬ är es lääʔ kohegi, maagõ verrev Urv Vrd maak2