[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

maadlema `maadlema Vai Jäm Rei Iis Trv Pst Võn, da-inf maadelda Lüg/`m-/ Käi hajusalt L, Jür Amb Tür Koe Plt KJn Ran Puh Rõn, `maadleda VNg Jõh Käi, `maelda Puh Nõo Rõn; `maadlem(e) Hel San, da-inf `maelde Hls Krk(-te); `maadlõm(m)a Khn Krl/-õmõ/ Plv Lut, da-inf maadõldaʔ Vas Räp Se, `maeldaʔ Urv Har Rõu Se; `muadlema, muadelda JMd VJg VMr Trm/-oa-/ Kod(-mä, -dä)

1. teist seljatada püüdma, jõudu katsuma eks `nuorelt `põlvelt saand `kõike `pruovida, eks siis saand ka kuos `õlla ja `ninda `maadelda Lüg; küll mees oli `maadlend, aga mette pole jägu saand Käi; `tahtis muuga maadelda Tor; lähvad kaks karupidi kokku narra pärast ja `maadlevad Hää; nad `ilmast `ilma `muadlevad ja `kisklevad JMd; akama rinnut́si `muadlemä; lahe vai vanapaganaga muadeldä, si‿o küll `julge Kod; `katsusid `jõudu `maadlemesega Plt; karjapoisi `maadleva Trv; mea sai tast üle maadelten; üttes kottel silla pääl om vanatondi `kangest `maelte `tahten Krk; vanast `maeldi sülitsi, panniva rinna kokku, võtiva kätega tõenetõese `ümbreld `kińni, siss kaeva, kumb tõese maha paneb Ran; me `maelsime vahel, et `kaeme õge `jõudu Nõo; poisi nakasõ `maadlõmma, näüss, kuass kõvõmb om Har; mingo‿i·ʔ rikkaga `kiusama, kõvaga `maadlõma, virgaga `ju̬u̬skma Lut || piltl tema `moadleb veel surmaga Trm; ta `maadlõss jo surmagaʔ Rõu Vrd maaglema, maandlema, maaslõma, maidlema
2. millegagi vaeva nägema, rassima, rügama `maadleb `tüöga Vai; Kes mätastega `maadles, selle `kohta `ööldi, et tapab `ussi Jäm; ma `maadlesi `tööga mes ermus Käi; talvel akkan `jälle obustega `muadlema; eit `muadleb `jälle siataĺlis VMr; sellegä on `enne `muadlemiss, ku si asi testod suab Kod; üit́s `tü̬ü̬ge `maadlemine üttelugu, kunas sa `aiga saat Hel; Mes sä sääl maadlet ommukust õdaguni, et ei puhka sugugi Nõo; Voonakõsõʔ oĺli˽hüä˽`mõskõ, nu̬u̬˽jovva õs kohe tüḱkiʔ, a mõ̭nõ vana `lambaga oĺl `maadlõmist Rõu; `maadlõss nüüd ta kiviga, ei saaʔ timäst `võitu Räp
3. piltl tülitsema; pahandama `ühtelugu `maadlevad, ei saa läbi Iis; ku imäl `kullõmalda latsõ ommaʔ, siss `ütless: püüsüge õmõta rahu ka veidükesegi, ma‿i joua˽`ti̬i̬ka enämb `maeldaʔ Har
Vrd madelema

maideldi parajasti `jõutsime maideldi koju Kse Vrd maide

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur