[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

mõhk2 mõhk JJn VJg, g mõha Mär LäLõ Mih Aud PJg Juu Koe Lai Pil Plv(n -h́k) Räp, mõhu Tor HaLo Tür Plt Hel Ran; möhk Vll, g möh|a Phl, -u Khk, -o Ris; p `mõhku Kod

1. jämedam koht, kumerus; kühm möhk jähi kuhjale `külge Vll; see [kuhi] nii ühetasane, ei sel põle `mõhka `õhkagi; ilosa mõhaga kuhi `tehtud Mär; eenä kuhi, lastasse koa mõhk sesse; Elma ei passi mete - - täl põle `mõhka mete Vig; mõhast saadik oli `piimä Var; alt on [kuhi] peenem, siis aab mõha `väĺla, ülalt on vahe Aud; kui‿se mõhk `liiga laiasse läks, võttis vee `sisse PJg; vanad seinad `vaovad `mõhku (kumeraks) Ris; mis `keskelt jämedam on, `ööldakse mõhk `küĺgis. kannul on mõhk Nis; kui kõik eenad `küini ei läind `ühtigi, `tehti küinile mõhk ette, se oli nisamate nagu kuhigi, muist `einu kohe `vasta küini suud Juu; küünel `praega mõhk sies, jäi ukse vahele JJn; se mõhk sai kõvasti tallatud (kuhjal) Tür; jämeda mõhuga kuhi Plt; poti mõhk Hel; kuh́al sai - - illoss mõhk Plv Vrd mühk1
2. magu lehmä mõhk oĺl `väega täüś, ku kaŕuss ta kodo ai Räp

mõhk3 mõhk Trm Trv, möhk Emm; p `mõhku Hlj Jõh IisR Pöi Muh Mär Jür VJg Sim Plt Vil Ran Ote Räp, `möhko Käi, `möhkü Kuu natuke, põrmuke, raas (ainult eitavalt ainsuse nom ja part) Mitte `möhkü ei saand sest aru Kuu; Oli nii täis, et ei `märkand `mõhkugi IisR; See on `sõuke kana püme, `õhta äi näind mitte `mõhku Pöi; Kuiama (kuiva maa) mees äi tεε mere asjadest mette üks möhk Emm; sõi ää, `mõhkugi ei jäänd järäle Mär; Ei tee mitte `mõhkugi, muudkui istub Jür; kellest ma seda `leiba‿s tien, kui ole jahu `mõhkugi Sim; Ühekõrra õli see Kotlep nii kui tina `tuhka kadunud - - mitte üks mõhk ei õlnud kuulda Trm; mõni joob, aga pärast mitte `mõhkugi ei tia Plt; Must ruun es seisä mitte üits mõhk paigal Trv; mitte `mõhkugi ei ole maetset Ran; mul ei olõ `mõhkugiʔ meeleh, mis ta nimi oĺl Räp

mõju mõju Pöi Mär JMd VJg I Plt San Krl Rõu, mõeu Saa, mõjo Lüg Vig Kir Tõs Juu Koe KJn Trv Puh San, moju Kuu VNg Vai, möju Jäm Vll Rei, möu Jäm Khk Kaa

1. (füüsilisest, füsioloogilisest toimest) senel rohol ei õld mõjo sene `aiguse `kohta Lüg; vihma sao möju oo kuivale `maale ea Vll; Nii pailu rohul ikka mõju oli, et magama pani Pöi; põle änäm mõjo `märkigi, vana pärm Tõs; ku pääv (päike) paŕgib suda (sind), one üvä, täl ike üks mõju one, mes läbi käib Kod
2. (muust toimest) tämal one suur moju `toise inimise `pääle VNg; Kui mees ikka korra - - köva söna ütleb, siis oo sellel oort möu ka Kaa; Vanamate mõju ikka nii pailu oli, et poiss läks `kooli tagasi Pöi; `vaata kus tema ikke räägib, tema sõnadel oo ikke mõju järel Mär; temal ei ole oma laste pääle mõeu Saa; tal oli suur mõjo, et teesed pidid kõik temä sõna `kuulma Juu; see on ia mõjuga inime JMd; musta `silmade `kohta `ööldi, et need olema suure mõjuga Plt; sel inimesel om õige `kange mõjo tõśte `pääle Trv; opetaja jutussõl ei ole suguki mõju Krl

mõlk1 mõĺk Pöi Muh, g mõĺgi Mar Mär Kse Juu Jür KuuK JJn Koe VJg Plt, mõlgi Kse Tõs; mõlk Jõe Var, g `mõlgi Jõh IisR, mõlgu Kad Lai, `mõlgu Lüg Jõh; möĺk Ris, g mölgi Jäm Khk Krj Vll; mölk Jõe Kuu, g mölgi Käi Phl; ppl `mõĺka Tor

1. lohkjas muljumis- või löögijälg, sissemuljutud koht kui plekk noul on midagi `vasta käind, siis on mölk sies Jõe; plekk noutel lööb mölgid `sisse, tahab tinutamist saaja Jäm; raadil mölgid sihes (traat on loogeline) Khk; kihad `mölkisi täis Vll; `Ämber on `muljuda saand, suur mõĺk külje peal Pöi; plekknöul on mölgid sees Phl; puunõu koa vahest `tõmbab `eesele mõĺgi `sesse Mar; kuhjal mõlk sees Var; lõi toobile mõlgi `sisse Tõs; ilus uus sõrmus oli, aga pisike mõĺk oli sies Jür; munale läks mõĺk `sisse JJn; mõĺgiga pang Plt
2. korts, volt a. (puul) mõlk puul sies, `tarvis puuks ei `kolba Jõe; sie puu ei `painu, tämal on `mõlgud sies Jõh; vitsal on mölk sees, lεheb `katki sεεlt (painutamise) kohald `varsti Käi; look ei saanud ilus, mõlk sees Lai b. (kangal) siidi rätik läks `mõlkide kohjast `katki Muh; mõĺgi kohast - - lähäb [kangas] kohe `apraks, lähäb `kat́ki KuuK
3. sälk, süvend `Seinä sies oli niisugune mölk `jusku ja `vuode ots oli siel sies; `parraspuul olid igä `kaare `otsa jauks niisugune mölk sise `leigatud, kuhu `parraspuu `kinnidetti Kuu

mõlk2 mõĺk Kse, g mõĺgi Lih, mõlgi Muh; mölk g mölgi Emm lauluviis; toon so laulul põle `õiged `mõlki `ühtid; nee `laulvad `sõukse kena mõlgiga Muh; ilusa mölgiga loul Emm; sa oled ilusa jutu mõĺgiga, ilus ääl Lih; ma seda [laulu] `mõlki ei mõista Kse Vrd molk

mõnu mõnu Lüg Pöi Muh hajusalt L, Hag Juu JMd Pai Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krk Puh Nõo San Har Rõu Räp, mönu Jäm/möu/ Khk Krj Pha Vll Rei Phl Ris(-o), monu Kuu VNg Vai, menu Vll Var; p mõnnu Har Rõu Räp

1. heaolu-, lõbutunne, nauding; rõõm ku `veski täiest iast tegi, siis õli ia mõnu tüö `juures Lüg; mis mönu see `soole teeb, et sa teist sedasi `narrida saad Khk; mõni reagib nii ea mõnuga et Muh; inimene on ilma mönuta; Ta teeb paljast mönu (nalja) Rei; nüid nad sogasid ned pühäd ää, nüid põle sedä - - pühäde mõnu Mär; tema tegi ikke mönu oma toreda laulodega Ris; mis mõnu seäl üksi on `olla Juu; tieb kohe mõnuga Koe; Temä loeb mõnuga noid naĺlakit jutu raamatit Nõo || mõju teisel teine mönu ikka, teine `aige ja kibem, teine lööb `väĺja ja kuivab `jälle ää (rõugetest ja leetritest) Pha; mõnel inimesel olevet kuri siĺm, mõnu man Hls
2. meeldivat, rõõmu, rahuldust pakkuv asjaolu või omadus; meeldivus, mõnusus kes õli ia juttumies, sõnad õlid kõik rias ja `riimis, siis õli kõnel ia mõnu Lüg; sobib selle jutu nönda ää, sellel pole menu midagid änam Vll; ma vähä jutuga elu aa olnd, pole seda mõnu `ühti Rid; mõni vili oo et inimesed või loomad `sööväd, ei ole mõnu sees Mar; iä kõne mees, iä kõne mõnu teesel kohe Tõs; Ega ilu pane mehele, vaid mõnu paneb mehele PJg; Tõllaobune on `seuke, jooseb pää `seĺgas, midagi mõnu tü̬ü̬l ei ole Hää; kui süda rahulik, siis on elul teene mõnu juures JMd; ega see jutt põle kedagi, kui tal mõnu põle Pai; toidul põle mõnu, kui inime on `aige VJg; suu jooseb `ühte `puhku, aga jutul põle mõnu Plt; si̬i̬ jutt om seande ilma mõnuta Trv; mõni kõnelep, täl ei ole nigu midägi mõnu tol jutul Puh; mõ̭nõ opõtaja jutust, kel sõna mõnnu ei olõʔ, tu̬u̬d ei taha kullõldagi eiʔ Har
3. toon, meloodia mõnel põle laulu mõnu koa mette Muh; tääl oo iä iäle mõnu, laalab `iästi Tõs; nendel nüid ise laulod ja mönod keik; ta nönna `ilma mönota (laulab halvasti), teesel `jälle nönna ilos möno joon seal `juures Ris; temä äälel om ää mõnu Trv

mõõk mõõk g mõõga Pöi LäLõ Kod Lai KJn M Puh Nõo(mõ̭õ̭k) Võn San V(mõ̭õ̭k), `mõõga Lüg; mõek g mõega Pöi Muh HMd Kei Juu JõeK KuuK hajusalt , ViK IPõ Pal Plt Pil SJn, `mõega Jõe Hlj Jõh; möök g mööga Jäm Khk(-öe-) Krj Vll Hi Noa; miek Kuu VNg, `mieka VNg Vai, g `miega; moek Jõe, g moega Ris; p `moeka VNg; muek Jõe Vai, g `muega VNg

1. külmrelv raiumiseks või torkamiseks `soldatil oli muek `noia kääs, sai `selle `noia kääst kätte - - löi `muegaga `noia maha Jõe; soja mies `vehkleb `moeka VNg; sõaväes `ohvitseridel `kõikidel õli mõõk Lüg; `soldat tuli `miegaga ja `uotas kuninga `käskü Vai; mööga ots on vahe, siis lεheb `εεsti `sisse Khk; mõegad olid `kaelas pruudi vennal ning peiu poisil, need käisid ikka `mõekadega; `Ratsaniku mõõk oli nii pitk, et ots ulatas maani, vöölt maani; Nuga naagu noor mõõk (suur) Pöi; pista mõek tuppe Muh; `rüütlil oli möök Rei; püssid ja padronid ja mõegad, need oo sõja riistad Mar; Kassakatel olid mõegad ja piigad Han; teritab `mõõka Tõs; mõõgad oli `peigel käe, nüüd põlõ‿mtõ enäm neid `mõõku Khn; miu vennal oĺli kah mõõk küĺle pääl, venna mõõgal oĺli õbe pää Saa; siis olid moegad kääs nendel ja pruut́ nene kahe vahel siis, ja siis `löödi moegadega `risti ukse peal (teat pulmakombest) Ris; peiupoisil oli suur mõek külles JõeK; tema mõega `vasta põle ükski `vaendlane saand Rak; vaat juba - - mõek mõega `vasta eliseb VJg; ma olen näind sabaga `tähte, suur saba taga, kui mõek `seisis kohe Sim; `tõmbas mõega tupest Trm; Kaĺevipoja mõõk õlema `Kiäpä jõen Kod; väits ku mõõk `püsti kähen Trv; olli püssi ja mõõga seĺlän puha Hls; ma näi, et soldatil olli mõõk Puh; sõa `aigu piat mõ̭õ̭k terräv olõma, muud́u saa `vainlanõ võidu Har; tiä sai mõõga läbi `surma Plv; `keiśri jal˽`peĺgäss umma ello, tu̬u̬l om kõ̭kõ mõ̭õ̭k jõhvegaʔ asõmõ kottal, koh maka Vas; ma sullõ rao mõõgaga Lei || möega kala on rasvane - - ülemise moka `otsas suur möek Khk
2. mõõgakujuline tööriist a. ropsimõõk `muekadega käsitsi sai `ropsi; kel oli ikke ia muek, oli ia ka `ropsi VNg; Mõõgaga pekseti lina kiu sihest `välja Pöi; mõegaga ropsitse ja arjaga `soetse Muh; Ropsijal on vasakus käes linapeo ja paremas möök Rei; siis roogi nönna pärast et, möögad kääs ja pane aga peal `pihta Noa; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; niukst mõõgad, puu mõõgad olid, kellega saab [linad] `pehmes `tehtud; roogetakud tulid siis, kui sa `rookisid mõegaga Lih; suure mõegaga tuleb ju `rookida näid (linu) ja siis arja pial sugeda Tõs; lina `rookimese mõõgad olid, naestel olid ikke isi`moodi mõõgad, `kergemad, meestel olid `raskemad Aud; puust `tehtud mõõk, vaŕs taga - - sellega `tehti lina `puhtasse, et tä `kõlbas müigile `menna PJg; kui linad lõugutud olid, tarvitadi `mõeka HMd; Ropsimine käis mõegaga, neid oli igate seltsi, kudas kiski oskas teha Kei; mõek, sellega - - `tautakse linaluu puruks JJn; mõõgaga ropsid, ropsimõõgaga, mõni mõõk oo ühe pualega ja mõni kahega Kod; linad - - ropsiti mõegaga `puhtaks Plt b. kudumisvahend (hrl vöömõõk) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; möögaga kujuti ühekorra kuue `raksisid Khk; vanast kojuti kõik mõegaga, ohjad ja paelad Pöi; kudumise mõek‿o ammastega, sellega sai särgi `pooke ja `paelu kojotud Muh; mõõgaga sai `vöösi kududa Aud; moek on vüö kudumise nöel, `moegaga tehakse kirjad `sisse Ris; kudumese mõek Tür; ilusad vüed olid, niisukesed mõegad, kellega `kueti VMr; mõõga õtsaga nopid kirjad `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; vata põlnd `aega emal õpetada - - seda vöö kudumest, mõegaga kujuti neid Pil
3. a. soalaad `pääliste `mõegad `oiavad `päälised ehk `kamblad kuos Jõh; `kanga `mõ̭õ̭kõ om no `kerge tetäʔ, rassõmb mitu `kõrda om joba soa tegemine Kan b. (vankri osa) vanast `pańdi õtsa pialt üks mõek läbi puust - - seda kutsutasse mõek, neid `pańdi kaks tükki vai kolm, ned oisid kuos Trm; ratta`päälseil om kat́s lat́ti, edelat́t om ja˽tagalat́t, kummagi latil om kat́s `mõ̭õ̭ka; mõõgaʔ, nu̬u̬ʔ ommaʔ `vankri lat́i sisen Har c. katusesarika tugipuu koogu mõõgaʔ pandas tu̬u̬ jaost, õt inne `ru̬u̬dmit `maaha satasi‿i·ʔ Se
4. kuke sabasulg kukk akkab `mõeku kasvatama Rid; kukel om pikä mõõga Krk; vahi, mes tore kikass, kaits pikkä `mõ̭õ̭ka taka; latsile üteldi, et kikass lääp sõtta, om mõõga säĺlän Nõo; kikass om kah uma mõõga maha ajanuʔ Har; kikass om ar `kaotanuʔ üte mõõga Se
5. (taim) mõegad kasvavad jõe ääres KuuK

mökk mökk g möki Kad, mögi Kuu väike (vilets) elamu, onn Eks heness mögiss on igä `kaikse paremb `olla; Ku igä `miŋŋegisugune mökk on, kus elädä voib, ei siis ole hädä `millist midägi Kuu

möks möḱs Pst Hls Krk, möks Se, g möksi

1. (väikesest olendist) tilluke ärja möḱs Pst; ma nakka ai sääńtse möksiga (väikest kasvu mehega) elämä Se
2. müks a. mügar, nukk sarve möksi, ku na akkav alle kasume Hls; kae, sarve möksi pähän joh, kuuenädäline [vasikas] juba joh Krk b. kerge tõuge, muks suust `eitmine (oksendamine) taht iki tulla, möksi käive Krk
3. väike kuhi, kooremHls Krk

mölk mölk HMd Iis, g mölgi JõeK JMd JJn Kod(g ), `mölgi VNg Jõh IisR; möĺk Ksi, g möĺgi Ris Koe Kad Iis KJn; `mölkö g `mölgö Vai

1. poolpaks körtjas supp või puder Mina nisikest `mölki ei süö IisR; obone juob `mölkö (rokka) Vai; kardulest kiedeti `möĺki Ris; supp on paks kui mölk, ma ei taha seda `mölki JõeK; mis sa sellest mölgist `mulle pakud JMd Vrd möll1
2. tilgastanud piim piim on mend `mölgist Jõh; kui piim rikis, siis on möĺk Iis Vrd mõlk3

mörk möŕk g mörgi vihane, äkilineAud Vrd mürk5

möu1 mõju

möu2 mõnu

möük möük g `möügü suur olevus, mauk Küll aga sain tänä `uomigul `suure rodi `möügü käde Kuu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur