[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

maadleine `maadlei|ne g -se

1. = maa|haigus `maadleised - - vεhesed villid tulevad naha `pεεle Phl
2. toonesepp `maadleised `tiksuvad seina sees, seina palgi sees uks `valge huss. nemad `tεεdvad, et serp on rugide sees käin Phl
Vrd maaljad

maa|haigus folkl maaviha põhjustatud nahahaigus maa `aiguss on sie `jälle kui inimine kukkub ja maast `engäb, siis tuleb `niisuke `aiguss Lüg; arsti [ravitsevad] neid `maalisi - - üteldse maa `aigus Hls; ma ole nännü toda maa`aigust, lähät `paistuma ja vereväss ja `irmuss suur valu Kam; maa`aigust om küll, inemene eidas magama maa `pääle, nakkas paistetama ja sures Ote Vrd maa|alune, maadleine, maa|hakkandus, maa|haldjad, maa|häda, maalased, maaline2, maaljad, maa|ohatus, maa|rabandus, maa|viga, mailane

maa|hakkandus maahakkandus = maa|haigusKuu

maa|haldjad pl -`aldjad Krj(sg -`aldjas), -`aljad Pha Vll Jaa Pöi Muh

1. = maa|haigus siis ma oli küljeli korra `pöösa all ning sial sammus `saigid mua`aljad Vll; moa `aljud `kuskilt soand, `visked ja lapid löövad `piale Pöi; siis oo nõnna nagu nõgesse villid peal ja kihelevad, siis oo maa`aljad `külges; kui maa`aljad `külges oo, siis õerutse soolaga ja vissatse kolme tuleaseme `peale, siis kaduvad ää `jälle Muh || (mütoloogilisest olendist) Maa`aldjad `löhkusid katuse maja pealt ära Krj
2. tooneseppJaa
Vrd maaljad

maa|häda = maa|haigus kos maa `eńgäp, kui inemine sinnä magama `eitäss, tulep maaädä `küĺge - - lähät `paistuma ja vereväss ja irmuss suur valu Kam

maalased pl `maalased Emm Rei = maa|haigus Kevade vara äi tohi maa pääl istuli maas olla, siis vöib `maalased saada; Kukemarjad on `maalaste `vastu Rei

maaline2 `maali|ne M Ran Plv, `maale|ne Hää Saa KJn, `maalei|ne Käi, g -se; pl `maalised Hää Saa Lai, maalised Jäm, `maalesed Emm SJn, `maalest Emm Käi KJn Kõp Vil

1. = maa|haigus pεεl `kange kihu, maalised - - vana öbega saab neid piiratud Jäm; `maalest on aigos, kiheleb naha pεεl Emm; löövad äkiste - - `velli, `krelli täis, siis on `maalest. meni ajab sea `rasva `pεεle, see vetab εε Käi; ku `maalesed on, siis `terve ihu on `sõuksi punasi täis ja sügeleb; `Maalised saad, kui sa `paĺla maa pääl maas oled, `vaata, siis `pantaks nutsakas maha `sinna `kohta, kust `aigus `saadud Hää; `maalest arstitse sõnadega; miul oĺlid ükskord `maalised, kud́agi es saa `lahti nendest Saa; maas `kuśkil istud, `este `öeldi `maalest - - `siuke kobarik lõi üless ja sügeles `kangest. ei tohi igäl pu̬u̬l `istu; `maalese `aigus KJn; `maalest on maast `saadud Vil; `maalise `siantse ku `viśtriku tule ihu `pääle, ku maa pääl ken istus Trv; maast om `maalise saanu. inimesel tuleve ihu `pääle `visle, nagla ja pommi Hls; sa olet selle küĺle pääl ollu ja maa om engänu, säält tule `maaline; ei‿ol mea `maalisi `kanden. mõnel om sinitse lapi näo pääl, mõnel om nagla või nöksi, mädä sehen; `maalise aŕst aŕst (arstib) `maalist, mis maast inimesel `külgi om pudunu Krk; `maalise [saad], ku maa `inguse kottal [magad] Hel || adj `maaline ru̬u̬s; `maaline paistetse om, ku inimene üleültsi om paistedet Krk
2. taim maaliste arstimiseks öhed rohod, roosi `pöösa `εεres, kounad `kölges on `maalest Emm
3. toonesepp `maalest taguvad, `leikuse aeg on kεε Käi
Vrd maaljad, mailane

maaljad pl `maaljad Jäm(-ĺ-) Muh(-oa-)

1. = maa|haigus `maaĺjad ega `öhta kihelevad Jäm; kui `maaljad inimese `ümber oo, siis viiasse [ta arstimiseks] `maalja kivi juure; vahest `juhtub sedasi `moaljud `soama, mis nagu `sõuksed kärnad oo Muh
2. toonesepp `maaĺjad taguvad, `luiskavad vigadid, lapsed `itlevad; `maaljad seina sees Jäm
Vrd maadleine, maa|haldjad

maa|ohatus = maa|haigus maaohatus tuleb kohe `külgi, kui niisugu `kohta `juhtud `istuma vai Kuu

maa|rabandus = maa|haigus teine on maa rabandus ja teine on `lendab rabandus ja kolmas on tuule rabandus Vän

maa|viga = maa|haigus maaviga, pole seda egas `paikas mettend - - seda aritasse ka `mitmed `moodi; maaviga, maast akkand `aigus Khk; magasid mätta peal, said maaviga, pisised mädavillid, mäda`vistred; `kεidi targa juures vett toomas, targad arisid seda maaviga Mus; maavega, kärnad löövad - - mend `toodi ühe vana inimese `juure. see vöttis maast `mulda, `muljus selle mullaga kolma `korda Kär

mailane `maila|ne Amb, g -se Sa Rei

1. a. röövik, tõuk `mailane ronib maa pεεl, aljas rada jääb teiseks `aastaks Khk; kui sa `mailase `katki tegid, `pritsis vedelikku; `mailane on niuke lehe uśs, libliku töugud, suured punased tuli`mailased, neid kardeti `kangest - - et tuleb maaviga; maa`mailane, karvane - - kes seda läks näpuga `puutuma, seda kardeti, et see annab `aigust Mus; `Mailane on maaputukas, igavene suur töuk Krj; `mailasi pole nenda pailu nähja Vll; `Mailane oli `sõuke sõrme `pitkune uśs Pöi Vrd mailine1 b. toonesepp `Mailane tiksu `seinas Kär; `Mailased [seina] ää ajand Pha
2. pl = maa|haigus Kui ma seike kümneaastane poiss oli, siis mu jalgel olid mailased peel, vana Mihkel piiras ää; `mailasteks saab kutsutud, ajab öisvett `välja, öbesörmusega `piiras `ümber nende `kärnade Kaa; `mailased, see `söuke ull maast `saadud `aigus Krj; Kes seda (röövikut) puudutas, sellele akkasid siis `mailased, kärnad tulid ihu `peale Pöi
3. (rohttaim) kivi `raunade `otsas - - pitkad varred `kasvavad maad kaudu, [need on] `mailased Kaa; `Mailane on pisike roni moa peal, ronib moad kauda edesi, pisiksed `läikivad lehed, lillad `õitsed Pöi; suur `juoksva rohi, sie `üitakse `mailane Amb
Vrd maaline2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur