[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

lähida g lähida lähedaPuh Vrd lähidane

lühidalt lühid|alt Kaa Vll Emm/-ld/ Rid Mar Han, -elt Muh Emm/-ld/ Hel Puh, -ält Rid Kod Har; lühed|alt Mih Aud Vän Ris Kad Äks Vil, -ält Tõs Khn; lühüd|ald Hlj, -ält Var; löhedalt Aud Kõp, löhidält Juu ant pikalt kui [hobune] lühidalt ees, siis akkab `kanda `peksma Vll; obu astub nii lühidelt (lühikese sammuga) Muh; Taal ikka vehe lühidald otsas (aru lähem kui teistel) Emm; [tuule] iiĺ käib `järsku ja lühidalt; räägi lühidält Rid; vihm oo vali küll, aga lühedalt tulab Mih; räägi lühedält, ää räägi pikält laialt Tõs; üks jägu oli `vaeva [viljalõikusega], nüid lähäb löhedalt see asi; müristamene oli lühedalt Aud; ära obust väga lühedalt lasibu `küĺgi sio Vän; ta `rääkis üsna lühedalt, tal ei oln `aega Ris; tegimä `veikselt ja lühidält selle aśja (ristimistalituse) läbi Kod; kaasik lühedalt `üeldud ehk kasemets [pikalt] Äks; ta pidäś lühidelt kõnet Puh; kiruda no lühidält, siss saa ma rutõmbadõ minemä Har || piltl [ta] Oo nii lühidalt ees, kui püsut midagid oo, oort vihastab (kergesti vihastuvast inimesest) Kaa; [tal] Oli nagu natuke `puudu, oli lühidalt ees, `peksis `kandu Han Vrd lühüest, lühükesele, lühüld, lühüveld

lühidla(i)ne lühidla|ne Jäm Kse, -lai|ne VNg, g -se lüheldane `sieliku one `mulle lühidlaine VNg Vrd lühüdläne

lüila krussi(s) `juussed jähid lüila - - `juussed o ää täterdet (lokitud); selle `juussed‿o nii lüila, nad‿o `loodud mõnel `rulli Muh

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur