Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
lüdima1 lüdima S Lä PäPõ Jür, -mä Tõs Khn, -me Hel
1. pähkleid,
tõrusid puhastama;
seemneid välja poetama nosib ube lüdida Jäm;
`pähked lüdidasse kölude sihest εε;
tammetürusid lüditi ka Khk;
äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus;
tömmeti näpuga `pähke otsast `kinni ning muljuti siku sihest `välja, ilma lüdimata nad (
pähklid)
es `aita Kaa;
lüditakse, et tumme käde sai Pha;
Lüdis terve õhta pähkeid, sai külemitu tääve;
Lüdisi käbisi, võttis sõrmed tuliseks Pöi;
`pähkled lüdidakse, kui koju tuuakse;
ma ole küll `pähked lüdin Phl;
lüdi pähäs kihnu seest `välla Rid;
nüid on `pähkläd lüditud Mar;
akka `pähklid lüdima, lüdi kõlust ää;
lüdidega ei müi `keegi, ika lüditse ää Kse;
Miol tänäve ette paõlu lüditüd `pähkli Khn;
Lüdi `pähklad `karjas ää, mis sa neist lülidega koju taśsid Jür || piltl närima lüditud puud, üks va aabiko isänd `jälle sii lüdind [
koort]
Mar;
iired lüdivad `kaeru Tor Vt kõluma 2. välja pudenema,
maha varisema vilja pεεd lüdivad ära Jäm;
Pähked pöösa pεεl oo juba nenda valmis, et akkavad ise ää lüdima Kaa;
üks selts odre on, lüdivad ennast, lasevad ogad εε;
Pähkes aa siis valmis, kut ta kruba seest ise välja lüdib Emm;
umalad on ennast ää lüdind (
libled on maha pudenenud);
puu lüdib ennast ära, kui koord ära `viskab Rei;
`pähkled, mis `lahti lüdivad, oo `koltsed ja täis `tuuma;
`pähklid lüdind ää, tulnd tupest `vällä Tõs;
`Pähkläd üsä `vaĺmis, lüdiväd juba Khn