[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 8 artiklit

lüdi1 lüdi Mus SaId Muh Phl Tõs PJg

1. pähklitupp äi saa vel lüdida, `pähked pole lüdist `lahti Mus; `pähked olid lüdide sihes `kinni Kaa; `paljad `pähke lüdid jäänd `tasku Pha; Siis on `õige `pähke `korjamise aeg, kui `pähked lüdist `lahti on, ise lüdist `välja tulavad Pöi; `pähke lüdid on koore `ömber Phl; üks pähäl on tupe sees, see on lüdi LNg; igal [pähklil] oma lüdi `ümber, põle lüdist `lahti veel mette Mar; pähaldel oo lüdid ja tamme tõrudel Kse; lüdid, mis pisike tohlakas `pähkli `ümmer oo Var || pähklikoor `pähke lüdi [on] `pähke koor; lüdi ää võtta, siis jääb `pähke tumm Rid Vrd lüli3
2. tühi rukkipeaPöi
Vt kihn, kõlu
3. käbisoomus Orav lüdib käbi nii kenast ää, lüdid laseb `alla, `seemed sööb sihest ää Pöi

lüdi2 lüdi Khk Kse Var lüli keti lüdid keik εε roostetand Khk; seĺla rool o lüdid, mis üksteise `küĺges kinni oo Kse; ja `vandusega piibud olid - - varre otsas oli see kaha ja suured lüdid olid sial vahel; kett oo lüdidest kokku `pandud; ahelal oo paelu lüdisi Tõs; seĺgroog oo lüdidest koos PJg; ket́i lüdi Hää || kaalunäit margapuul lüdid olid pial, `sisse üks riips põletud või sedasi (mitu naela kaalus) Aud Vrd lüli1

lüdi3 lüdi Emm Kse Var

1. kõva, tihe (puu) lüdi puu oo kõba puu, akkab käte `peale, võtab villid pius; üks rehä puu oo lüdi ja teene oo malts Kse; kuusepuu oo lüdi, samati mänd. lüdi puu oo teist `küĺge pidi kõva, teese küĺje piält `pehme; mõni kuusepuu o na lüdi, et kui lüiase, siis põksub kohe Var; lüdi puu `öetse küll, se `sohke kõva puu, kõva `raiuda Tõs
2. põhjapoolselt küljelt tiheda(ma) süüga okaspuu Kõege `rohkem lüdisid tuleb ette `soopa maa pial ja iseäranis sial, kus mets oo tihe ja kevade kaua küĺmetand Tor; Lüdi kasvab vesitse kuha pääl, teist `küĺge pidi kasub kõveras ja teist `küĺge pidi ei kasva Hää || lüdi tuleb seina pääl `lüia ja sedä pruugitse ilma`näitäjäks Saa
3. viirg (okaspuus) kuusel lüdi sees ja lüdi sees oo `jälle vaik; lüdi `sisse kasun, kui puu oo `aiged saanud, lüdist tuleb `vaiku `välla Tõs; lüdi on kuuse sihis üksi, männa sihis on ka vähe. lüdi on `sõuke kõva ju̬u̬n puu sihis; lüdi on `rohkem tüi puul, päält ladvast ta lõpeb ära. tast (tüvest) saab `lauda küll, aga ega tast midagi teha ei saa, ta lü̬ü̬b lüdi kuhade päält `lahti Hää
Vrd lüli2

lüdi4 lüdi lühikõrvaline lüdi lammas Pha Vrd ludi1

lüdi5 lüdi kari, parv laste lüdi Rõu

lüdi6 lüdi Kuu, `lüüdi Vai rida neid oli `oite lüdi Kuu

lüdi7 lüdi Jäm Kaa Lai (märg) sodi kadagu rasu, kollane lüdi tuleb koore sihest, [pannakse] pakatand `aavade `pεεle Jäm; Kui söhuke jurakas kaela tuleb, siis pole sust muud ku paljas lüdi järges Kaa || risu, puruLai

lüdi8 lüdi jooksma kiiresti jooksma, lidumaHää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur