Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
lörts1 lörts LNg Var Kos Ksi KJn Hel Vas, g lörts|i Mar Vän Iis, -u Tor Juu Tür Plt, -o Kod, `lörtsi Kuu Lüg IisR Vai, lörds|i Räp, -u Hls San, -ü Krk, lörs|i Jür Koe, -u Tõs Jür Lai, -o Kod, -ö Khn; löŕts Kõp Kam, g lörtsi Jäm Mus Saa Hls Trv Pst San, löŕtsi Kod Kan Har, lördsi Hls Krk TLä Räp, löŕdsi Rõu Räp, löŕsi Lai; p `lörtsi SJn, -ü Hls
1. märg lumi,
lobjakas Tänä sadab kogu `päivä `aeva `lörtsi, talv vist tuleb Kuu;
Mis tööd sa `sellise `lörtsiga teed IisR;
Sajab lume`lörtsi Jäm;
lume lörts saeab, tükäti `vihma ja lund Var;
Lumõ ja lörsö `raskusõga tuli [
puri]
maha Khn;
löŕts on vesine lumi - - see sööb vana lume ära Saa;
lume `lörtsu tuleb täna nõnna et Juu;
löŕts ku maha kukub, kõhe sulab Kod;
sula lörts teeb jalad märjaks Plt;
`Rõõva puha lördsuge kogusin Hls;
liket `lörtsü aa `taevast maha Krk;
selle lördsiga ei lää kohegile Puh;
küll om alb ilm, aap tada vana `lörtsi `taivast maha Nõo;
lumi om ärä sadanu, löŕts jääp maa `pääle Kam;
`täämbä tulõ kõ̭iḱ päiv lumõ löŕtsi mahaʔ Har;
seo talvõl ei olõkiʔ õigõt lumme sadanuʔ, `lörtsi tulõ õnnõgi Räp Vrd lonts2,
lönts2 2. a. lärakas süĺgä üits löŕts Hls;
pori lördsü `kargav üless;
lördsi (
tindipleki)
`paprege piat ärä `võtme päält Krk;
mis sa pessät taad `muaga vii `löŕtsi mu `puhtõidõ `rõivõidõ pääle Har b. löga va küĺma`võetud kardule lörts Tor;
Nüid `tievad sõńniku`lörtsu Jür c. lake,
lurr si o va lörts, mõne ju̬u̬ḱ San;
ta ei olõ midägi sü̬ü̬ḱ, ta nigu löŕts õnnõdõ Har;
makõ söögi löŕts, ei olõʔ parass su̬u̬l pant;
Õllõlörts, sääräst märäkust mä ei ju̬u̬ Räp Vrd lörps,
lörr 3. adj a. vedel,
pehme maa on lörts, ei `kanna viel ovost, ei saa `kündada Lüg;
si̬i̬ om `seante löŕts kaśk, mis vilun kasvap Krk;
nigu soĺp, kui ta serände löŕts om ja vedel Ran Vrd lõrts b. jõuetu,
vilets;
laisk (olend) inimine on lörts, ei `viitsi tüöd tehä;
lörts obone, ei via üväst Lüg;
mis sa õege oled, va lörts, va naese lörts Tõs;
Neid mehe`lörtsa on muailm täis Jür;
koeral one kua võim õtsan, nagu lörts Kod c. õhuke,
harv (materjal) lörts `riie, `arvokeine, ei õle tämäst suurt `andi Lüg;
alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu;
lörts riie oli kägaras ja `kortsus Kos;
Siast rõõvast‿i massag osta, ninda lörts ku vedel Pst 4. törts, väike kogus põhjast (põhjatuulega) ei saa `jahva, iki jupip, saap mõni lörts kah Krk
lörts2 lörts Lüg IisR Jäm Käi Kse Kei Koe Hls Krk hüüds deskr sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä Lüg; Sie kui vett tuppa tuob, siis lörts, lörts tie taga IisR; ta käis sopa sihes lirts ja lörts Jäm; ta sööb na näljane lörts ja lörts Käi; Mõnel obusel olid pahad moodid, tõrgub ja laseb lörts pikale maha Kei; pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts Krk
veebiliides
@ veebihaldur