Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
löhmak(as) löhmak|as Muh Juu, g -a Khk Krj Sim; löhma|k g -ka Var Hää Juu, -ku Võn, -ko Räp; löhmäk|äs g -ä Khn; löhmä|k Pst, g -ku Kod; `löhmä|k g -gü Kuu; `löhmä|kä g -gä Vai
1. korratu,
lohakas (inimene) oled ikke vana `löhmäkä Vai;
igavene löhmakas, nagu vana `kεibija, `riided pole eieti üll Khk;
löhmak inimene ei põle korralikult `riides, ilp ies, tallukas taga Var;
va löhmakas inime, vata kud́as tal körsik seĺlas on, saba juokseb virst muad järel Sim;
köib sasiselt `ringi nõnna ku vana löhmäk Kod;
om üits löhmäk inimene Pst;
nigu vana löhmäk kõńd Räp || saamatu,
käperdis sa paelu löhmäkäm kui mia ole Khn Vrd löhmakonõ 2. suur, kogukas ese Oled saand omale peris `löhmägü (
laia mantli)
`selgä Kuu;
`viska see löhmakas (
suur puuhalg)
`ahju Krj;
kes `sõukest löhmakast (
suurt ahju)
enam teeb Muh;
lõhu see puu löhmak `kat́ki Juu Vrd lõhmakas