[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

lõuna1 lõunaʔ g `lõuna V(n lõõnaʔ VId), `lõunõ Se; lõõnah g `lõõna Se Lut leil ma läḿmisti hinnäst sanna `lõunah Kan; Lõunat heiten keresse kiviʔ mugu `plaksõva Urv; Ku üteʔ `üllen är˽vihõʔ, sõ̭ss tuĺli˽nu̬u̬˽maha˽`mõskma ja˽tõõsõ˽lät́siʔ üless `lõunalõ Rõu; Ma küt́i kül˽sanna `kõrda pitte, a lõõnaʔ õ̭ks om nõrk Räp; sann nakass `tossuma ku lõõnaht hiidetäss Lut || Ma˽kuuli ku˽sullõ hiideti ka˽lõunat (sinuga pahandati) Rõu; ta nakaśs mullõ ku lõõnat takast `anma, et mineʔ ja tiiʔ Se Vrd lõun, lõune, lõunu

lõuna2 lõuna (lõõ-, lõo-) g `lõuna Pöi Muh Khn Tor Hää hajusalt KPõ, I VlPõ Trv Pst Hls T Kan Krl, -e L K I M T, Khn Võn; lõunaʔ (lõõ-) g `lõunõ V(n -õʔ Har Rõu Vas, -ah Se), -a VId; lõune g `lõune Hls Hel San Lei; n, g `lõune Hlj Lüg Jõh IisR; löuna g `löuna Sa Hi Noa Ris, -e Ris HMd; louna g `louna SaLä Kär Hi; n, g `louna Jõe Kuu Vai, -e VNg Vai; louna (-e, ) Lei

1. lõuna(kaar) `Kierdäs `tuule `lounasse, ehk tulis `suoja Kuu; `päivä `paista `lounest VNg; `pilved `juoksod `lounest Vai; tuul on `lounast Jäm; keskoomiku tuul on maa‿kare ja `löuna vahel Krj; Suured pilve pagid seisid juba `õhta `lõuna all; Kevade tuleb põhast, tali tuleb `lõunast Pöi; elu esine `olli ikka kohe [vastu] lõunat Muh; lennod `lindvad `lõune `poole Mar; tuul läin `lõunese Tõs; `Lõunõs taõvas ette paha `muõdi Khn; nooda vedamese juures kalamehed `ütlevad, `tõmma `lõuna pu̬u̬lt kõvem Hää; tuul on üle mäniku siin vesikare `löunes Ris; edela tuul puhub `lõune poolt Kei; vasta `põhja on lõuna JMd; linnud lähväd `lõune puale VJg; tuul on `lõunest, nõnna sue et Iis; ilmakuared oo põhi ja lõõna ja ommok ja `õhta; kui vares kisendäb nokk `lõune, tuleb `su̬u̬ja Kod; Lõõna on seal, kus see `kõrge metsa tukk paśtab SJn; `lõune pu̬u̬lt tuleb lämit `ilma Hls; kui jää nakass minemä, siss latiked lätsivä põhja järvest `lõune `järve kudema Ran; tuul om `pü̬ü̬rnü joba `lõunede, nüid nakap vaest `vihma sadama Nõo; tuul käänäp, kas `lõunede vai `põhja Kam; oss sadu `lõunõdõ lännüʔ, siss oss `lämmässs lännüʔ Har; Ku˽`piḱne `lõunalõ lätt, sõ̭s tulõ läḿmi takan Rõu; tsirgu ti̬i̬ ju̬u̬sk `lõunõ ala Plv; taro suu om `lõunõ vai hummongo poolõ, `vasta lakõt kotust Räp; keskpäävä `aigu om päiv `õkva `lõunah Se
2. keskpäev; päikese kõrgseis kui päiv on `täies kess`kaares, `lõunes, siis on vari `kõige lühemb Lüg; Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; pää akkab `löunast εε `pöörma Khk; pää on üle `löuna veernd Pha; kut pεεv on keige `körgemal, siis on pεεv `suures `löunas Käi; pää käib `lounast `alla Rei; pää `noores `lõunes, pooles keskomikus Mär; nüid on kõege soem, kui pää `lõunes on Juu; päeva tõusu ja `lõune vahepial on keskommiku JJn; pää akkab `lõunesse `suama, mõedeti `sammudega varju pikkust VMr; pääv on noores `lõunes, kui ommukust on üle ja `lõunes ka ei ole - - seda `ööldi ikke suvel Lai; jo suurõn `lõunõn päiv, jo lõunõʔ `naksi `mü̬ü̬dä minemä Har; keskpäävä `aigu om päiv `õkva `lõunah Se
3. keskpäevane söömis- ja puhkeaeg Siis `täüdüs `pientrust sigule `rohtu `kiskuda - - ku `luomad `lounat piid, magasid Kuu; `karjane käis kodu `lounete ajal VNg; juo aig on `vasta `lõunet, kõht lähäb `tühjäst Lüg; `vastu lounat akad nüid minema, ooda sööma `aega Ans; talu poea löuna oli kellu kolme `aegas, saksal kahest`teismest Pha; künni soab `löunaks `valmis Vll; koit `olli `väljas, kolle `selgas, lõuna õues, lõeme `selgas nalj Muh; Tule pärast löunat `meile, siis lähme `seltsis marjale Rei; ma põle täna kedagist teind üht, noor lõuna juba käe Mar; ta ei jõund enne lõõnat `tööga `vaĺmis Vig; `Talve omigu `võeti natuke ingepidu, sellega pidi `lõuna kätte `saama Han; loomad jäid pikil päibil `metsa, änam `lõunile ei `aeta Mih; Lähme `lõunalt `vällä Khn; üks `kutsus, omigu kella kolmest akkas [rehepeksuga] `piale, teene akkas `lõunist Aud; tõuseb alles `lõune aeg üles Vän; eida `lõunalt natuke magama Ris; kell kaheksa oli keskommiku ja lõõna oli `jälle kella kahe `aegas Hag; `lõunest akkas siit minema, turu aaks sai `linna Juu; kari tuli `lõunelle JõeK; tema aas `lambakarja `sõnna `lõuneks Ann; perenaine `uotab mind `lõunest koju VMr; mina siis käisin `lõunal `süötmas `ärgi, sis `sellal isa sai `jälle puhata Kad; kas teie õletä `lõune ärä pidänud Kod; pääle `lõune, eenaaeg, katsu kuda `lu̬u̬gu saad võtta Äks; rukki `lõikuse aeg `peeti kaks `tuńdi lõunat Lai; mis me `piäle `lõune ette võtame KJn; tuĺlid neväd ärä sedäsi `lauba `lõunest Vil; `lõuna aig süvväss lõunat Hls; lõunast vaadeti päevä `järgi Krk; paĺlu `aiga om vi̬i̬l `lõunede Puh; lõõna om käen, aga tü̬ü̬d ei ole midägi tettu Nõo; vaist lõuna om, nakami˽`sü̬ü̬mä San; Kas eläjeʔ omma˽`lõunõst vi̬i̬l `heĺlämäldä; pu̬u̬l`päiselt pidi jo `lõunõlt rahu olõma, pühäpäiv oĺl prii Har; `lõunass saami `tü̬ü̬ga `vaĺmiss Plv; kas teil kari jo `lõunil ḱau Se; `parhilla um lõõnaʔ Lut; lõuna ~ lõunaegu ~ lõunagu ~ lõunagult lõuna ajal `taane `louna Ans; ta tulli lõuna `meile Muh; ma `kuultsin lõõna `selgeste `lehmade `ammomest Kul; lehm tahab lõõna `lüpsa Tõs; kui sulane läks lõunat `sööma, ma olin ärja`karjas lõuna Hag; lõuna teda kodu änam ei old Ann; `lõunaìgu lasen kaits tuńni puhata, siss om inimene kaŕsk ja kõva Ran; `puulbaõdagulise lätsivä `puulba `lõunaìgu Kolgale, palvetunnil lugesiva ja `laulsiva; kaits tuńni `laśti `lõunagu magada Nõo; ommugu `oĺle oolekägu, õdagu õnnekägu, `lõunaìgu leinakägu (käo kukkumisest) Võn; `aien siss siat lõunagu kodu TMr; No sõ̭ss tu̬u̬d `sü̬ü̬ki `sü̬ü̬di, mis `śu̬u̬ma `aigu `keeti, tu̬u̬d `sü̬ü̬di õdagult ja lõunagult kah Urv; `lõunaìgu jälʔ um mõ̭nikõrd `piimä, tahe˽`kartoliʔ Rõu; Mõ̭nikõrd said tu̬u̬ tuńni vai pu̬u̬ĺ pikutadaʔ kas sü̬ü̬maìgo vai `lõunaìgo Räp
4. lõunane toidukord, lõunasöök kui sa isa lähäksid `oige `annaksid `luomidelle `lounat Jõe; ku `lõune saab `süödud, siis visetasse `süögi `pääle `puhkama ka vähest ajast Lüg; `lounaks oli `räimid tuhliste `körvas Khk; ma tõi `teitele `lõuna käde Pöi; ma põle koa lõunat söön Muh; Kisu vasigale `rohtu `lounaks Rei; talve `söödi lõunat kella kahe`teistme `aegas Mar; söö kõbasti kõht täis, ega kodu änam lõõnat saa Mär; tänä ma lõunat ei tee, ei keedä kedägi Tõs; Lõpõtagõ tüe ää, lõona suab `vaĺmis Khn; oomik ju sü̬ü̬d, lõuna oodata Hää; ega ma ei saand `aega nendele `kieta lõunat ega kedagi Kei; täna olen lõõnat söömata Juu; Valitseja põle lõunat `süia and Amb; `lõunal ike `silku ja `leiba, `kaĺla `piale Kad; ei tia, mis `lõunest saab, vaja `kieta suppi Iis; kas lehmile ańnid `lõune ette Kod; pühaba `lõunest oli liha Pal; inimesed kõik kodo viimatseni, sõid lõõnat Pil; Kõht on nii tühe, et tahaks juba lõõnat saada SJn; kellä neĺla aig sis olli lõuna, sis olli keedet kardult või piimäge `putru Hls; suvel `sü̬ü̬di `lõuness `piimä, kama`putru või `leibä ja midägi soolast Hel; `lõune ja õdagu sei karjuss talul Ran; sa `raipekońt jääd ilma `lõunada; sitaveo `aigu `olli `lõuness `suurma puder ja munapudrust kaste sääl man Nõo; ku `lõunass oĺl keedetu, sõ̭ss õdagu lämmit `sü̬ü̬ki es tetä Ote; ma olõ vi̬i̬l `lõunõldaʔ Har; mäe otsahn nakati `sü̬ü̬ki `ki̬i̬tmä ja lõõnat vaĺmistamma Rõu; hummogu kõ̭gõ inne `ańti pruukośt, sõ̭ss tuĺl śu̬u̬maaig, sõ̭ss lõõnaʔ Vas; kell kat́s süvväss lõõnaʔ Räp; lounet `süümä Lei
Vrd lõunak, lõunat

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur