[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõu|koer lõu- Lüg IisR Pöi Muh L hajusalt K, I M Puh Nõo TMr San Krl Rõu, löu- Sa Ris, lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei lõvi; sõim `möüräjä loukuer Kuu; kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka Lüg; löukoerad oo ühed `irmssad tiged loomad Khk; `löugas kut löukoer Pha; Linnabe `kantsis `olla vanasti seal all `aukus lõukoerad olnd Pöi; lõu koer o pea poolt karune, takka ots peenike Muh; va tõmmu lõukoer Kse; seal oo sellised lõukoerde augud, kuhu `suuri `süüdlasi `sisse vissati Mih; nagu lõukoer tige Tõs; sa jusku lõukoer, murrass mu ära Hää; vana löukoer, rüögib peal Ris; lõukuer on üks `murdja luom Koe; naene nõnna ku lõukoer, alate kisendäb ja `tapleb; lõukoer ike üheldässe si kõege `kangem õlema Kod; lõukoer on üks kuri eläjäs KJn; si̬i̬ ku lõukoer kunagi, ju̬u̬sk tõisel `seĺgä `kaklemisege Krk; kõnnip `mü̬ü̬dä `ilma nigu `rü̬ü̬kvä lõukoer Puh Vrd lõu|peni