[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

*bõsutama (nad) bõsutava kiili jooksma lemaʔ bõsutava; ĺemma äi bõsuda Lei

losutama losutama Jõe Kuu Tõs Saa Jür Sim Lai, loso- Ris losakil olema; losakile laskuma mis sa losutad sääl paku pääl Jõe; Kana losutab `tühjäl pesäl Kuu; kana losutab kuke ette, laseb kuke ette maha Tõs; `küskis `süia, kui es anna, jäi ukse ette kepi `naale losutama (vanainimesest) Saa; mis `aśsa sa losotad seal, ei tule `aitama Ris; Teised ammu juba tööl, tema losutab piale asemel; Koer või kaśs losutab `päikse paistel. Põle kuuld, et lehm või obune losutaks Jür; kanad kipuvad `auduma, siis losutavad pesal; inimine - - losutab `pialegi ei viitsi midagi teha Sim Vrd lossutama, lösutama

lõhutama lõhutama puretama Lõhutab kõik lehmad veriseks, ajab koerad `pääle Hää

lõksutama lõksutama Pöi Muh Mär LäLõ Pä Hag Juu JMd Koe Sim I(-mma Iis) Plt Pil KJn(-gs-) Trv TLä(-gs-) Kam, -eme Hls Krk San, -õmmõ Krl, lõksotama Mar Kod; `lõksutama u Jõe, Kuu/`le-/ Jõh IisR, -mma Lüg Jõh; löksutama Khk Krj Pha Käi Ris, -dama Emm; lõksutõ- Vas
1. lõksatusi tekitama, lõgistama vanamor `lõksutab `kangest kududa Lüg; `poisid `lõksutasid `ukse `linki IisR; mis sa löksutad selle sitaga (püssist) Khk; see lõksutab nõnna kaŋŋast kududa, liks ja laks Muh; Kui aga pool aega ja änam peab pumpa löksudama, see aa juba pumba piinamene Emm; kuĺt lõksutab `lõugu Mär; lõksuta aga `piale [lõugutiga] Lih; tuul lõksutas akant `vastu `seina Saa; mis ta ometi lõksutab seal ukse kallal Juu; poiss lõksutab nuga Koe; kes kiirest kudus, et kääved `plõksusid kääs - - see muudku lõksutab aga Sim; üks asi akkas `vankri all lõksutama Iis; poisid tahavad `püśsi lõksutada Pil; pööräne obene lõksutep `lõuge, nagu võtas iki `kinni; temä lõksuteb `ämbid, ku ta vihane om Hls; püśs `olli täis laaditu ja `poiske võt́t saańa pääld ja lõgsut, lõgsut ja laśk tüdrukese maha Nõo; peni lõksutõs `ambid Krl || närima, krõmpsutama küll obene lõksutap `kaaru; roti viĺlä ärä lõksutanuva Kam
2. a. latrama; taga rääkima Et sel `lõksutajal kiel `kurku `kuivaks IisR; Niid löksutasid sääl oma ambaid, muidugi teiste inimeste kallal Pha; ea lõuames, kis `ästi lõksutas Vig; Ta oo mind kouda küla taga lõksutan Han; Paras, ää suagõ enäm `teisi `perse tagant lõksuta Khn; ma lõksutan paelu, paelu räägin PJg; Pia suumulk kord kah kinni, sul juba lõksutud küll Tor; juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla, lõksutab aga `piale Hag; mis sa lõksutad nii paelu ja kulutad seda suud Juu; ken paĺlu kõneless - - si̬i̬ lõksutess `lõuge Krk; temä käib ütest `tõisi ja lõgsutap Puh; Mis sa lõkalaud käüt küllä pite lõksutõh Vas || (luksumisest) Mis asi sie ajab `lõksutama Jõh Vrd lõksutõllõma b. riidlema, tänitama No mis ta `õmmete `lõksutab Jõh; küll tä lõksutas neid `ambid, tõreles Kod; teiste tegemisele `leidis viga, siis selle kallal lõksutas Lai
Vrd klõksutama
3. laksutama ööbik lõksotab `peale juba lepa `metse sees Mar; `üöbik lõksutab `laulu Koe Vrd loksutama
4. ringi jooksma, hulkuma Mes sa `leksutad kogu `onnetuma `päivä `ringi Kuu; ta võib lõksutada `terve pääva läbi Tor

lõkutama lõkutama Muh Saa/-dama/ Ksi KJn TLä, -eme Hel
1. lõkerdama tal on sihake lõkudamise amat́ Saa; [ta] lõkutas igal pool Ksi; mis sa alati lõkutad, ole vahel tõsine kah KJn; mis te lõkutedi, ku te paegal ei saisa; alati naard ja lõkutes Hel; mes te sääl niikavva lõkutide - - naarava ja aava juttu, teevä `naĺla sääl Ran; Mes pääle sa prõlla onte lõkutat Nõo
2. kõkutama kana lõkutab, muna `valmis Muh

lõmutama lõmutama lesima, losutama muru piäl ei näe lõmutata Kod Vrd lommutama1

lõputama lõputama hullama mes sä lääd sinna lõputama, `küllä `mü̬ü̬dä lõputama `tüt́rigudega Puh

lõssutam(m)a lõssutam(m)a Rõu Plv, lõsutamma Räp = lõssetama Kõ̭iḱ vilä lõssutasõ˽nimäʔ (hiired) aad́ahn ärʔ ja˽rõugu ala˽vidävä süǵüselt Rõu; kaaraʔ omma tsagõmõst lõssutõt Plv; hiiŕ lõsutass kõ̭iḱ kesväʔ ja˽kaara ärʔ Räp

lõsutamma → lõssutam(m)a

lõsõtam(m)a lõsõtama Vas Se Lut, -mma Rõu

1. lüdima, kesti järele jättes närima orrav lõsõtass kuuse kukke vai pedäjä Rõu; rodiʔ ummaʔ nätä su `heŕneʔ ar˽lõsõtanuʔ; tsiga lõsõtas terri Vas; pähi lõsõtadass, a upõ kõdritass; hiireʔ kaaraʔ är˽lõsõdiʔ Lut Vrd lõssetama

2. valivalt sööma taha aiʔ süv́väʔ, sis lõsõtas pääle kallu; süüt, sis süüʔ `kõrda piteh, lõsõtagu uiʔ ni jäleh́hehe Se

lõtutama lõtutama lotendama `palged lõtutavad; nahk lähnud lõtutama Kod Vrd lotutama

lösutama lösutama Lai, -ämä Nõo; lösütämä Kuu losutama, lamasklema Kana kippu `hauduma, nää lösütäb `piesa all Kuu; lösutab `pialegi, kedagi ei tee Lai; Sinu tüüst-tegemisest ei tule midägi väĺlä suurembat, sa lösutät tolle aja niisaate nahka Nõo Vrd lömutama1, lösitama, lössutama2