[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

lõpp1 lõpp g lõpu Pöi Muh Emanner(v.a R), lõppu Lüg IisR; löpp g löpu Sa Hi Ris; lopp(u) g loppu R(g lobu Kuu Vai)

1. lõppemine, lõpuots Leib o lobuss ja raha ka Kuu; `viimasel loppul oli meil jo nisu `puoleks rukkiga Hlj; siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu Lüg; Löpp ee, keik ee Kaa; egal asjal oo löpp Vll; Ta tuli veel lõpu `peale, meil olid viimased kärbised veel teha; Olgu loril lõpp ja ega üks `jälle töö `juure Pöi; [võrgu] akatses ja lõppus oo võrgu ainad Muh; pitkade pulmade löpp on kee Rei; nüid on juba elmal sügisene olek, `august lähäb ju lõpule Rid; Täna `kallab nagu kapaga, põle lõppu nähagi Han; mõesa `ańdis siis viimatses lõppus `meile maad Aud; enne talve lõppu teen ike pulmad Tor; `kangal `tehtass lõpp pääl Hää; minu kodu oli `kaugemal küla lõppus HMd; nüid on see nädal `jälle lõpu peal, aga tööd põle kedagi `tehtud Juu; kaśk jokseb kevade `mahla, niikaua kui puud lähvad `lehte, siis on lõpp Amb; leivauure, uurakas, viimane lõpp leival JJn; nägin selle loo algusest kuni lõpuni Tür; vaest oli kuus seetse kangast [kududa], no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne, kui sa said lõpule VMr; süögi aśjad on juo lõpus Iis; ega sa sedä ammadit maha ei jätä elu lõpuni Krk; tü̬ü̬ `sisse vai upu ärä, lõppu tal ei ole Hel; `täämbä vaśt jõodass aena`tü̬ü̬ga lõpule Nõo; kui tu̬u̬ esi ärä `olli põemetu, siss `võeti tõne esi jälle, ni‿ga‿gu rüäl lõpp `olli Ote; `teie aśjalõ lõpuʔ Krl; ma‿i saa õks enne minnä˽ku nädäli lõpul Har; sõss oĺl hainangu lõpp Rõu; kogone lõpuh pandas `siibre ka kinneʔ Räp; tü̬ü̬ om jo lõpul Se; lõppude lõpuks ~ lõpus lõpuks, viimaks loppude loppuks `ma‿tsin (ma ütlesin) et kule, sie oli `ülge liha Jõe; lõppude lõpus kohos läks otsust tegemä Vig; lõppude lõpuss tuĺl `väĺlä, et oĺl esi `naanuʔ tu `tennüśs kõ̭nõlõmma Plv Vrd lõpak2, lõpe1, lõpetus, lõpik, lõppus

2. surm `pussuga siis oli teht sen loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; [koeral] sandid teud, `tehti löpp `peele Mus; Vana inimene, lõpp lisidal Pöi; Ei taha `kiski `inge `vaaku, olgu lühike lõpp Han; tegi enesele lõpu `piale Iis; pias ikki nõnda lõpp tulema, et sa teste abi ei tarvita Vil; veri joosep `väĺlä ja siss om lõpp Ran; süä mõiśt ärʔ, et lõpp tulõ, et ar koolõss Vas