Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 3 artiklit
lõpp1 lõpp g lõpu Pöi Muh Emanner(v.a R), lõppu Lüg IisR; löpp g löpu Sa Hi Ris; lopp(u) g loppu R(g lobu Kuu Vai)
1. lõppemine,
lõpuots Leib o lobuss ja raha ka Kuu;
`viimasel loppul oli meil jo nisu `puoleks rukkiga Hlj;
siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu Lüg;
Löpp ee, keik ee Kaa;
egal asjal oo löpp Vll;
Ta tuli veel lõpu `peale, meil olid viimased kärbised veel teha;
Olgu loril lõpp ja ega üks `jälle töö `juure Pöi; [
võrgu]
akatses ja lõppus oo võrgu ainad Muh;
pitkade pulmade löpp on kee Rei;
nüid on juba elmal sügisene olek, `august lähäb ju lõpule Rid;
Täna `kallab nagu kapaga, põle lõppu nähagi Han;
mõesa `ańdis siis viimatses lõppus `meile maad Aud;
enne talve lõppu teen ike pulmad Tor;
`kangal `tehtass lõpp pääl Hää;
minu kodu oli `kaugemal küla lõppus HMd;
nüid on see nädal `jälle lõpu peal, aga tööd põle kedagi `tehtud Juu;
kaśk jokseb kevade `mahla, niikaua kui puud lähvad `lehte, siis on lõpp Amb;
leivauure, uurakas, viimane lõpp leival JJn;
nägin selle loo algusest kuni lõpuni Tür;
vaest oli kuus seetse kangast [
kududa]
, no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne, kui sa said lõpule VMr;
süögi aśjad on juo lõpus Iis;
ega sa sedä ammadit maha ei jätä elu lõpuni Krk;
tü̬ü̬ `sisse vai upu ärä, lõppu tal ei ole Hel;
`täämbä vaśt jõodass aena`tü̬ü̬ga lõpule Nõo;
kui tu̬u̬ esi ärä `olli põemetu, siss `võeti tõne esi jälle, ni‿ga‿gu rüäl lõpp `olli Ote;
`teie aśjalõ lõpuʔ Krl;
ma‿i saa õks enne minnä˽ku nädäli lõpul Har;
sõss oĺl hainangu lõpp Rõu;
kogone lõpuh pandas `siibre ka kinneʔ Räp;
tü̬ü̬ om jo lõpul Se;
lõppude lõpuks ~ lõpus lõpuks,
viimaks loppude loppuks `ma‿tsin (
ma ütlesin)
et kule, sie oli `ülge liha Jõe;
lõppude lõpus kohos läks otsust tegemä Vig;
lõppude lõpuss tuĺl `väĺlä, et oĺl esi `naanuʔ tu `tennüśs kõ̭nõlõmma Plv Vrd lõpak2,
lõpe1,
lõpetus,
lõpik,
lõppus 2. surm `pussuga siis oli teht sen loppu `pääle `selle `hallile (hülgele) Kuu; [koeral] sandid teud, `tehti löpp `peele Mus; Vana inimene, lõpp lisidal Pöi; Ei taha `kiski `inge `vaaku, olgu lühike lõpp Han; tegi enesele lõpu `piale Iis; pias ikki nõnda lõpp tulema, et sa teste abi ei tarvita Vil; veri joosep `väĺlä ja siss om lõpp Ran; süä mõiśt ärʔ, et lõpp tulõ, et ar koolõss Vas
lõpp2 lõpp (-ṕp) g lõpe Muh Lih Var Tõs, lõpõ Khn; löpp g löpe Sa; n, g lõpe Var Tõs Hää (väike) merelaht, lõugas Käisid löppes kala `püüdmas Jäm; suurest merest tuleb Löu löppe `sisse Ans; ääre `noota tömmetse ikka `kuskil löppes Mus; `surnud tuli löppe `muale Vll; löpe peal ösutakse juba `roogu Jaa; `Saastna lõpp o kalarikas Muh; Lihula soon - - Penija lõppe läks `väĺja Lih; egä nääd (säinad) rinnameres ei kudi, nääd tulavad `alla, `vaiksema merese, lõpede `sisse; mul vend oli noore `ülge saan kiviotsast siit lõpest Var; mere käär, vesi tuleb maa `sisse, `öetse mere lõpe Tõs; keväde mindässe ikka `vjõmbu `püüdmä lõpõst; Lõppõs (Pärnu lahes) oli `luagjas vesi, `Kihnus oln üsä vali Khn; `tisler `tahtis alt äärt kauda `minna, mina `tahtsi üle lõpe `minna Hää
veebiliides
@ veebihaldur