[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lõpetus lõpetu|s Pöi Mar(-o|s) Kul/-o|s/ Vän K I, -ss M TLä, lõppetu|s Lüg, g -se; lõpõtu|s Khn Vas, -ss Kam, g -sõ San V(-śs Se); löpetus Kaa Ris, -dus Khk Käi, g -e; lobedu|s Kuu Vai, -ss VNg, g -kse
1. lõpp; (töö) lõpetamine, lõpuosa ken `algaks akkaduse ja lobedaks lobedukse, küll mina `keskel `kierudan nalj VNg; `sarja alutuses ja lõppetuses kana tieb pisikesed munad Lüg; ta omaga üsna löpeduse pεεl (suremas) Khk; Kuulukse, et menel pool pidada einatöö juba löpetusel olema Kaa; täna oo `aasta lõpetus `jälle; akkab tettä arotama ja seletama, põle akatost egä lõpetost Mar; naeste tüö ja obuse `süömene, sel ei pea löpetust olema Ris; kańnikas on suurem tükk `leiba otsast, uure on lõpetus Amb; uassa lõpetus one vana uassa `õhta Kod; ega äkki ei või [lõpetada], sõss jääb kogundi lühiksese si̬i̬ lõpetuss (sukalabast) Trv; mõtli vi̬i̬ all, [et] nüid om lõpetuss Hel; ma õdagu ai `kanga üless, õdagu alusti ja ommuku `olli lõpetuss; sääld vaheaia lõpetuse mant, sääld saat läbi minnä Nõo
2. söök-jook talgutöö lõpul Eks siis pidänd ka `talgu `toidud `laual olema ja `ehtul tüö lobedukseks ka `kangemba `kraami Kuu; kui lobedetti rukki `leikus, siis `tehti lobedus`viinad ja `oldi paremad `toidod Vai; eina lõpetusest kiedin klimbi suppi Iis; ku rükkid saed ärä lõegatud ja ärä lõpetet ja ämmukeisi panid, siis `ju̬u̬di rükki lõpetuss Kod; isa `laśkis rukki lõpetust `tuvva, kolmkümmend kahessa kopikad `maksis pu̬u̬l `tu̬u̬pi `viina Äks; tetti lõpetuss `liiku, `tu̬u̬di `viina kõrdsist Hel; meie lanisime ärrä käest, et ti̬i̬ meele iki lõpetust kah Ran; `pernańõ piat nüüd lõpõtusõss `sõira `andma San; `Su̬u̬rma`kartuli `putru - - tu̬u̬d `sü̬ü̬di õks lõpõtusõss, `kanga lõpõtusõss jah, ainateo lõpõtusõss ka tet́ti Krl; lõṕpi tü̬ü̬ ärʔ, lõpõtusõss `ańti `viina ja süvväʔ Rõu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|